← Eesti

2-21-12404/66

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-12404 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. veebruar 2023 Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indr

)) kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 järgi. Riigikohtu praktika järgi ei välista VÕS § 1045 lg 1 p-d 4 ja 7 teineteist (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 10), st hagejal on nõudeõigus mõlema sätte alusel (vt ka Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava

-iga on otstarbekas alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta

-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1153-16, p 17.4). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt Riigikohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14). VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses saavad kaitsenormideks olla ka

-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13). 3.
  3. Kohus käsitles esmalt hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3 alusel. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on teinud hagis märgitud FB postituse ning AK-s on näidatud kostjaga tehtud intervjuud. Kostja on nii postituses kui ka intervjuus avaldanud hageja isikuandmeid, sh andmeid selle kohta, et hageja on süüdi mõistetud korruptsioonis. Samuti ei ole vaidlust, et hageja on pöördunud kostja poole kohtuvälise nõudega, milles on nõudnud rahalise hüvitise tasumist, kuid kostja ei ole hagejale väidetavat kahju hüvitanud, vaid kirjeldanud ja tsiteerinud hagejalt saadud nõudekirja koos hageja isikuandmetega Riigikogu
  4. juunil 2021 toimunud infotunnis. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on Rakvere endine linnapea ja abilinnapea, et kostja on avaldatuga silmas pidanud hagejat ning et hageja karistusandmed süüteo kohta on aegunud ja karistusregistrist kustutatud. Hageja nimi on isikuandmed IKÜM art 4 p 1 mõttes. Andmed hageja karistatuse kohta on eriliigilised isikuandmed (enne IKÜM jõustumist (
  5. mail 2018) nimetati süüteoasjades 4

(13)süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid delikaatseteks isikuandmeteks). IKÜM art 10 järgi töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid sama määruse art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud EL-i või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Artikkel 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas lõikes loetletud tingimustest, mh võib töötlemine õiguspärane olla juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (art lg 1 p a) või kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (art 6 lg 1 p f). Samuti võib isikuandmeid

§ 4

kohaselt andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

§ 4

lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

-i nõuded isikuandmete avalikustamiseks kehtivad olenemata sellest, millisel põhjusel ei soovi isik oma andmete avalikustamist. Eelmärgitut arvestades pidi kostjal hageja isikuandmete avalikustamiseks olema andmesubjekti ehk hageja nõusolek. Vaidlust ei ole selles, et kostjal hageja nõusolekut andmete avaldamiseks ei olnud. Arvestades IKÜM-i ja

-i sätteid, siis kogutakse isikuandmeid vähesel määral ja andmete töötlemine peab olema seaduslik ja eesmärgipärane. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud hageja isikuandmete korduv avalikustamine kostja poolt õigustatud. Ainuüksi sellest, et isikuandmed on seaduse alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud (nt andmete avaldamine asja avalikul arutamisel kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt), ei saa järeldada, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega (

§ 6p-d 2–4).

Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine trükiväljaannetes, televisioonis jm avardab oluliselt teavitatavate isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed. Kohus leidis, et kostja poolt hageja isikuandmete avaldamise õigusvastasus ei sõltu vastavate andmete õigsusest, st kuna eraeluliste andmete avaldamine on lubatud üldjuhul puudutatud isiku nõusolekul, võib selliste andmete avaldamine nõusoleku puudumisel olla õigusvastane ka juhul, kui avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Selliste andmete avaldamine võib siiski olla lubatud avaliku elu tegelase puhul. Hagejat saab pidada avaliku elu tegelaseks, seda möönis ka hageja ise kohtuistungil. Siiski on ka avaliku elu tegelase puhul erinev see, mida avaliku elu tegelane peab taluma ja mida mitte ning kas avalik huvi prevaleerub avaliku elu tegelase eraeluliste huvide ees. Käesoleva kaasuse kontekstis on oluline ka see, et hageja on n-ö kohalik poliitik. Kostja on enne kohalike omavalitsuste valimisi avaldanud hageja isikuandmeid, mh selle kohta, et hageja on süüdi mõistetud korruptsioonis. Kuigi korruptsioonikuritegu on raske õigusrikkumine ja sellele tähelepanu juhtimine ei ole alati õigusvastane, ei nõustunud kohus kostja seisukohaga, et ei ole vahet mitu aastat tagasi on isik süüteo toime pannud. Kohtu hinnangul oli oluline just see, et kostja avaldas hageja kohta aegunud karistusandmeid. Selliste andmete avaldamine ei teeni avalikkuse huve, vaid pigem kostja enda poliitilist (era)huvi, mistõttu nende andmete korduv taasavaldamine ei ole õiguspärane, s.o andmete korduvaks taasavaldamiseks ei esine ülekaalukat ega õigustatud avalikku huvi. Kostja ei ole ajakirjandusväljaanne, kellel võiks avaliku ülekaaluka huvi 5

(13)korral olla õigustus hageja andmete avaldamiseks. Kostja ei saa aegunud karistusandmete avaldamist õigustada ka poliitilise debati ning sõnavabadusega, veel vähem sellega, et ühiskonda huvitab, milline on isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ja kas isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest, ning et hageja peabki arvestama selliste andmete avaldamisega juhul, kui ta kandideerib juhtivale ametikohale. Lisaks ei ole sõnavabadus piiramatu ning avaldades isikuandmeid tuleb sellega arvestada. Kohus märkis, et karistatus on olemuselt ajutise iseloomuga õiguslik seisund, mis lõpeb karistuse kehtivuse kustumise või kustutamisega. Karistuse kehtivusajal on isiku süütegu ühiskondlikult taunitav ja tema õigusi võib karistatusest tingituna põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra ulatuslikumalt piirata. Juhul, kui isik on naasnud õiguskuulekale teele, kaalub teatud ajahetkel õigus unustusele üles ka ühiskondliku hukkamõistu ning kaasneva häbimärgistamise. Karistuse kustumine kannab endas seega taasühiskonnastamise eesmärki (võimalust alustada n-ö puhtalt lehelt), mistõttu üldjuhul ei tohi isiku õigusi ja vabadusi varasema karistatuse tõttu piirata. Kohus ei tuvastanud, et hageja kohta kriminaalasjas tehtud otsus on avalikkusele kättesaadav. Kui sisestada Riigi Teataja kohtulahendite otsingusse hageja nimi, annab otsing kümne erineva kohtuasja numbri, samas tuleks kõik viidatud kohtuasjad läbi uurida, et jõuda viiteni, milles sisalduvad hageja karistusandmed – need andmed saavad teatavaks läbi otsingu tulemustes kajastuva teise kohtulahendi. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja kohta käiv süüdimõistev otsus on avalikkusele kättesaadav ning seetõttu hageja karistatuse välja toomine ei saa olla kostjale keelatud olukorras, kus hagejaga seonduv asjaolu puudutab aktuaalset teemat. Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja isikuandmete avaldamiseks puudus ülekaalukas avalik huvi, seega ei oma kostja tegevuse kvalifitseerimisel enam tähtsust see, kas avaldatu oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja kui suurel määral andmete avalikustamine kahjustab hageja õigusi. Hageja nime avaldamine koos andmete avaldamisega tema aegunud karistatuse kohta on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Kostja ei ole andmekaitse norme järginud, mistõttu vastutab kostja rikkumise eest. Juhul kui

-i nõudeid on rikutud, ei saa andmete avalikustamise õigusvastasuse puudumise põhjendamisel tugineda VÕS §‑le 1046. Kui on tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi rikkumine, võib kostja tegevuse õigusvastasuse välistada vaid VÕS § 1045 lg 3 alusel asjaolu, et rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Praegusel juhul seda õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine, kuna

-i sätted on mõeldud kaitsma kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest. 3.

  1. Kohus märkis, et kostja vastutaks andmete õigusvastase avaldamise eest ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 alusel. Kostjal puudus hageja isikuandmete, mh aegunud karistusandmete, avaldamiseks õigustatud huvi, kostja poolt avaldatu on hageja isiklikke õigusi rikkuv ja õigusvastane. Kostja on andmete taasavalikustamisega kujutanud hagejat kui kurjategijat/korruptanti, mis on solvav, sõltumata isiku aktiivsusest avalikus elus. Karistuse aegumisest tulenevalt ei ole see õigustatud. Kostja seda eeldust ümber lükanud ei ole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.
  2. Juhtumi kõiki asjaolusid arvestades pidas kohus mõistlikuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 3000 eurot. Kohus arvestas mh vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kostja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). 3.
  3. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st
  4. 6

(13)MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. Kostja palub
  2. augustil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja on toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud delikti andmekaitsereeglite (

-i ja IKÜM-i) rikkumisega. Karistusandmete kehtivusel või aegumisel ei ole

-i ega IKÜM-i alusel karistusandmete avaldamise õiguspärasuse hindamisel tähendust. Samamoodi ei oma karistusandmete kehtivus õiguslikku tähendust VÕS § 1046 alusel isiku eraelu puutumatuse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel. Riigikohtu mitmest lahendist tuleneb, et kustutatud karistusandmetele on keelatud tugineda ainult juhul, kui andmetel on iseseisev õiguslik tähendus ehk peamiselt teo korduvuse arvestamisel. Samas karistamise fakt on püsiva tähendusega ning iseloomustab isikut terve elu (nt Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-4-1-7-01, p-d 18 ja 20; kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-14-10087/66, p 35; ja määrus asjas nr 2-20-1208/172, p 41). Järelikult puudub maakohtu poolt otsuses andmekaitse reeglite rikkumise sisustamisel ja sidumisel hageja karistusandmete aegumisega seaduslik alus. Karistusandmete kehtivus või kustutatus ei oma tähendust ka andmete avaldamise erialusena toimiva

§-s 4 sätestatud avaliku huvi kontrollimisel. Maakohus on

§ 4ebaõigesti kohaldanud.

Nimetatud sättest ega muust õigusaktist ei tulene avaldajale õigust avaldada meedias üksnes kehtivaid karistusandmeid. Vastupidi, enamikel juhtudel on

§ 4

järgi õigustamatu ka kehtivate karistusandmete avaldamine, kuna n-ö tavainimese (st avalikus sfääris mittetegutseva isiku) karistusandmete avaldamiseks puudub reeglina avalik huvi. Seega

§ 4

alusel isiku karistusandmete avaldamise lubatavuse kontrollimisel on oluline avaliku huvi olemasolu kustutatud karistusandmete avaldamiseks ning teiste sättes viidatud tingimuste täidetus. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja kui avaliku elu tegelase varasemate karistusandmete avaldamiseks esines avalik huvi. Maakohtu otsuses esitatud kohtu järeldused poliitikuks oleva hageja karistusandmete avaldamisega põhjustatud andmekaitsereeglite rikkumise ning

§-s 4 sätestatud eelduste mittetäidetuse osas on selges vastuolus senise avaliku elu tegelase kohta andmete avaldamist ning poliitilist debatti puudutava Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga ning selle alusel välja kujunenud andmekaitse põhireeglitega. EIK praktika kohaselt tähendab ajakirjanduslik eesmärk ideede ja informatsiooni levitamist, mis aitavad edendada debatti demokraatlikus ühiskonnas. Need on teemad, mis on avaliku huvi orbiidis. Eelduslikult on kõik avaliku elu tegelase avalikku sfääri kuuluva tegevusega seotud andmed ja teave

§-s 4 sätestatud avaliku huvi objektiks, mistõttu võib vastavaid andmeid avaldada ka andmesubjekti nõusolekuta. Hageja on ise menetluses kinnitanud ning maakohus otsuses ka tuvastanud, et hageja on jätkuvalt avaliku elu tegelane – hageja on tegevpoliitik ning ta osaleb aktiivselt poliitilises ja ühiskondlikus elus. Vaatamata sellele asus kohus otsuses aga seisukohale, et jätkuvalt avaliku elu tegelaseks olev ning kõrgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva hageja varasemat korruptsioonikuritegu puudutavate karistusandmete avaldamiseks puudus

§ 4

kohane avalik huvi, kuna need karistusandmed olid aegunud ning kuna selliste andmete avaldamist ei saa õigustada poliitilise debati ega sõnavabadusega. Need kohtu järeldused on arusaamatud ning otseses vastuolus

§-s 4 sätestatud eelduste ning seda sisustava kohtupraktikaga. Senise kohtupraktika kohaselt on just õigustatud üldsuse 7

(13)kõrgendatud huvi poliitiku või täidesaatvat riigivõimu teostava kõrgema riigiametniku isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Maakohtu seisukoht, et ühiskonda ei huvita, milline on isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ja kas isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest, on seega väär ja elukauge. Küsimusi kandidaatide ja erakondade (võimalikust) korruptiivsest taustast käsitletakse valimiste eelselt alati ning seda nii poliitilises debatis kui ka ajakirjanduse poolt. See näitab, et isikute ja erakondade taust on ilmselgelt oluline valijale valikute tegemiseks. Postituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad otseselt hageja varasemal ametipositsioonil toime pandud rasket õigusrikkumist (korruptsioonikuritegu), mitte hageja eraeluga seotud detaile. Lisaks on EIK mitmel korral väljendanud seisukohta, et poliitikud peavad taluma veelgi ulatuslikumat kriitikat kui lihtsalt avaliku elu tegelased. EIK on omistanud kõige kõrgemat tähtsust väljendusvabadusele just poliitilise debati kontekstis ning leidnud, et poliitiliste kõnede piirangute õigustamiseks on nõutavad väga tugevad argumendid. Samuti on põhjendamatu maakohtu otsuses andmete avaldamise eesmärgile antud hinnang, mille järgi on kostja tegutsenud FB postituses ning intervjuus karistusandmete avaldamisel lähtuvalt enda "poliitilisest erahuvist". Mõlemal juhul teostas kostja poliitilist debatti ning selle kvalifitseerimine "isiku erahuviks" on väär. Kostja on edastanud üksnes enda poliitilisi vaateid ning tema erakonda esindavatele väärtustele tuginevat arvamust. Kohus on vääralt leidnud, justkui võiks ajakirjandusväljaandel nimetatud sätte kohaselt esineda võrreldes kostjaga suurem või kaalukam avalik huvi hageja isikuandmete avaldamiseks.

§ 4reguleerib andmete avaldamist oma eesmärgi, mitte avaldaja isiku kaudu.

Seega ei ole nimetatud sättes esitatud aluse tuvastamise seisukohalt vahet, kes on andmete avaldajaks. Kuna õigusvastasuse hindamine ka eraelu puutumatuse isikuõiguse (VÕS § 1045 lg 1 p 4) rikkumisel eeldab

§-ga 4 samasugust eelnevalt kirjeldatud vastandlike õiguste omavahelist kaalumist, ei olnud kostja poolt hageja karistusandmete avaldamine õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 kohaselt. Isegi kui kostja oleks hageja karistusandmete avaldamisel andmekaitse norme rikkunud, on maakohus eksinud mittevaralise kahju tuvastamisel ja sisustamisel. Mittevaralise kahju tekkimist avaliku elu tegelasel saaks jaatada vaid juhul, kui isikuõiguste rikkumine on eriliselt raske (nt kui avaldatud valeinformatsioon on isiku au ja head nime eriti teotav). Otsuses esitatud põhjendus on aga vastupidine – kohus on käsitlenud hageja poolt avaliku elu tegelaseks olemist just mittevaralist kahju sisustava ning seda suurendava asjaoluna. Samuti on nii hageja kui ka maakohus sisustanud väidetava andmekaitsenormide rikkumisega põhjustatud mittevaralist kahju (negatiivsed tagajärjed) valede asjaoludega. Andmekaitse normid, mida kostja on väidetavalt rikkunud, on suunatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse (privaatsuse) põhiõiguse kaitsele. Andmete õigustamatu avaldamisega põhjustatud privaatsusõiguse rikkumise korral peaksid hageja üle-elamised ja hingelised kannatused olema seotud hageja privaatsuse õigustamatust kaotusest tingitud üleelamistega (teiste kõrgendatud tähelepanuga tema suhtes jms). Hageja ja kohus on aga sisustanud hageja karistusandmete avaldamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi (mittevaralist kahju) aga PS §-s 17 sätestatud au ja hea nime rikkumisega (maine kahjustamisega) põhjustatud tagajärgedega. Riigikohus on oma praktikas korduvalt kinnitanud, et reeglina ei ole tõeste andmete avaldamisega võimalik isiku au teotada. Kuna kostja poolt avaldatud andmed hageja karistatuse kohta on tõesed, siis ei ole kostja hageja au ja head nime õigusvastaselt teotanud. 8

(13)5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vaidluse sisuks on erinevate kaitstavate hüvede olulisuse hindamine ja sellest lähtuva otsuse tegemine (ühelt poolt kostja õigus väljendusvabadusele (sõnavabadusele), teiselt poolt hageja õigus tema eraelu puutumatusele ning au ja hea nime kaitsele). See toimub kohtu poolt hüvede võrdleva kaalumise teel. Kaalutlusotsusse sekkumise võimalused kõrgema astme kohtu poolt on piiratud. Maakohus on äärmiselt põhjalikult oma seisukohti põhjendanud ning ei ole hageja hinnangul rikkunud menetlusõiguse normi, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud ka diskretsiooni põhimõtteid. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja andmete avaldamisega isikuandmete kaitse reeglite vastaselt rikkus kostja hageja eraelu puutumatust ja selline rikkumine ei ole õigustatud. Hageja jääb kõigi maakohtu menetluses esitatud väidete ja seisukohtade juurde, paludes nendega täies mahus arvestada. Maakohtu otsus ei ole vastuolus EIK-i praktikaga ning see ei muuda väljakujunenud printsiipe vastandlike põhiõiguste vahel tasakaalu leidmisel (nagu väidab kostja). Vaidluse õigeks lahendamiseks oli oluline tuvastada andmete avaldamise eesmärk ning seda on maakohus ka teinud ning õigesti leidnud, et avalik huvi hageja andmete avaldamiseks puudus. Hageja ei nõustu kostja etteheitega maakohtule, et kohus sidus hageja karistusandmete avaldamise lubatavuse ebaõigesti nende andmete kehtivusega. Karistusandmete mittekehtivusele (aegumisele) viitamisega on kohus üksnes täiendavalt põhjendanud avaliku huvi puudumist. Aegunud andmete avaldamise õigust ei saa eeldada. Isikul on õigus nõuda, et teda puudutavaid aegunud andmeid, eriti veel laiendatud kaitse all olevaid eriliigilisi isikuandmeid ei avaldata määramatu aja jooksul korduvalt üha uuesti. Maakohus ei eksinud mittevaralise kahju tuvastamisel ja selle sisustamisel. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitis on põhjendatud ja maakohus ei ole hüvitise väljamõistmisel rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsiooni piire (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1, § 366). Kohtu järelduste kujunemine on loogiline ja jälgitav. Kostja peab hageja väiteid seotuks au teotamise ja maine kahjustamisega.

-is sätestatud andmekaitse reeglite eesmärgiks on kaitsta kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb sisustada ning hageja ongi seda teinud, kirjeldades talle kostja poolt andmete avaldamisest tekkinud negatiivseid tagajärgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
  2. Maakohus ei ole eksinud vaidluse lahendamisel õiguslikku tähtsust omavate asjaolude tuvastamisel. Maakohtu järelduste kohaselt (otsuse p-s 8.1) ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: ▪ kostja on teinud
  3. juunil 2021 Facebooki lehel "Anti Poolamets – poliitik" Rakvere linna
  4. aprilli 2021 pressiteadet "Euroopa linnapeade pakti Eesti rahvuslikuks saadikuks valiti Andres Jaadla" jagades postituse, mis algas kostja kommentaariga: "Rakvere endine linnapea mõisteti 2012 süüdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seetõttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest järeldada?"; 9

(13)▪ selles FB postituses on avaldatud hageja isikuandmed – hageja nimi ja andmed tema karistatuse kohta, so hageja on süüdi mõistetud korruptsioonis; ▪ kostja on hageja karistusandmeid avaldanud ka varem – ERR avaldas
  1. oktoobril 2019 kell 21.00 alanud saates AK loo Rakvere linnapea vahetumisest, kus mh näidati kostjaga tehtud intervjuud, milles kostja kommenteeris hageja määramist abilinnapeaks järgnevalt: "Kui keegi on süüdi mõistetud korruptsioonivastase seaduse rikkumise pärast, siis meie arvates teda ei saa abilinnapeaks panna."; ▪ hageja on pöördunud kostja poole kohtuväliste nõudekirjadega, milles nõudis rahalist hüvitist; ▪ kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, vaid on kirjeldanud ja tsiteerinud hagejalt saadud nõudekirja, sh hageja isikuandmeid, Riigikogu
  2. juunil 2021 toimunud infotunnis. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole maakohtu neid järeldusi ka vaidlustatud ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks. Kohus märgib samuti, et hageja ei ole menetluses väitnud ega maakohus tuvastanud, et kostja poolt avaldatud andmed oleksid ebaõiged.
  3. Hageja nõuab kostjalt tema isikuandmete väidetava õigusvastase töötlemisega tekitatud kahju (mittevaralise kahju) hüvitamist, täpsemalt leiab hageja, et tema karistusandmete hageja nõusolekuta avaldamine FB postituses ja AK-s näidatud intervjuus oli õigusvastane, kuna need karistusandmed (andmed hageja süüdimõistmise kohta) olid selleks ajaks juba karistusregistrist kustutatud. Hageja ei ole esitanud seoses andmete avaldamisega käesolevas asjas muid nõudeid (andmete kustutamiseks, andmete töötlemise piiramiseks vms).
  4. Ringkonnakohus iseensest nõustub maakohtu hinnanguga, et hageja nõude aluseks võiksid olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, käsitades kaitsenormina väidetavalt rikutud IKÜM-i sätet või sätteid. Samuti tuleb hagist lähtuvalt nõuet kontrollida VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. Samas ringkonnakohus rõhutab, et EL-i määrusena on IKÜM vahetult kohaldatav. IKÜM art 82 lg 1 kohaselt on igal isikul, kes on kandnud IKÜM-i rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada vastutavalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. IKÜM art 82 lg 1 on EL-i õigusega kehtestatud kahju hüvitamise nõude iseseisev alus. Siiski võib jaatada võimalust esitada isikuandmete kaitse rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudeid (IKÜM art 82 lg 1 kõrval) ka riigisisese õiguse alusel, praegusel juhul eelkõige VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel (eeldusel, et riigisiseses õiguses sätestatud kahju hüvitamise nõude koosseis on täidetud). Sellist järeldust toetab IKÜM-i põhjenduste p-s 146 märgitu, et IKÜM art 82 ei mõjuta EL-i või selle liikmesriigi õiguses sätestatud muude normide rikkumisest tuleneva kahju eest esitatavaid nõudeid (vt ka K.Sein, M.Mikiver, P.K.Tupay. Pilguheit andmesubjekti õiguskaitsevahenditele uues isikuandmete kaitse üldmääruses. – Juridica 2018 nr 2, lk 106). Kuigi nõude esitamine IKÜM artikli 82 alusel oleks kannatanule mitmes aspektis soodsam (vt täpsemalt nt ülalviidatud artikkel ajakirjas Juridica, lk-d 106, 108–109), ei ole praeguses asjas kokkuvõttes hageja õiguste rikkumise tuvastamise seisukohalt ka vahet, kas lähtuda nõude alusena IKÜM art 82 lg-st 1 või VÕS §-dest 1043 jj. Mõlemal juhul tuleb kohtul kokkuvõttes kaaluda ühelt poolt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning teiselt poolt kostja õigust sõna- ja teabevabadusele (vt täpsemalt otsuse p 13).
  5. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Nagu eelnevalt märgitud, on kostja hageja hinnangul töödelnud (töötlemine on IKÜM art 4 p 2 järgi ka avaldamine) 10
(13)tema isikuandmeid õigusliku aluseta. Seega tuleb esmalt hinnata, mis võiks olla isikuandmete vaidlusaluse töötlemise õiguslik alus. Isikuandmete töötlemise üldised õiguslikud alused tulenevad IKÜM artiklist 6 (eriliigilste isikuandmete töötlemise alused on sätestatud artiklis 9). Maakohus on otsuses küll refereerinud IKÜM artikli 6 sisu, kuid see artikkel loetleb erinevaid töötlemise õiguslikke alusteid ning otsusest kokkuvõttes ei selgu, millist võimalikku õiguslikku alust kohus asja lahendamisel kontrollis. Maakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades võiks õiguslik alus praegusel juhul olla IKÜM artiklis 85 sisalduva volitusnormi alusel vastu võetud

§ 4

. Nimelt on IKÜM artiklis 85 antud liikmesriikidele võimalus näha ette vabastusi ja erandeid IKÜM-is sätestatud kohustustest (IKÜM põhjenduste p-s 153 on selgitatud, millistel eesmärkidel peaksid liikmesriigid sellised vabastused ja erandid vastu võtma).

§-ga 4 ongi soovitud anda ajakirjandusele lisaks IKÜM artiklites 6 ja 9 sätestatud isikuandmete töötlemise alustele erialus. Seda saab mh järeldada kehtiva isikuandmete kaitse seaduse seletuskirjast (Riigikogu XIII koosseis. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 679 SE seletuskiri, lk-d 9 – 10).

§-st 4 on asja lahendamisel ilmselt lähtunud ka maakohus. 11.

§ 4

järgi võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Viidatud sätte järgi tuleb isikuandmete töötlemise lubatavuse üle otsustamisel kaaluda ühelt poolt töötleja (kostja) õigusi sõna- ja ajakirjandusvabadusvabadusele ning teiselt poolt andmesubjekti (hageja) õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kohtul tuleb hinnata, kas andmete ajakirjanduslikul eesmärgil avalikes huvides töötlemisega ei kaasne ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine esineb, kuid see ei ole ülemäärane, võib isikuandmeid töödelda. Ajakirjanduslik isikuandmete töötlemine peab aitama kaasa diskussiooni tekkimisele demokraatlikus ühiskonnas (vt ka Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ülalviidatud seletuskiri, lk 12). Seonduvalt poolte väidetega märgib ringkonnakohus, et mõistet "ajakirjandus"

§-s 4 tuleb tõlgendada laialt. Meediana käsitletakse nii professionaalset meediat (päeva- ja nädalalehed, tele- ja raadiokanalid) kui ka blogisid, netifoorumeid ja suhtlusvõrgustikke. Kõik need meedia vormid võivad sisaldada ajakirjandusliku eesmärgiga artikleid, millistes on põhimõtteliselt lubatud isikuandmeid avalikustada ka ilma inimese enda nõusolekuta. Ringkonnakohtu hinnangul laieneb

§ 4nii kostja poolt tehtud FB postitusele kui ka AK-s näidatud intervjuule.

  1. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas välja kujundanud rea kriteeriume, mida tuleb sarnastes kaasustes poolte vastandlike huvide (ühelt poolt õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning teiselt poolt õigus sõna- ja teabevabadusele) kaalumisel arvesse võtta. Need on kokkuvõtlikult järgmised: avaldatu panus üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntus ja avalikustatud materjali teema, puudutatud isiku varasem käitumine, teabe hankimise viis ja tõelevastavus, avaldatud materjali sisu, vorm ja tagajärjed, samuti teabe saamise asjaolud ja teabe paikapidavus (nt EIK
  2. juuni
  3. a otsus, nr 931/13, Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy vs. Soome, p 165 ja selles viidatud varasem praktika; samuti Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-15, p 21 ja seal viidatud EIK praktika).
  6. Ringkonnakohus märgib, et andmed isiku karistatuse kohta on iseenesest tundlik info ning nende avalikustamine sekkub intensiivselt isiku eraellu, kuna see võib põhjustada ühiskonna hukkamõistu ja tuua kaasa andmesubjekti stigmatiseerimise (vt Euroopa Kohtu
  7. juuni
  8. a otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p-d 92 ja 112). 11

(13)Tegu ei ole siiski eriliigiliste isikuandmetega IKÜM art 9 tähenduses, nagu on leidnud maakohus. Andmete avaldamisel (nii postituses kui ka intervjuus) oli praegusel juhul samas selge eesmärk panustada avalikes huvides toimuvasse arutellu seoses kostja tegevusega avaliku võimu teostamisel ja kandideerimisega olulistele ametikohtadele. Hageja on vähemalt Lääne-Virumaal tuntud poliitik, osaleb jätkuvalt aktiivselt poliitilises ja ühiskondlikus elus ning on vähemalt kostja avaldatu kontekstis käsitletav avaliku elu tegelasena. Hageja on ka ise menetluses möönnud, et teda võib käsitleda avaliku elu tegelasena (tl 149 pöördel). Postituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad hageja varasemal ametipositsioonil toime pandud rasket õigusrikkumist (korruptsioonikuritegu). Ringkonnakohtu hinnangul esineb avalikkusel põhjendatud huvi teada jätkuvalt kõrgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva isiku (hageja) varasemat ametitegevust iseloomustavaid asjaolusid (sh infot toime pandud ametialaste õigusrikkumise kohta). Maakohtu vastupidine järeldus on ringkonnakohtu arvates ebaõige. Kostja poolt avaldatud info hageja süüdi mõistmise kohta korruptsioonikuritegudes on sisult õige (pooled ei ole menetluses vastupidisele tuginenud). Kostja ei ole andmete avaldamisel meedias (FB postitus ja intervjuu) lisanud sellele infole selliseid väärtushinnanguid, mida saaks pidada kohatuteks. Samuti ei nähtu asjast, et hageja jaoks oleks kaasnenud info avaldamisega raskeid tagajärgi (hagejal tekkinud teatud ebamugavust ja meeleolu langust ei saa sellisteks tagajärgedeks pidada). 13.1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt kostjaga, et maakohus on omistanud

§ 4kohaldamisel liialt suurt kaalu karistusandmete kehtivusele.

Isiku puhul, keda ei saa lugeda avaliku elu tegelaseks, tuleks vähemalt üldjuhul

§ 4

järgi õigustamatuks pidada ka kehtivate karistusandmete avaldamist, sest selliste karistusandmete avaldamiseks puudub reeglina avalik huvi.

§ 4

alusel isiku karistusandmete avaldamise lubatavuse kontrollimisel on määrav avaliku huvi olemasolu selliste karistusandmete avaldamiseks ning teiste samas sättes viidatud tingimuste täidetus, mitte see, kas karistusandmed on karistusregistrisse kantud või sealt juba kustutatud. Praegusel juhul on oluline just see, et tegu on hageja poolt (minevikus) toime pandud korruptsioonikuritegudega. Kostja viitab asjakohaselt ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on karistatus küll ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni, kuid karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega (Riigikohtu üldkogu

  1. oktoobri
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-7-01, p-d 18 ja 23). 13.
  3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et kostja on avaldanud hageja eraelulisi andmeid. Hageja poolt minevikus toime pandud kuriteod seonduvad avaliku võimu teostamisega. Kostja ei ole avaldanud hageja eraelu detaile, mida ei ole võimalik seostada avaliku huviga. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et ühiskonna liikmeid eelduslikult huvitab sellise isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ning kas selline isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest. Samuti ei saa nõustada maakohtu seisukohaga, et karistusandmete avaldamine kostja poolt teenib pigem kostja enda poliitilist (era)huvi. Ringkonnakohus möönab, et andmete avaldamine oli tõenäoliselt kantud ka parteipoliitilistest huvidest (kostja ise on samuti poliitikas tegev). Samas ei saa sellest järeldada, et avalik huvi hageja tausta ja eelneva tegevuse osas linna juhtimisel puudus ning avaldatu ei aidanud üldse kaasa poliitilisele debatile. Avaliku võimu teostamisega seotud ametikohti taotledes peab hageja ringkonnakohtu hinnangul arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja enda poliitiliste rivaalide kriitikaga. Kostja poolt avaldatu on osa poliitilisest debatist. 13.
  4. Ebaõige on hageja väide, et kostja seisukohtadega nõustudes peaks hageja sisuliselt elu lõpuni taluma seda, et tema karistusandmeid võidakse korduvalt ilma igasuguste piiranguteta avaldada. Kostja ei ole selliseid seisukohti menetluses avaldanud. Kostja märgib põhjendatult, et oluline on avaldatud andmete asjakohasus avaldamise kontekstis. 12

(13)Asjakohasust saab hinnata läbi avaliku huvi andmete vastu ja andmesubjektile tekkivate õiguste kahjustumise. Juhul kui hageja tõmbub tulevikus avalikust elust tagasi ja enam poliitilist võimu ei taotle, siis kaob tõenäoliselt ära ka alus kõnealuste andmete töötlemiseks hageja nõusolekuta (vt ka IKÜM art 17 (õigus olla unustatud)).
  1. Eelmärgitut arvestades ei kaalu hageja õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ringkonnakohtu arvates praegusel juhul kokkuvõttes üles kostja õigust sõna- ja teabevabadusele. Andmete avaldamine küll kahjustab kostja õigusi, kuid see riive ei ole asjaolusid arvestades ülemäärane. Seega võis kostja kõnealuseid andmeid töödelda ning ei ole käitunud andmeid avaldades õigusvastaselt.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja karistusandmete avaldamine eelmärgitut arvestades õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg-te 1 ja 2 (isikuõiguste rikkumine) järgi. Kostja käitumise õigusvastasust tuleb VÕS § 1046 lg 2 alusel kontrollida samadest ülalkäsitletud kriteeriumidest lähtudes, nagu ka

§ 4rakendamise puhul.

Poolte vastandlike huvide kaalumise tulemus on ringkonnakohtu arvates sama. Asja ei ole selles osas vaja saata maakohtule tagasi uueks arutamiseks. 16. Vastusena hageja ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus, et iseenesest on õige hageja seisukoht, et nii

§ 4

kui ka VÕS § 1046 lg 2 kohaldamine eeldab kohtult poolte huvide võrdleval hindamisel põhineva kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuse tegemist. Sellisesse otsusesse sekkumine kõrgema astme kohtu poolt on piiratud. Samas sisaldab maakohtu otsus praegusel juhul ilmselgeid kaalutlusvigu, mis annab aluse maakohtu otsustusse sekkuda. Maakohus on mh tuvastanud ebaõigesti andmete avaldamise eesmärgi, leidnud ebaõigesti, et avalik huvi karistusandmete avaldamiseks puudus, sisustanud ajakirjanduslikku eesmärki

§ 4tähenduses liialt kitsalt jne.

Asjaolusid, et tegelikult mõisteti hageja kohtuotsusega enamikes süüdistuse punktides õigeks ning kuriteo läbi kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju ei tekitatud, saab hageja vajadusel avalikkusele ise selgitada. Asjaolu, et hageja ei ole hiljem sarnaseid õigusrikkumisi toime pannud, võib anda keskmisele meediatarbijale kinnitust sellest, et hageja on teinud minevikus juhtunust õiged järeldused ning suudab ka edaspidi käituda õiguskuulekalt, sh avaliku võimu teostamisel.

  1. Kuna kostja ei ole ringkonnakohtu hinnangul töödelnud hageja isikuandmeid õigusvastaselt, siis puudub vajadus kontrollida kahjunõude rahuldamise muid eeldusi ning hinnata väidetava mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suurust. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse muudele väidetele.
  2. Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ning jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel mõlemas kohtuastmetes hageja kanda.
  3. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.