Obsah (11)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 55§ 16§ 56§ 57§ 69§ 50

1-23-631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-631 (22267000610) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuis

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Merje Turjakas Süüdistatav IGOR KURUL isikukood: 38306254212; elukoht: X XXX XXXX; tel: X; e-post: XX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: XXXX; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: XX OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 10.02.2021. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kandmata vangistus asendati 538 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud (karistus kantud 20.09.

1. a). Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja riigi õigusabi korras Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Igor Kurul

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1 1-23-631

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Igor Kurul ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Igor Kurul kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Igor Kurul kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.03.2023.

a. Igor Kurulil ilmuda koheselt reaalselt ärakandmisele kuuluvat karistust, s.o 4 kuud vangistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. 2.

§ 424

lg 3 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena Igor Kurulilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 55

kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Kurulilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 1087,50 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 87 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 714 eurot, kokku 1888,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 2 1-23-631 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks süüdlase kriminaalhooldusosakonnale ja teadmiseks Transpordiametile. elukoha järgsele Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 18.04.
4. a. Süüdistuse sisu Igor Kurul on Harju Maakohtu 10.02.
5. a otsusega karistatud

§ 424lg 2 järgi.

Igor Kurul, omades kehtivat karistust mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 09.07.

1. a kella 21:38 ajal X linnas XXXXXX juures mootorsõidukit Mercedes Benz C220CDI reg. märgiga XXXX. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 868T kohaselt esines Igor Kurulil mootorsõidukit juhtides joove, mis on tingitud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest. Igor Kuruli uriinist leiti narkootilist ainet amfetamiin, samuti esinesid tal väliselt tajutavad häiritud funktsioonid ja reaktsioonid – nüstagm, häirunud tasakaal, ebakindel Rombergi asend, häirunud kand-varvas kõnd sirgjoonel, silmade punetus jm. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Igor Kurul, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, mis on tingitud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest, rikkus LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. Kuivõrd Igor Kurul oli mootorsõidukit juhtides teadlik oma joobeseisundist ning talle 10.02.
2. a Harju Maakohtu otsusega

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistusest, on Igor Kurul mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise pannud toime kavatsetult. Seega pani Igor Kurul tahtliku korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Igor Kurul süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et karistusest kuulub kohesele kandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 1 aasta ja 10 kuud jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul kui Igor Kurul ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Samuti palus prokurör määrata Igor Kurulile

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Igor Kurulile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Samuti palus prokurör Igor Kurulilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud. 3 1-23-631 Kaitsja nõustus Igor Kurulile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni ja tõendatusega, kuid ei nõustunud Igor Kurulile määratud karistusega. Kaitsja taotles Igor Kurulile mõistetav karistus asendada üldkasuliku tööga. Samuti palus välja mõista määratud kaitsja kaitsjatasu. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Süüdistatav palus mitte mõista reaalset vangistust. Kohtu seisukoht Igor Kurulile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 424

lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Igor Kurul juhtis mootorsõidukit ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal ka joobeseisundis.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tuvastamiseks tuleb kindlaks teha ka see, kas Igor Kurul on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt. Kohus leiab, et Igor Kurulile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Vaidlust ei ole selles, et Igor Kurul juhtis 09.07.

1. a kella 21.38 ajal X linnas XXX juures sõidukit Mercedes-Benz C 220 CDI registreerimismärgiga XXX. Seda tõendavad kogumis nii tunnistaja X.X ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka Igor Kuruli enda ütlused. Tunnistaja X.X kohtuistungil antud ütlustest (tl 61-62) nähtub, et ta töötas 09.07.
2. a liiklusjärelevalve keskuse liikluspolitseinikuna ning nad olid tööl X linnas. Tunnistaja märkas Xlinnas politseireidi käigus sõidukit Mercedes, mille ta peatas. Sõiduki roolis istus Igor Kurul ning tunnistajal tekkis kahtlus, et ta võib olla midagi tarvitanud ning kutsus Igor Kuruli sõidukist välja. Indikaatorvahendiga kontrollides oli alkoholinäit negatiivne. Igor Kurul oli hästi uimane, tema silmad olid suhteliselt punetavad, ta oli hästi väsinud olekuga ning vestluse käigus nägi tunnistaja isikul esinevaid narkojoobele viitavaid tunnuseid. Tunnistaja palus teha Igor Kurulil kiirtesti, millega Igor Kurul nõustus. Süljetest osutus positiivseks ainele amfetamiin. Igor Kurul ütles, et tema ei ole midagi tarvitanud. Igor Kurul ütles, et ta oli võtnud vererõhutabletti. Tunnistaja kontrollis ka Igor Kuruli pulssi, mis oli keskmisest kõrgem. Seejärel teostati Igor Kurulile narkotest uriinist, mis osutus samuti positiivseks. Kuivõrd mõlemad testid olid positiivsed, otsustati minna XHaiglasse, kus Igor Kurul andis uuringuaktiks uriiniproovi. 09.07.
3. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 16) nähtub, et Igor Kurul kõrvaldati mootorsõiduki Mercedes-Benz C 220 CDI registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 09.07.
4. a kell 21.38 X linnas XX juures. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd oli alus arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid. Igor Kurul andis kohtus ütlusi (tl 56-61), et 09.07.
5. a õhtul 21.30 paiku pidas politsei ta reidi käigus X linnas XX sõidukis Mercedes kinni. Kõik sõidukid peatati ning pandi puhuma. Igor Kurul ütles, et ta ei olnud alkoholi tarvitanud. Indikaatorvahend näitas positiivset tulemust amfetamiinile. Igor Kurul ei vaielnud vastu sellele, et tema kehast leiti narkootilist ainet, kuid selgitas, et ta ei teadnud seda. Igor Kurul viidi haiglasse, kus talle tehti teine proov. Igor Kurul selgitas, et ta sai kaks päeva enne seda sündmust tuttavatega kokku. Neil oli autos jook, mida Igor Kurul tarvitas. Ta ei teadnud, mis seal sees on. Ta ei tundnud, et oleks keelatud aineid või alkoholi tarvitanud. Igor Kurul andis ütlusi, et ta teadis, et ta on kaine. 4 1-23-631 Asjaolu, et Igor Kurul oli sõidukit juhtides joobeseisundis, tõendavad indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ning hinnang isiku joobeseisundi esinemise või puudumise kohta. 09.07.
6. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 15) nähtub, et 09.07.
7. a kell 22.16 teostati X linnas XXXX Igor Kurulile kontroll indikaatorvahendiga Drug Control. Igor Kurul nõustus indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahend näitas positiivset tulemust amfetamiinile. Samuti esinesid protokolli kohaselt Igor Kurulil joobeseisundile viitavate tunnustena nüstagm ja silmade punetus. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 868T (tl 19) kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti osakonnas võetud 09.07.
8. a kell 23.10 Igor Kurulilt uriiniproov, mis andis positiivse tulemuse amfetamiinile. 09.07.
9. a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (tl 17) nähtub, et 09.07.
10. a on Igor Kurulile Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas teostatud läbivaatus. Igor Kuruli läbivaatuse käigus tuvastati temal punetav nahk, silmade punetus, horisontaalne nüstagm, häirunud tasakaal, ebakindel Rombergi asend, häirunud kandvarvas kõnd sirgjoonel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T on andnud hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 20), millest nähtub, et lähtudes 09.07.
11. a terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 868T fikseeritud uriinist leitud ainest, esines Igor Kurulil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Igor Kurulil juhtis 09.07.
12. a kella 21.38 ajal narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis mootorsõidukit Mercedes-Benz C 220 CDI registreerimismärgiga XXX X linnas X juures. Seega rikkus Igor Kurul joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõidukijuht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Harju Maakohtu 10.02.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9434 (tl 23-28) on Igor Kurul karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

§ 424lg 2 järgi, mis on toime pandud 10.09.2020.

a. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Igor Kurul olles varem Harju Maakohtu 10.02.2021. a otsusega karistatud

§ 424lg 2 järgi, juhtis 09.07.2022.

a kella 21.38 ajal X linnas XXXX juures mootorsõidukit Mercedes Benz C220CDI registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis. Seega on Igor Kurul juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, mistõttu on ta täitnud

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

§ 424

lg 2 järgi sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. 5 1-23-631 Kohus leiab, et Igor Kurul pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult

§ 16

lg 2 tähenduses.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Igor Kurulil esines mootorsõidukit juhtides joove. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning arstkohtutoksikoloogiaekspert Maili Tõnissoni hinnanguga isiku joobeseisundi esinemise või puudumise kohta on tõendatud, et Igor Kurul oli tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ning tal esines joove. Samuti arvestades isikul esinenud joobele viitavaid tunnused, s.o horisontaalne nüstagm, häirunud tasakaal, ebakindel Rombergi asend, häirunud kand-varvas kõnd sirgjoonel, silmade punetus, pidi Igor Kurul aru saama, et ta on tarvitanud narkootilist ainet ja on joobes ning seetõttu on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Vaatamata sellele seadis Igor Kurul eesmärgiks asuda sõidukit juhtima. Puuduvad andmed, et narkootiline aine oleks süüdistatava organismi sattunud muul moel kui ise tarvitades. Igor Kurul ei vaielnud vastu sellele, et ta oli tarvitanud narkootilist ainet. Lisaks on Igor Kurul teadlik ka enda varasemast mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud karistusest. Seega sai Igor Kurul aru, et ta paneb 09.07.2022. a toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Seetõttu leiab kohus, et Igor Kurulil esines kavatsetus ka

§ 424

lg-s 2 sätestatud kvalifitseeritava tunnuse ehk korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Igor Kuruli käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle

§ 424lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Igor Kuruli tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Igor Kuruli õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Igor Kurul on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Igor Kurul on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 424lg 2 järgi.

Seega tuleb Igor Kurul süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku 6 1-23-631 siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 11, 24. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09, p 30.3, 18. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-59-15, p 8).

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja aastase vangistuse.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, millise narkootilise aine joove isikul tuvastati ehk amfetamiinist tekitatud joove, samuti seda, et tegu pandi toime eelmise karistuse kandmise ajal. Samuti arvestab kohus isikul väliselt väljenduvaid tunnuseid. Igor Kurulil esinesid joobele viitavate tunnustena punetav nahk, silmade punetus, horisontaalne nüstagm, häirunud tasakaal, ebakindel Rombergi asend, häirunud kand-varvas kõnd sirgjoonel. Lisaks tuleb arvestada süü suuruse hindamisel kuriteo subjektiivset külge ehk seda, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, s.o raskeima tahtluse vormis. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et Igor Kuruli süü on keskmine. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Igor Kuruli käitumises esineb karistust kergendavad asjaoluna süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ning menetlusele kaasaaitamine. Kohus on seisukohal, et Igor Kurul ei ole avaldanud puhtsüdamliku kahetsust ning ei ole aidanud menetlusele selliselt kaasa, mida saab käsitleda süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Kohtu hinnangul ei esine Igor Kuruli puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Kohus arvestab karistuse määra valikul eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest (tl 21-22) nähtuvalt on Igor Kurulil üks kehtiv kriminaalkaristus. Harju Maakohtu 10.02.2021. a otsusega (tl 23-28) kriminaalasjas nr 1-20-9434 on Igor Kurulit karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemiseks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Igor Kurul ka

§ 75järgi käitumiskontrollile.

Kohtuotsusega määrati, et Igor Kurulile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks määrati Igor Kurulile

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhooldaja 20.01.2023. a kohtueelsest ettekandest (tl 31-34) nähtub, et Igor Kurulil oli algselt probleeme üldkasuliku töö sooritamisega, kuid hiljem Igor Kuruli käitumine muutus. Käesolevaks hetkeks on Igor Kurul temale määratud üldkasuliku töö tunnid sooritanud. Seega Igor Kurulile on juba varasemalt määratud

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest üldkasuliku töö sooritamine.

§ 69

lg 1 alusel võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust olukorras, kus isik paneb toime uuesti sõiduki joobes juhtimise ja seda katseajal. Kohtu 7 1-23-631 hinnangul suurendaks vastupidine käitumine veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks karistada Igor Kurulit samalaadse kuriteo toimepanemise eest sama karistusega, sest see ei täidaks karistuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud asendada

§ 69

lg 1 alusel Igor Kurulile mõistetud vangistus üldkasuliku töö tegemisega nagu taotles seda kaitsja. Uuesti

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seega leiab kohus, et käesolevalt peab mõistetav karistus olema eelmisest karmim. Kuivõrd üldkasuliku töö sooritamine ei ole Igor Kurulit mõjutanud uue kuriteo toimepanemisel, tuleb Igor Kurulile määrata karmim karistus ehk käesoleval juhul vangistus.

§ 56

lg 2 näeb ette, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, ning kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Igor Kurulile süüks arvatava teo puhul ei saa tulenevalt

§ 424lg 4 p 1 jätta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Kohus märgib, et arvestada tuleb, et Igor Kurul on 09.07.2022. a toime pannud järjekordselt

§ 424

lg 2 järgi sätestatud kuriteo ning seda eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodu näitab, et Igor Kurul ei ole oma teo ebaõigusest aru saanud ega mingeid järeldusi teinud. Kuigi Igor Kurul on käesolevaks hetkeks üldkasuliku töö tunnid sooritanud, ei ole see kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks isikule uuesti sarnase karistuse määramiseks. Kohus lisab, et arvestada tuleb ka üldpreventsiooni mõttes ühiskonna ootusi ehk seda, et joobes juhtimine peab olema karmilt karistatud. Eeltoodut kokkuvõttes kohus leiab, et Igor Kurulile mõistetud vangistus peaks olema keskmises määras. Küll aga leiab kohus, et saavutamaks karistuse eesmärke, ei pea kohus vajalikuks, et Igor Kurul kannataks kogu talle mõistetava vangistuse ära reaalselt. Kohtu hinnangul annab Igor Kurulile piisava signaali teo tõsidusest osaliselt vangistuse ära kandmine. Karistuse ülejäänud osa jääb

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Igor Kurul peab alluma kriminaalhooldusele ja läbima sotsiaalprogrammi. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Igor Kurulit

§ 424

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud karistusest koheselt reaalselt ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust jätab kohus tingimisi täitmisele pööramata, kui Igor Kurul ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Igor Kurul kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 8 1-23-631 vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Igor Kurul kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Maanteeameti registri väljatrükist (tl 29-30) nähtub, et Igor Kurulil on kehtiv juhtimisõigus.

§-st 424 lg-st 4 p-st 2 tulenevalt kohaldatakse

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 3 kohaselt

eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kohus arvestab lisakaristuse mõistmisel samasid asjaolusid, mida põhikaristuse juureski. Lisakaristuse puhul tuleb arvestada, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti, et tegu oli pandud toime raskeimas tahtluse vormis ehk kavatsetult. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul vajalik Igor Kurulilt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Sealjuures jääb 6 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse sanktsiooni arvestades (3 kuud kuni 3 aastat) alammäära lähedale. Arvestades Igor Kuruli süü suurust, on alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga.

§ 55

lg-st 1 tuleneb, et lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Igor Kurulil tuleb ilmuda koheselt reaalselt ärakandmisele kuuluvat karistust, s.o 4 kuud vangistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Igor Kurulile kohaldatud tõkendit ning Igor Kurul ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Igor Kurulile määratud kaitsjale määratud tasud on 223,20+490,80=714 eurot (tl 37-41, 46-48). Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasu on vajalik ja põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 19) kohaselt on Igor Kuruli joobe tuvastamise kulu 87 eurot. Kokku on seega menetluskulud 1888,50 eurot. 9 1-23-631 Eeltoodu alusel tuleb Igor Kurulilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista menetluskulud kokku 1888,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 10