← Eesti

2-21-15619/52

Obsah (6)§ 229§ 336§ 173§ 174§ 162§ 434

2-21-15619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 11. jaanuar 2023 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-21-15619 Tsiviilasi M. M. hagiaval

) § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. B AS-i 02.12.2022 e-kirja kohaselt notar T. S.’i poolt 29.09.2017 sõlmitud võlatunnistuses olid toodud kõik nõude komponendid ja nimetatud võlatunnistus on kättesaadav eesti.ee-st (t.lk. 179). E-kirjas on viga võlatunnistuse kuu osas, tegelikult sõlmiti võlatunnistus 29.03.2017, mitte 29.09.2017 ja tegemist on ilmselt trükiveaga. Kohus leiab, et võlatunnistus ei ole küll täitedokument, mille alusel kostja suhtes saaks täitemenetlust algatada, kuid võlatunnistuses toodud summadega on võimalik tuvastada, milline on poolte poolt perekonna huvides võetud kohustuste täitmata jääk. Täitmata kohustuste jääk oli 26 842.89 eurot, millest käesolevas menetlusest nõuab hageja kostjalt välja mõista 12 888.93 eurot ehk ½ hageja suhtes täitemenetluse algamise ajal olnud võlgnevusest 25 777.87 eurost, mis on kostjale soodsam. 55. Kostja on palunud arvestada tema poolt hagejale sularahas tasutud summaga 9 000 eurot.

§ 229

lg 2 alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus. Kohus kuulas vastuhageja 17.11.2022 toimunud kohtuistungil vande all ära, kus vastuhageja on selgitanud, et andis hagejale 9 000 eurot (kostja ema andis selle hagejale kätte) korteriomandi omandamiseks ja et leppis hagejaga kokku, et korter jääb hagejale ja hageja vastavalt oma võimalustele ise maksab laenu tagasi (t.lk. 169 ja pöördel). Vande all antud selgituses tähendusest tulenevalt muutub kostja seletus tõendiks. Kuigi pooled on vaielnud selle üle, kas kostjal oli võimalik 9 000 eurot hagejale anda, on hilisemas menetluses esitatu selgitatu kohaselt kostja töötas Soomes ka enne käesolevas menetluses esitatud tõendis toodud aega- 16.03.2015 (t.lk. 126-128) ja kostjal oli võimalik Soomes teenitust rahast hagejale raha anda. Kohus loeb kostja selle väite usutavaks. Sellega loeb kohus, et kostja on üle antud summaga osaliselt täitnud tema osa laenukohustuse jäägist, mille võrra tuleb kostja kohustus vähendada. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks poolte ühiskohustuse osana välja 3 888.93 eurot (12 888.93 – 9 000). Selles osas ja ulatuses kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu. Vastuhagi rahuldamata jätmine

  1. Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt 30.03.2015 sõlmis J. M. ostu-müügilepingu korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa xxxx, omandamiseks, mille omanikuna ta 02.04.2015 kinnistusraamatusse kanti (t.lk. 83-85). 20.04.2019 sõlmis J. M. ostumüügilepingu korteriomandi Xxxx, kinnistusregistriosa xxxx, omandamiseks, mille omanikuna ta 29.07.2019 kinnistusraamatusse kanti (t.lk. 87-89). 23.11.2021, st juba käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal on selle korteriomandi ühisomanikeks saanud hageja ja M. T.. Hageja selgituste kohaselt ühisomanid sellele korteriomandile on tekkinud pärast hageja isa surma, isa pärandvara pärimise teel. Alates 07.09.2022 on selle korteriomandi ainuomanik hageja, kes on kaaspärija osa välja ostnud.
  2. Vastuhagi kohaselt hageja tegi vastuhagejale ettepaneku omandada korter Xxxx, abikaasade ühisvarasse, kuid vormistada korter hageja isa J. M. nimele, et kohtutäiturid seda ära võtta ei saaks. Lisaks väidab vastuhageja, et ta andis hagejale selle korteri ostmiseks 9 000 eurot sularahas. Vastuhagis järeldab kostja, et korteriomand Xxxx on poolte ühisvara. Samuti väidab vastuhageja, et hageja müüs 10

(12)2-21-15619 korteri Xxxx ära ning sellest saadud rahaga ostis korteri aadressil Xxxx, mille väärtuseks hinnati hiljuti 68 000 eurot, millest soovib vastuhageja, et hageja kompenseeriks ühisvara jagamisel vastuhagejale ½ osa summas 34 000 eurot.
  1. Vastuhageja arvates eelmises punktis toodud korteriomandite ostu-müügilepingud on näilised ja tühised. Maakohus ei nõustu vastuhagejaga alljärgnevatel põhjendustel. Pooled vaidlevad kinnisasja (korteriomandi) omandamise asjaolude ja selle üle, kelle omandisse korteriomand omandati. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Pooled ei ole korteriomandi Xxxx, omandamiseks notariaalse ostu-müügilepingut sõlminud. AÕS § 119 lg 2 järgi sama paragrahvi
  2. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Pooled ei ole ka Xxxx, omandamise tehingu tagamiseks asjaõiguslepingut sõlminud. Pooled ei oleks saanud eeltoodud lepingud üksnes väidetavalt omavahelt suuliselt kokkuleppimisega sõlmida. Kuna enne korteriomandi J. M. omandisse omandamist kuulus nimetatud korteriomand G. G. omandisse (t.lk. 84), siis eelloetletud tehingute sõlmimise eelduseks oli ka G. G. nõusoleku saamine omandiõiguse ülekandmiseks. Vastuhageja ei ole väitnud, et ta G. G.ga korteriomandi müümises kokku leppis. Sellega on kohus tuvastanud, et tõendamata on vastuhageja väiteid abikaasade ühisomandisse korteriomandi Xxxx, omandamises kokku leppimise kohta.
  3. Vastuhageja on esitanud M. M. poolt 02.06.2019 Facebooki avaldatud müügikulutuse korteriomandi Xxxx, võõrandamise kohta, millega järeldab, et kuulutus samuti kinnitab, et korteriomand kuulus poolte ühisvarasse. AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kuna korteriomandi Xxxx, omanikuna on kinnistusraamatusse oli kantud J. M., siis oli J. M. tegelikult ka korteri omanik. Seega põhjendamatud on vastuhageja väiteid selle korteriomandi abikaasade ühisvaraks lugemise vajaduse kohta. Kostjal ei ole võimalik kolmandale isikule kuulunud korteriomandi õigust vaidlustada ilma kolmanda isiku vastu nõuet esitamata. Üksnes pärast seda, kui J. M. vastu oleks hagi esitatud ja selles hagis oleks kohus tuvastanud, et tal ei ole omandiõigust vaidlusalusele korteriomandile tekkinud, oleks saanud hageja väita, et J. M. tegelikult korteri omanik ei olnud. Samas ka sellisel juhul eelmises punktis toodust tulenevalt, et tähendaks see seda, et pooled leppisid korterimandi abikaasade ühisvarasse omandamises kokku.
  4. Korteri Xxxx, omandas J. M. 24.07.2019, st 2 aasta ja 4 kuud pärast poolte abielu lahutamist. Vastuhageja arvates omandas J. M. selle korteri Xxxx, võõrandamisest saadud vahendistest, mistõttu on ka see korteriomand abikaasade ühisvara. Käesoleva otsuses punktides 58 ja 59 toodust põhjendustest tulenevalt ei nõustu kohus ka vastuhagejaga korteriomandi abikaasade ühisvaraks lugemise vajaduse kohta. Kuna korter omandati J. M. omandisse, kelle omandiõigust ei ole vaidlustatud, siis tuleb asuda seisukohale, et korter Xxxx, ei olnud abikaasade ühisvara. Hageja selgituste kohaselt J. M. on surnud. Vastuhageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Korteriomand on muutunud J. M. pärandvaraks, mille on pärinud ühisomanikena M. M. ja M. T. (t.lk. 88). Kostja ei ole J. M. pärimismenetluses vaidlustanud korteriomandi pärandvarasse mittekuulumist, mistõttu tuleb lugeda tuvastatuks, et korteriomand Xxxx, ei ole poolte ühisvara.
  5. Kostja arvates korteriomandite ostu-müügitehingud on näilised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 alusel näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta 11
(12)2-21-15619 mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kostja väidete järgi korteriomandi Xxxx, J. M. omandisse omandamises lepiti kokku vaid hageja ja kostja vahel. Kuna J. M.ga kokkulepet korteriomandi väidetavalt hageja ja kostja omandisse omandamise varjamiseks saavutanud ei ole, siis ei ole võimalik järeldada, et J. M. tehtud tehing selle korteri enda omandisse omandamiseks oli samuti näilik. Seega ei olnud ka J. M. tehtud tehing TsÜS § 89 lg 2 alusel tagajärjetu ja tühine. 62.

§ 336lg 1 alusel kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et J. M. nimele ostetud korterid ei muutunud käesoleva menetluse poolte ühisvaraks, mistõttu puudub seaduslik alus vastuhagi rahuldamiseks. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud 63.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 64. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab vastuhagi rahuldamata.

§ 162

lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Poolte vahelisi suhteid, vaidluse olemust (ühisvara jagamine) ja mõlema poole poolt selleks hagide esitamist arvestades, jätab kohus kummagi poole menetluskulud maakohtus tema enda kanda. 65. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu

  1. jaanuari 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti kohtuotsuse põhjendusi. 11.01.2023 kohtuotsus 2-21-15619 jõustus
  2. augustil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.