lg 2 p 1 ja lg 5 alusel vabastada U.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.07.2017. a, millest esimeseks 4 (neljaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2.
lg 5 alusel allutada U.Z kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada U.Z-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 ja 9 ning lg-le 4 järgmised kohustused: 1) pöörduma vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja 1 1-14-9156 läbida alkoholisõltuvusvastane sellekohane tõend; ravikuur, esitada kriminaalhooldajale 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist või asuma õppima; 3) mitte tarvitama alkoholi; 4) osalema sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ning 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
Samuti tunnistati U.Z süüdi
järgi ning karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust, mida suurendati
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Karistuse algust loeti alates 07.06.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2), mis on teise astme kuritegu ning käesoleval hetkel kannab ta karistust grupis toimepandud röövimise (
Seega on tema kuritegelik käitumine muutunud raskemaks. Samas leiab kohus, et viimane kuritegu oli U.Z-i poolt sooritatud suuresti nii alkoholijoobe kui ka kriminaalse taustaga teiste isikute mõju all olemise tõttu. Ka U.Z-i lähedastele tuli üllatusena, et U.Z võis panna toime röövimise. Sealjuures ka kohtuistungil selgitas U.Z , et teised võtsid kannatanult asjad ära. U.Z-i väikest süüd kuriteo toimepanemisel kinnitab ka asjaolu, et talle on karistuseks röövi toimepanemise eest mõistetud minimaalne sanktsioonis ettenähtud vangistuse määr – 3 aastat. Arvestades ka asjaolu, et U.Z on noor meesterahvas, kes kannab reaalset vangistust alles esimest korda ning käesolevaks hetkeks on ta ära kandnud üle poole karistusajast, s.t ligi 1 aasta ja 8 kuud, on kohtu hinnangul võimalik tema suunamine õiguskuulekale teele oluliselt kergem võrreldes n-ö retsidiivide ning vanemaealiste isikutega. Vangistuses on U.Z küll kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid kohtu hinnangul nähtub nendest karistustest, et isikul on tugev nikotiinisõltuvus. Samas ei ole tegemist asjaoluga, mis võiks oluliselt negatiivses suunas mõjutada tema resotsialiseerumist või õiguskuulekale teele asumist vabaduses. Sealjuures oli viimane karistus käesolevaks hetkeks ligi 5 kuud tagasi. Kriminaalhooldaja, vangla ning lähedaste arvamuse kohaselt on U.Z-i kuritegeliku käitumise põhjuseks olnud alkoholi tarbimine, mille mõju all olles on ta enda kriminaalse taustaga tuttavatest kergesti mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kuivõrd U.Z on tunnistanud enda alkoholiprobleemi ning soovib astuda reaalseid samme sellega tegelemiseks pöördudes vabaduses psühhiaatri poole, on tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väike, kui ta suudab loobuda alkoholi liigtarbimisest. Ühtlasi on võimalik Innar Masingule kohaldada suhtlemiskeeldu temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, mis samuti aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Uute kuritegude toimepanemise ohu minimeerimisel peab kohus väga oluliseks antud juhul asjaolu, et U.Z on olemas palju lähedasi, kes kõik on valmis teda igakülgselt, s.t nii moraalselt kui ka materiaalselt vabanedes aitama ja toetama. Lähedaste toetus aitab U.Z ka võõrandada oma vanadest tuttavatest, kellel on kriminaalne taust, kuivõrd tal on võimalik oma sotsiaalseid vajadusi rahuldada ka perekonna ja elukaaslasega suheldes. Kohus peab väga positiivseks seda, et U.Z-i isa ja vanaisa elavad temaga samas 4 1-14-9156 kortermajas. Nimetatud asjaolu tagab U.Z-ile vajadusel kohese toetuse ja abi, kuid samas võimaldab elada tal ka iseseisvalt koos elukaaslasega, et ehitada ise üles enda uut elu. Sealjuures on tal oma lähedastega head suhted ja sidemed ning neil on ka majanduslikult võimalik U.Z toetada. Samuti on U.Z avaldanud valmisolekut asuma vabaduses tööle. Samas on U.Z avaldanud, et tema esimene prioriteet on lõpetada vanglas alustatud eriala omandamine ning see oleks tal võimalik juba juulikuuks Ehituskoolis. Arvestades, et tema lähedaste kohaselt on U.Z peale põhihariduse omandamist püüdnud vabaduses omandada ka keskharidust täiskasvanute gümnaasiumis, on kohtu jaoks ka tema soov vabaduses kutseõpe lõpetada eluliselt usutav. Sealjuures aitab eriala omandamine kindlasti kaasa ka peale õpingute lõpetamist töökoha leidmisele, mis aitaks tal iseseisvuda ning alustada elu täieväärtusliku ühiskonnaliikmena sõltumata seejuures oma vanemate, elukaaslase või vanaisa toetusest. Tööle asumise võimalikkust suurendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et enne vangistuses viibimist töötas U.Z nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vangistuses töötas ta ka majapidamistöödel, mistõttu on tal olemas tööharjumus ja –kogemus. 1600 euro suuruste nõuete tasumine ei ole töötava ja ilma lasteta isiku jaoks ka ületamatu probleem, mistõttu kohtu hinnangul ei ole nõuete suurus teguriks, mis tõukaks isikut uute kuritegude toimepanemisele. Samuti ei pea U.Z vabaduses tasuma eluaseme üüri või laenumakseid, kuivõrd elukoht, kuhu ta elama asuks, kuulub tema isale ja vanaisale. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda seaduskuulekalt. Vangla materjalide kohaselt on U.Z avalikkusele ohtlik eelkõige tulenevalt alkoholi tarvitamisest tingitud võimaliku vägivalla kasutamise, sissetuleku puudumise ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise tõttu. Uue kuriteo toimepanemise ohtu hindab vangla järgmise kahe aasta jooksul 48%-le. Samas on kohus eelnevalt toonud välja, et U.Z-i puhul on võimalik vähendada, isegi elimineerida kõik need riskitegurid, mille pinnalt on leitud, et ta võib panna toime uue kuriteo. Nii vangla kui ka prokurör toetavad U.Z-i ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav lisaks lähedastele ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.Z-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka U.Z , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuivõrd nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokurör on leidnud, et U.Z-i suhtes tuleks kohaldada elektroonilist järelevalvet 4 kuud peale vabanemist, siis nõustub kohus sellega. Kuivõrd
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, siis tuleb käesoleval juhul kohaldada U.Z-i suhtes katseaega kuni tema karistusaja lõpuni ehk kuni 14.07.2017. a. Kohus leiab, et katseajal on U.Z-i õiguskuulekale teele asumise kindlustamisel oluline kohaldada tema suhtes ka lisakohustusi. Eelkõige kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist või asuda õppima. Nimetatud kohustuse täitmine näitaks kohtule seda, et isik ei ole pelgalt suuliselt avaldanud, et soovib 3 1-14-9156 oma elu muuta, vaid ta ka tegelikkuses soovib seda teha ning saada iseseisvaks. Kuivõrd kriminaalhooldaja hinnangul on edukaks resotsialiseerumiseks ning uute kuritegude ohu vältimiseks vajalik, et U.Z osaleks ka sotsiaalprogrammis, siis paneb kohus isikule ka sellise kohustuse. Arvestades, et kõik U.Z-i sooritatud kuriteod on pandud toime alkoholijoobes, on kohtu hinnangul oluline, et U.Z ei tarvitaks katseajal ka alkoholi ning pöörduks vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbiks vajadusel arsti ettekirjutuse kohaselt alkoholisõltuvusvastase ravikuuri. Ühtlasi leiab kohus, et vanad kriminaalse taustaga tuttavad on isikule avaldanud halba mõju, mistõttu on vajalik keelata U.Z ka suhtlemine temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks, et tõepoolest keerata elus uus lehekülg. Kõik eeltoodud lisakohustused aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et U.Z on võimalik vabastada karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.