Kriminaalasi nr 1-16-7141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018 (3 ro 1 (4) 1-17-4743 2.

§ 175lg 1 p 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti S.

lt välja riigieelarve tuludesse menetluskuludena sundraha 353 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. S. -le esitati süüdistus selles, et tema tahtlikult juhtis, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,
2. mail 2017 kella 20:55 ajal Tallinnas Saku tänaval mootorsõidukit Mazda Premacy registreerimismärgiga X XXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,96 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg
3. Seega pani S. toime mootorsõidu ki juhtimise joobeseisundis, s. o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsuse peale menetluskulude osas esitas S. apellatsiooni , milles palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda, kuna vanglas on vähe võimalusi tööle asuda ja osaliselt ka tervislikel põhjustel. Samuti märgib apellant, et isegi kui ta saaks vanglas töö d, ei oleks tal võimalik sellist summat tasuda. Alates
7. jaanuarist 2017 puudub tal sissetulek.
8. aaastal oli talle määratud töövõimetuspension, kuid seda ta enam ei saa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras .

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Käesoleval juhul on S. vaidlustanud vaid menetluskulusid ning seega käsitleb ringkonnakohus tema poolt pealkirjastatud apellatsiooni määruskaebusena.

§ 326

lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

l g-st 1 kehtib

§ 326

lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning S. määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu

§ 326

lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab

§ 180

lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas

§ 2565lg-ga 2 sundraha suurust poole võrra.

Maakohus arvestas sellega, et S. -le o n ühe kuu jooksul menetluskulude tasumine raskendatud seoses vanglakaristuse kandmisega ning andis talle võimaluse menetluskulude tasumiseks 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on see, et menetluskulud saaks mõistliku aja 2

§ 326lg -st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. 3