KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2022, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2214 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov Christina Jõesaar Kaie Kaseorg Väärteoasi Kaebus L.U väärtegu LS § 227 lg 2 järgi L.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 25.06.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,22,002427 otsuse tühistamiseks Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Kaimar Karm Menetlusosalised Kaebuse esitanud isik: L.U, isikukood XXX, elukoht: xxx, e-mail: xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus Väärteoasja arutamine Kirjalikus menetluses Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta L.U kaebus rahuldamata ja Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik K. M 25.06.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,22,002427 muutmata. 2. Edastada käesolev kohtuotsus L.U-le ning PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik K. M koostas 25.06.2022 kiirmenetluse otsuse 2610,22,002427 selle kohta, et L.U juhtis 25.06.2022 kell 16.37 xxx maantee 194. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit Toyota Corolla Versa registreerimismärgiga xxx kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 26 km/h võrra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus L.U liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja määras L.U-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 160 eurot /kt lk 12-13/. 2. L.U esitas 27.06.2022 Tartu Maakohtule kaebuse, mille kohaselt soovib vaidlustada talle määratud karistust. L.U-le teadaolevalt on politsei määranud töötajatele juhendid trahvide määramiseks, kus vahemikus 26-30 km/h rikkumise eest karistatakse rahatrahviga 124-192 eurot. Kaebaja sõnul ületas ta kiirust vahemiku alumises määras, kuid trahvi sai üle keskmise. Politsei avaldatud statistika järgi oli 2019. aastal keskmine trahvisumma kiiruseületamise eest vahemikus 21-40 km/h 150 eurot ning trahvimäärad ei ole muutunud. Isiku sõnul ületas ta kiirust 1/3 osas märgitud vahemikust, kuid trahvi sai üle keskmise /kt lk 2/. 3. L.U selgitab kaebuses, et liikus xxx maanteel suunaga xxx poole, kus tee on tõusude ja languste ning kohati möödasõidupiirangu märkidega, asulate lähedal 80 km/h piiranguga ja kohati soovitusliku kiirusega 80 km/h. Tema ees oli mitu kilomeetrit sõitnud sõiduk, mis sõitis kõikuva kiirusega. Kohas, kus kiiruseületamine fikseeriti, oli parasjagu hea nähtavus ning alustas möödasõidu, et edasi liikuda lubatud maksimaalse kiirusega. Maapind antud kohas oli langev ning ei osanud ette näha, et kiirus möödasõidu lõpuks, kus kiiruseületamine fikseeriti, nii suureks kujuneb. Isiku sõnul mõistab ta hästi, et ka möödasõidul tuleb järgida piirkiirust ja leida pikem vaba teelõik. Tema motiiv oli liikuda edasi maksimaalse lubatud sõidukiirusega. Isiku sõnul ta oma tegu ei eitanud ja lubas olla tähelepanelikum. Kiirmenetluse alustamisel räägiti kaebaja sõnul talle 120-eurosest trahvist, kuid otsust kätte andes oli seal 160 eurot. Isiku sõnul tundis ta, et teda on petetud ja määratud karistus ei ole õiglane. Juhtunus palub kaebaja arvestada kehtivate karistuste puudumist, inimese arusaamist oma teo ebaõigsusest, politsei avaldatud statistikat ja juhendeid ning maantee iseloomu ja teo motiivi. L.U kohtuistungist osa võtta ei soovi ning palub vähendada trahvisumma esialgselt lubatule /kt lk 2/. 4. Kohtuväline menetleja leidis 04.07.2022 esitatud seisukohas, et otsus väärteoasjas on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka süü tuvastamisel. Kiirmenetlusotsuse koostamise ajal olid väärteo toimepanemise asjaolud selged, L.U nõustus kiirmenetlusega, talle teatati tema õigused VTMS § 19 järgi ning anti võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga patrulligrupi politseiametnikud K. M ja R. S. teostasid liiklusohutuse tagamise eesmärgil 25.06.2022 kella 16.37 ajal lubatud piirkiiruse mõõtmist xxx vallas xxx maantee 194. kilomeetril ja fikseerisid xxx suunas liikuva möödasõitu teostava sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga xxx kiiruseks 120 km/h. Kohtuvälise menetleja poolt kasutati kiirusemõõtmisel mõõtevahendit LaserCam 4 nr LE0260. Kiirusemõõtur oli kehtivalt taadeldud, mida tõendab taatlustunnistus nr TTRS2 21/00189 ning Tehnilise Järelevalve Amet on 11.12.2013 väljastanud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJA 6.13-3/12.18.13, mille kohaselt on laserkiirusmõõtur LaserCam 4 tunnistatud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023 /kt lk 7-8/. 5. Kohtuväline menetleja selgitab, et väärteomaterjalide juurde on lisatud kiirusemõõtja LaserCam 4 nr LE0260 videosalvestise fail Rec:007152, mille andmetest nähtub, et kell 16:37:41 teostab möödasõitu sõiduk, millele on suunatud kiirusmõõteseadme sihik ja ekraanile ilmub nähtavale mõõdetava sõiduki kiirus 120 km/h. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isiku poolt toimepandud piirkiiruse ületamine leidnud tõendamist väärteomenetluses kogutud tõenditega ja mõõtetulemus on usaldusväärne. Menetlusalune isik on ise kinnitanud piirkiiruse ületamist nii kiirmenetluse otsusel kui ka kaebuses kohtule, videosalvestiselt nähtuvad üheselt kiiruse mõõtmisega seotud asjaolud ning et mõõdeti just L.U juhitud sõiduki kiirust. Kohtuvälise menetleja hinnangul on sündmuskohal toimunud kiirusemõõtmine mõõteseaduse kohaselt jälgitav, selle on teinud pädev, vastava väljaõppe saanud patrullpolitseinik, mõõtmine on tehtud taadeldud mõõtevahendiga, vastavuses mõõtemetoodikaga ja kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega mõõtjate ja kiirusemõõtjate osas /kt lk 8/. 6. Liiklusseaduse järgi on kiiruseületamine keelatud ja seda ka möödasõidul. Kiirus, täpsemalt kiiruste erinevus avaldab otsest mõju möödasõitude arvule. Juht peab oskama hinnata möödasõiduks vajaliku ohutu vahemaa pikkust. Tihti hinnatakse seda vajalikust oluliselt väiksemaks ja tulemuseks on reeglina hukkunutega laupkokkupõrked. Möödasõit on liikluses üks ohtlikemaid manöövreid ja möödasõitja peab olema veendunud vaba ning piisavas ulatuses tagatud nähtavusega teelõigu olemasolus möödasõidu sooritamiseks. Piirkiiruse ületamine on üks olulisemaid liiklusõnnetusi põhjustavaid tegureid. Kiirus mõjutab õnnetusse sattumise tõenäosust – suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Teiseks mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust – kiiruse ning õnnetusse sattumise ohu ja õnnetuse raskusastme vahel on väga tugev seos. Suurem kiirus vähendab õigeaegse reageerimise võimalust. Info töötlemisele ja otsustamisele, kas reageerida või mitte ning lõpuks reageerimisele kulub inimesel aega. Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Ohu tekkimisel on sellise kiiruse puhul võimatu midagi ära teha ja otsasõit teele ilmunud takistusele on vältimatu. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda /kt lk 9/. 7. Kohtuväline menetleja leiab, et riik peab andma selge signaali sellele, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukite lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. L.U-le kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele ning on kohane ja põhjendatud. L.U-le märatud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ja Riigikohtu suunistega. Kohtuväline menetleja määras L.U-le karistuseks 40 trahviühikut ning seejuures võttis arvesse, et isikul puuduvad kehtivad karistused. L.U-le määratud karistus ei ole liialt range. Määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kuigi isik on oma tegu tunnistanud ja tal puuduvad kehtivad karistused, siis tuleb arvesse võtta ka teo toimepanemise asjaolusid (suur kiirus, toime pandud elava liiklusega maanteel, 3 pühadejärgne aktiivne liikumine). Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus proportsionaalne ning tagab eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja palub lähtuvalt eeltoodust jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /kt lk 10/. KOHTU SEISUKOHT 8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. 9. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11. 25.06.2022 koostatud kiirmenetluse otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis 25.06.2022 kell 16.37 xxx maantee 194. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit Toyota Corolla Versa registreerimismärgiga xxx kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 26 km/h võrra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus L.U liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi /kt lk 12-13/. 12. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. 13. Kiirmenetluse otsuses on L.U kinnitanud allkirjaga, et nõustub kiirmenetlusega ning andnud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Ütlustes selgitab L.U, et liikus xxx suunas ning aeglasest sõidukist möödasõidul ületas kiirust, et kiiremini enda sõiduritta tagasi jõuda /kt lk 13/. Ka kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuses ei vaidlusta L.U väärteo toimepanemist. Isik tunnistab kaebuses, et tegi möödasõitu ning ei osanud ette näha, et kiirus möödasõidu lõpuks nii suureks kujuneb. Mõistab, et eksis ja tal tuleb karistust kanda ning olla edaspidi hoolsam /kt lk 2/. 14. Seadme LaserCam 4 LE0260 videosalvestise failist, milline on lisatud materjalide juurde, nähtub, et mõõteseadme LaserCam 4 nr LE0260 sihik oli suunatud möödasõitu teostavale sõidukile. Videosalvestisest nähtub, et möödasõitu teostava sõiduki jõudmisel eessõitva sõiduki kõrvale oli manööverdava sõiduki kiiruseks juba 112 km/h ja möödasõidu lõpuks 120 km/h. Kellaaeg salvestise kohaselt oli 120 km/h kiiruse mõõtmise hetkel 16:37:14 ja kaugus mõõdetavast objektist 428,2m. 4 15. Kohtule on esitatud ka kiirusmõõturi taatlustunnistus ja tüübikinnitus. Taatlustunnistuselt nr TTRS-21/00189 nähtub, et kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0260 on taadeldud 24.09.2021 /kt lk 14/. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2. kohaselt on kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega oli kiiruse mõõtmise ajal kiirusmõõtur nõuetekohaselt taadeldud. Mõõtevahendi siseriiklikust tüübikinnitustunnistusest nähtub, et Tehnilise Järelevalve Amet on laser-kiirusmõõturi LaserCam 4 tunnistanud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023 /kt lk 15-17/. 16. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsuse, seadmega LaserCam 4 LE0260 fikseeritud videosalvestise ning L.U ütlustega tõendatud, et L.U juhtis 25.06.2022 kella 16.37 ajal xxx maantee 194. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit Toyota Corolla Versa registreerimismärgiga xxx kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/
- h)mitte vähem kui 26 km/h võrra. 17. Seega on menetlusaluse isiku käitumises realiseerunud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis. 18. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani L.U süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et arvestades antud teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/h ning asjaolu, et L.U ületas kiirust vähemalt 26 km/h, siis pidi lubatust tunduvalt suurem sõidukiirus olema L.U poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Samuti ei ole tõsiseltvõetav L.U argument, et kiiruse ületamise kohas oli maapind langev ning ta ei osanud ette näha, et kiirus nii suureks kasvab. Kogenud autojuhina oli L.U teadlik, et teepinna langedes kasvab ka auto sõidukiirus, oleks pidanud sellega arvestama ning jälgima spidomeetrit. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 19. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 20. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest 21. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et L.U on toime pannud LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. 22. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Antud 5 juhul ületas L.U lubatud sõidukiirust 26 km/h võrra, s.o LS § 227 lg 2 normis sätestatud määras. Kohtuväline menetleja karistas L.U LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. 23. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 24. Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada L.U poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning L.U ületas seda vähemalt 26 km/h. Seejuures oli tuvastatud kiirus lähemal LS § 227 lg-s 1 sätestatud kiiruseületamise ülemisele määrale (kuni 20 km/
- h)kui LS § 227 lg-s 3 sätestatud alumisele määrale (41 km/h), mis lubab hinnata isiku süüd keskmisest väiksemaks. Samas oli aga kiiruse ületamise kohas tegemist suure liiklusega maanteega, s.o Eesti ühe põhimaanteega ning pühadejärgse päevase ajaga, mil liiklus teedel on tavapärasest suurem. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata L.U süüd keskmiseks. 25. Seejärel tuleb tuvastada karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja ning ka kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Samuti ei saa kuidagi karistust kergendavaks hinnata L.U poolt kaebuses toodud argumenti, et tema motiiviks oli pärast möödasõitu liikuda edasi maksimaalse lubatud sõidukiirusega. Kohtuväline menetleja on kaebusele esitatud seisukohas selgitanud, miks on kiiruseületamine keelatud ja seda ka möödasõidul. Möödasõitu tehes peab juht oskama hinnata möödasõiduks vajaliku ohutu vahemaa pikkust, sest vastasel korral on tulemuseks reeglina hukkunutega laupkokkupõrked. Möödasõit on liikluses üks ohtlikemaid manöövreid ja möödasõitja peab olema veendunud vaba ning piisavas ulatuses tagatud nähtavusega teelõigu olemasolus möödasõidu sooritamiseks. Seejuures ei tohi aga ületada piirkiirust, kuna piirkiiruse ületamine on üks olulisemaid liiklusõnnetusi põhjustavaid tegureid. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Samuti mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust – mida suurem on mootorsõiduki kiirus, seda raskemad on ka õnnetusse sattudes selle tagajärjed. Lisaks vähendab suurem kiirus õigeaegse reageerimise võimalust. Info töötlemisele ja otsustamisele, kas reageerida või mitte ning reageerimisele kulub sõidukijuhil aega. Suure kiiruse puhul on pikem nii reageerimisele kuluva aja jooksul kui ka pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Ohu tekkimisel on sellise kiiruse puhul võimatu midagi ära teha ja otsasõit teele ilmunud takistusele on vältimatu. 26. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja eelviidatud seisukohaga, et möödasõidul tuleb järgida piirkiirust, millele kaebaja on ka tegelikult ise kaebuses viidanud. Küll ei saa kohus 6 nõustuda kaebaja põhjendusega, et soov liikuda edasi maksimaalse lubatud sõidukiirusega oleks aluseks karistuse vähendamisele. Piirkiirus ei ole kohustuslik ning liiklusseadus ei kohusta kedagi sõitma suurima lubatud kiirusega. Piirkiirusel liikuva sõiduki juht peab arvestama aeglasemalt liikuvate liiklejatega ning aeglasemalt liikuvatest sõidukitest möödumisel kinni pidama liiklusseaduses sätestatust ehk aeglasemalt liikuvast sõidukist möödumine korraks kiirust ületades ei õigusta kuidagi liiklusseaduse rikkumise toimepanemist. 27. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja poolt kaebusele esitatud seisukohast selgub, et karistuse määramisel on arvesse võetud ka asjaolu, et L.U puuduvad kehtivad karistused. L.U on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Kogenud juht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune lubatud sõidukiiruse ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võivad olla pöördumatud. Kuna isikul puuduvad kehtivad karistused, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et karistuse eripreventiivset eesmärki täidab rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmisest madalamas määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot, põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, L.U süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Määratav karistus on kohtu hinnangul sobiv distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu oma sõidukiirusele. 28. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja L.U karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. ( ) Annemarie Gerassimov kohtunik 7