KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 27. aprill 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-2696 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalas

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. jaanuari
2. a otsus Apellatsiooni esitajad  kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga  süüdistatav Arsen Esayan – isikukood 38210192211; viibimiskoht Viru Vangla; emakeel vene keel; kriminaalkorras varem karistamata Teised apellatsioonimenetluse  Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Liina Pikma Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus osaliselt, s.o lisakaristusega kaasneva sissesõidukeelu pikkuses ja menetluskulude tasumise korra osas, ning teha selles uus otsus. 2.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Arsen Esayani suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist, keelates tal sisenemise Eesti Vabariiki 6 (kuueks) aastaks.

1. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Arsen Esayanil tasuda menetluskulud, kokku 4837 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot 80 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo K. Kooga kaudu 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti, sh käibemaks 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, vandeadvokaat Kaido Kooga poolt süüdistatav Arsen Esayanile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud, s.o 259,20 eurot, riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. SÜÜDISTUS
6. Arsen Esayani süüdistatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema:  16.08.2021 tuvastamata kellaajal aadressil Kohtla-Järve, Järve linnaosa, XXX korteris armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi mitmel korral lahtise käe ja rusikaga elukaaslast O.Ž. t vastu pead näo piirkonda ning seejärel haaras parema käega kannatanu kaelast kinni ja kägistas, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: katkine alahuul vasakult poolt ja hematoom paremal näopoolel silma piirkonnas.  19.12.2021 hommikul ajavahemikus 07.00 – 08.00 aadressil XXX , Kohtla-Järve armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi rusikatega O.Ž. t näo piirkonda. Seejärel vannitoas, kus kannatanu üritas ennast süüdistatava eest peita, jätkas süüdistatav kannatanu löömist keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas rindkere ja näopiirkonda, tekitades füüsilist valu ja hematoome näo piirkonnas ning valu roiete piirkonnas ja parema IX roide tagumise kaare murru. 2. Arsen Esayani süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 09.01.2022 tuvastamata kellaajal aadressil Kohtla-Järve, Järve linnaosa, XXX , lõi diivanil magama jäänud O.Ž. t rusikatega vastu nägu, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse. Arsen Esayan peksis käte ja jalgadega üle keha, sealhulgas näo-, pea-, kõhu- ja rinnapiirkonda, teadvuseta olekus elukaaslast O.Ž. t, millega tekitas talle valu, hematoome keha erinevatesse piirkondadesse (nägu, vasakul reiel, parem käsi) ning järgmised tervisekahjustused: ninaluude nihkega murd, mõlema ülalõualuu-urke eesseina killustunud murd, parema silmakoopa alumise serva murd, parema ülalõualuu sarnajätke nihkega murd, vasaku 9-nda ja 10-nda roide eesmise-külgmise kaare murd, niudesoole rebend ja kõhukelme põletik, mis ohustasid elu vigastuse tekitamise momendil ja põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. II. MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus karistas Arsen Esayani 10.01.2023. a otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ning

§ 118

lg 1 p 1 järgi 8 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Maakohus luges karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise algusajaks 2.01.2022.

§ 54

lg 1 alusel kohaldas maakohus Arsen Esayani suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist, keelates tal sisenemine Eesti Vabariiki 10 aastaks.

1. Esmalt märkis maakohus, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud sündmuste ajal süüdistatav Arsen Esayan ja kannatanu O.Ž. elasid koos kannatanule kuuluvas korteris aadressil XXX , Kohtla-Järve, seda alates
2. a suvest. 2 O.Ž. kehaline väärkohtlemine 16.08.2021
3. Süüdistatav eitas selles episoodis oma süüd. Tema versiooni järgi piirdus see juhtum sõnavahetusega ning füüsilist vägivalda ta kannatanu suhtes ei tarvitanud. Maakohus märkis, et see versioon erineb oluliselt kannatanu ütlustest, millest nähtub nii konflikti põhjus, millest räägib ka süüdistatav oma ütlustes, s.o armukadedus, aga ka sellele järgnenud vägivallateod süüdistatava poolt.
4. Maakohus tuvastas kannatanu ütluste järgi tol päeval asetleidnud sündmused, sh vägivalla kasutamise süüdistatava poolt, kodust lahkumise, ja sellele järgnenud päevadel toimunu. Sealjuures leidis maakohus vastuseks kaitsjale kannatanu ütluste vastuolu osas, et tegemist ei ole niivõrd olulise asjaoluga, kas ta oli varem tuttav meestega, kellega ta kohtus pärast kodunt põgenemist, või mitte. Maakohtu arvates ei saa sellise vastuolu pinnalt teha järeldust, et „oma tegevuse õigustamiseks kannatanu on võimeline valetama“. Samuti jääb ebaselgeks, milliseid tegusid pidi kannatanu õigustama, sest teda ei ole keegi milleski süüdistanud, välja arvatud süüdistatav, kes heitis temale ette suhtlemist teiste meestega. See oli mh motiiviks, millest tüli alguse sai. Maakohus ei kahelnud kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja leidis, et süüdistus ei rajane ainult kannatanu ütlustele, mis riimuvad teiste tõenditega.
5. Nii riimuvad kannatanu ütlused (et ta põgenes korterist läbi akna) sündmuskoha olustikuga. 12.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et tegemist on kahekordses majas esimesel korrusel asuva korteriga ja korteri aknad ei asu väga kõrgel. Seega on läbi akna füüsiliselt võimalik pääseda korterist õue. Samuti leidis kinnitust süüdistatava ja kannatanu poolt mainitud asjaolu, et mõne päeva möödudes (pärast kannatanu poolt korterist põgenemist) pöördus süüdistatav politseisse, kes alustas kannatanu tagaotsimist.
6. Tüli tekkimise põhjuseks on süüdistatava armukadedus, mida ta ise tunnistab, samuti kannatanu. See kattub ka tunnistaja S.S. i ja L.Ž. ütlustega. Kannatanu, tunnistaja S.S. i ütlustega ja õiendiga on tõendatud ka see, et läbi akna põgenedes jättis kannatanu oma mobiiltelefoni koju. Vestluses S.S. iga ei eitanud Arsen Esayan vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, (natuke tõukas teda). On loogiline, et suheldes politseiga ei tahtnud süüdistatav osutada endale kui vägivallatsejale, kelle agressiooni tõttu oli kannatanu sunnitud kodunt põgenema. Samas kannatanu ütlused ning juhtunu asjaolud (süüdistatav lukustas ta korterisse) osutavad selgelt, et kannatanu põgenemise põhjuseks oli hirm süüdistatava ees.
7. Kannatanu ütlused ja süüdistuse versioon, et alkoholi ja armukadeduse mõjul muutub süüdistatav agressiivseks, haakuvad ka tunnistaja J.K. i (naabri) ütlustega, kes tunnistas, et kui Arsen Esayanil on kõik hästi, on tema käitumine hea, abivalmis ja lahke, kuid alkoholi mõjul muutub ta agressiivseks ja kaotab kiiresti enesekontrolli.
8. Tunnistaja I.M. (O.Ž. endine elukaaslane) kinnitas, et umbes 2-3 kuud enne seda kui kannatanu sattus haiglasse, mainis ta vestluses, et ei taha koju minna. Kannatanu on talle isiklikult rääkinud, et kardab Arsenit, sest too peksab teda. Mäletab, et O.Ž. l oli mingi sinikas näol, mille kohta ütles, et sai selle kodus, et on ise süüdi, jalutas ringi. Need tunnistaja ütlused kinnitavad, et ka enne
9. a jaanuaris haiglasse sattumist rääkis kannatanu tuttavatele süüdistatava poolt tema suhtes kasutatud füüsilisest vägivallast ning kuna nad elasid korteris kahekesi, siis keegi teine ei saanud kannatanut tema kodus lüüa. Hematoom võis tal tekkida süüdistatava poolt füüsilise vägivalla kasutamise tulemusena. Samuti andis tunnistaja I.M. ütlusi selle kohta, et kannatanu sõnul on süüdistatav üritanud kontrollida tema elu, on jälginud teda sotsiaalvõrgustikes, vaadanud sotsiaalmeedia kontosid. Nad on riielnud, sest kannatanu on 3 suhelnud meestega. See kinnitab kannatanu ütlusi, et süüdistatav on püüdnud kontrollida kannatanu suhtlusringi ning tema suhtlemine teiste meestega tekitas süüdistatavas armukadedust.
10. Tunnistaja J.K. i ütlustest nähtub, et taoline käitumismuster (elukaaslase peksmine) on süüdistatavale omane, sest tunnistaja nägi, kuidas Arsen Esayan on kasutanud füüsilist vägivalda ka varasema elukaaslase suhtes, sh nägi tema näol sinikaid. Need ütlused riimuvad tunnistaja T.R. ütlustega, et Arsen Esayan kasutas kooselu ajal korduvalt tema suhtes nii psüühilist kui füüsilist vägivalda. Peksmised toimusid peale alkoholi tarbimist, mil Arsen muutub agressiivseks ja armukadedaks ning ta oli väga armukade. T.R. ütlustest nähtub veel, et ka teda on süüdistatav üritanud hoida oma kontrolli all – kontrollis kirjavahetust tema telefonis, võis kodus luku taha panna ja ei lasknud kuhugi minna. Analoogsel viisil on süüdistatav tegutsenud ka kannatanu O.Ž. suhtes, kui ta 2021 augustis lukustas tema korterisse, mistõttu ta pidi põgenema korterist läbi akna.
11. See, kelle juures kannatanu elas nädal aega pärast korterist põgenemist, millega tegeles (kas tarvitas alkoholi vms), ei puutu asjasse. Isegi kui kannatanu oli koju tagasi viimisel alkoholijoobes, ei mõjuta see kuidagi süüdistatava tegu.
12. Maakohus tuvastas, et 16.08.2021 õhtusel ajal aadressil XXX , Kohtla-Järve lõi Arsen Esayan armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus mitmel korral lahtise käega ja rusikaga oma elukaaslast O.Ž. t vastu nägu ning seejärel haaras kannatanut kaelast kinni ja kägistas teda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused, hematoomid näol. Süüdistatava tegu vastab lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p 2 kuriteokoosseisu, tunnustele.

Elukaaslase näol on tegemist lähisuhtes oleva isikuga ning lüües teda mitmel korral vastu nägu lahtise käega ja rusikaga, samuti haarates teda käega kaelast kinni ja kägistades, sai süüdistatav aru, et tekitab kannatanule füüsilist valu ning tema löökidest jäävad kannatanu näole ka hematoomid ehk siis teadis, et paneb toime kuriteokoosseisule vastava teo ja tahtis seda, s.t pani selle kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõistes.

Armukadeduse motiiv ei välista teo õigusvastasust. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. O.Ž. kehaline väärkohtlemine 19.12.2021

1. Süüdistatav tunnistas selles teos oma süüd osaliselt, et armukadeduse tõttu tekkinud tüli käigus lõi ta kannatanut lahtise käega ja rusikaga vastu nägu, samuti haaras teda kõrist kinni. Muud tõendid osutavad sellele, et süüdistatava poolt kasutatud füüsiline vägivald oli tunduvalt intensiivsem ja laiaulatuslikum, kui ta seda tunnistab.
2. Kannatanu ütluste järgi lõi süüdistatav teda mitmel korral vastu nägu, nii rusikaga kui lahtise käega. Samuti lõi vastu roideid ja kõhtu rusikaga. See kestis umbes pool tundi. Ka seekord kägistas, haarates kõrist. Kui ta lämbuma hakkas, lasi süüdistatav lahti. Hiljem valutasid roided ja lõualuu. Kehavigastustest tegi fotod ja saatis need politseile. 13.01.2022 õiend kinnitab, et ülekuulamise ajal 12.01.2022 saatis O.Ž. oma meiliaadressilt uurija e-postile viis fotot, mille kannatanu tegi oma telefoniga ajavahemikul
3. – 21.12.
4. Fotodelt on näha kannatanu nägu, millel on kehavigastused – lõhutud huuled, suurem hematoom vasaku silma all ja väiksem hematoom parema silma juures, hematoom vasaku põse ja huulte vahel, alumise lõualuu vasakul poolel.
5. Kannatanu nutitelefoni ekraanitõmmistelt on näha tema kirjavahetus süüdistatavaga, kus 19.12.2021 kannatanu nõuab, et süüdistatav jätaks korteri võtmed ja lahkuks tema korterist. 4 Vestluse vastaspool nimega Arsen ehk süüdistatav ei eita, et on süüdi. Järgmisel päeval, 20.12.2021 kirjutab süüdistatav: „tean, et selle eest mulle ei ole õigustust“, et teeb objekti – magamistoa lõpuni ja kolib välja.
6. Tunnistaja L.Ž. ütluste järgi nägi ta detsembris tütrel vigastusi, oli tugevasti läbi pekstud, nägu oli üleni sinine, ei saanud suud lahti teha, roided valutasid, küljel oli sinikas, käed sinised jne. Ta rääkis, et süüdistatav peksis ta läbi ja kui läks tööle, siis ta läks kodunt ära, tuli tema juurde elas seal 2 nädalat.
7. Maakohus leidis, et kannatanu näole süüdistatava löökidest tekkinud ja uurijale saadetud fotodelt nähtavate hematoomide päritolu on üheselt tuvastatav ja sellele ei vaidle vastu ka süüdistatav ise. Samas ei tunnistanud Arsen Esayan kannatanu löömist vastu keha. Maakohtu hinnangul on kannatanu, tunnistaja L.Ž. ja eksperdiarvamusega tõendatud, et jaanuaris 2022 avastatud parema IX roide tagumise kaare vähese kallusega murd tekkis samuti süüdistatava löögist/löökidest vastu kannatanu keha. 04.02.2022 ekspertiisiakti nr 22E-IDI0006 järgi on see murd saadud orienteeruvalt 2-3 nädalat enne 9.01.
8. Ehk siis ajaliselt jääb see süüdistusega piiritletud aja – 19.12.2022 sisse.
9. Kaitsja viitas vastuolule kannatanu ütlustes, mis puudutas seda, kas sündmus leidis aset 19.12.2021 hommikul või 18.12.2021 õhtul, sest kohtueelses menetluses on kannatanu rääkinud 19.12.2021 hommikusest ajast, kohtus aga, et teod leidsid aset öösel. Seda vastuolu ei õnnestunud kõrvaldada. Maakohus leidis, et uuritud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et vägivalla kasutamine leidis aset ajavahemikus 18.12.2021 õhtust kuni 19.12.2021 hommikuni, mil süüdistatav suundus tööle. Tegemist ei ole olulise kõrvalekaldumisega süüdistuses märgitud asjaoludest, sest ka süüdistatav on tunnistanud oma ütlustes, et selle päeva (19.12.2021) hommikul, pärast seda kui tema läks tööle, kolis kannatanu oma ema juurde, kus on elanud detsembri lõpuni ja kus ta käis kannatanult vabandust palumas. Ehk siis ka süüdistatav sai kohtuliku uurimise käigus selgelt aru, et tegemist on süüdistuses märgitud juhtumiga.
10. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et ajavahemikus 18.12.2021 õhtust kuni 19.12.2021 hommikuni, täpselt tuvastamata kellaajal, viibides korteris aadressil XXX , Kohtla-Järve, armukadeduse tõttu tekkinud konflikti käigus lõi süüdistatav Arsen Esayan oma elukaaslast O.Ž. t mitmel korral rusikaga vastu nägu ja keha rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, mitmed hematoomid näol, lõhkus kannatanul huuled ja tekitas parema IX roide tagumise kaare murru, samuti haaras kannatanul kõrist ja kägistas teda, millega tekitas talle füüsilist valu. Need teod vastavad lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemise tunnustele ning arvestades seda, et varasemalt (16.08.2021) on süüdistatav analoogse kuriteo juba toime pannud, on tegemist faktilise retsidiiviga, ja see tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ehk korduva lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemisena. Ka selle teo puhul puuduvad õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolud. Armukadeduse motiiv ei mõjuta teo kvalifikatsiooni. O.Ž. le raske tervisekahjustuse tekitamine 09.01.2022

1. Selles teos Arsen Esayan oma süüd ei tunnista. Ta tunnistab, et nad tarvitasid alkoholi, ta võttis neli unerohu tabletti epilepsia vastu ja heitis kella 23.30 – 24 ajal voodisse. Ärkas kell 5.45 kannatanu hääle peale, kes oigas. Kannatanul oli vasak kulm katki, huul verine, ta ei osanud öelda, kust ta vigastused sai. Kannatanu soovis valuvaigisteid ja unerohtu. Andis neid kaks korda, siis kutsus kiirabi kella kahe paiku. Kannatanul olid riided märjad, kui kiirabi tuli, siis pani talle selga kodupüksid ja hommikumantli. Püüdis pesta ta nägu, aga ei õnnestunud, 5 siis pühkis märja käterätikuga. Kõnes häirekeskusele rääkis veel, et kannatanul oli nina viltu, ilmselt lõhkus nina ära.
2. Kannatanu ütluste järgi oli põhjuseks armukadedus, et ta suhtleb telefonis, seda selgitas süüdistatavale. Siis oli löök ja rohkem ta edasi ei mäleta. Oli suures toas, siis toibus juba reanimatsioonis. Nad olid õhtusel ajal kahekesi kodus,
3. jaanuaril tähistasid jõule. Oli keskmises joobes, oli adekvaatne ja mäletab, mis oli. Süüdistatav lõi rusikaga vastu kulmu, mida järeldas sellest, et reanimatsioonis nägi, et kulm on kinni õmmeldud. Mäletab, et süüdistatav võttis käega hoogu, käsi oli tõstetud löögiks. Ei mäleta isegi seda, kuidas viidi kiirabiga minema. Seljas olid koduriided, aluspesu, T-särk ja hommikumantel. Arst küsis kuidas juhtus, vastas, et kukkus. Arst vastas, et nii inimesed ei kuku, et räägi. Siis rääkis temale ära ning arst ütles, et peab teatama politseile.
4. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ja leidis, et neis vastuolu ei ole. Eeluurimisel antud ütlustes ta rääkis: „Ma ei mäleta, mis ma vastasin ja ei mäleta mis edasi oli“. Kohtus ega politseis ei suutnud ta kirjeldada peksmist, ta ei mäletanud seda. Kaitsja kahtlused taanduvad vaid ühele momendile – millal oli esimene löök ja kas kannatanu mäletab seda. Maakohtu arvates kannatanu kohtus antud ütlused „alguses kaua tülitsesime, siis toimus löök ja enam midagi ei mäleta“ ei erine oluliselt politseile antud ütlustest „…ja ei mäleta mis edasi oli“. Kui kannatanu ärkas reanimatsioonis ja nägi, et tema kulm on õmmeldud, siis oli loogiline järeldada, et süüdistatav lõi teda vastu kulmu. Kui kannatanul oleks soov süüdistatavat rõõnata, siis oleks loogiline kirjeldada toimunut endale sobivast positsioonist, võimalikult värvikalt ja detailselt. Aga kannatanu midagi sellist ei teinud ei kohtueelses menetluses ega kohtus.
5. 09.01.2022 viidi kannatanu haiglasse süüdistatava poolt häirekeskusele tehtud kõne peale. 21.01.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tehti esimene kõne kell 13.57 ning süüdistatav soovis kiirabi, „sest naisel on kulm lõhki, ilmselt, ma ei tea, et ta öösel ilmselt kukkus… lisaks tal valutavad roided mõlemalt poolt ja valu kandub alakõhtu… praegu lamab… ei saa ennast keerata… ei saa midagi teha… öösel iiveldas…“. Küsimusele, kas nägi kukkumist, vastab süüdistatav eitavalt. Kiirabikaardi järgi oli brigaad kohal kell 14.
6. Patsiendi sõnul öösel umbes kell 2 kukkus vannitoas vastu põrandat, ei mäleta, kuidas see juhtus. Oli teadvuse kadu. Tugev valu rindekeres mõlemalt poolt, kõhus, peas. Eile tarvitas alkoholi. Diagnoositi vigastused ja suunati SA Ida-Viru Keskhaiglasse, mille patsiendikaardi nr 22-003551 anamneesist nähtuvalt väitis O.Ž. , et kukkus kodus vannitoas näoga vastu põrandat, ei mäleta, mis juhtus, oli teadvusekaotus. Korduvalt küsitud ja patsient korduvalt väidab, et ei ole löödud mehe või kellegi teise poolt (kuid väliselt jääb tugev kahtlus vägivaldsele traumale). Samal päeval tehti operatsioon, mille käigus avastati jejunumi rebend, mis õmmeldi kinni. Raviasutuses tehti O.Ž. vigastustest ka fotod. 13.01.2022 lubati koju rahuldavas üldseisundis, edasist ravi on saanud perearstilt.
7. 04.02.2022 ekspertiisiakti nr 22E-IDI0006 järgi esinesid O.Ž. l 09.01.2022 kell 15.14 haiglasse saabumisel ninaluude paremale nihkega murd, mõlema ülalõualuu-urke eesseina killustunud murd, parema silmakoopa alumise serva murd, parema ülalõualuu sarnajätke nihkega murd, vasaku IX-X roide eesmise-külgmise kaare murd, niudesoole rebend ja kõhukelmepõletik ehk peritoniit. Vigastused on tekitatud mitte rohkem kui 1 päev enne haiglasse saabumist, võimalik, et 9.01.2022 kella 7-8 paiku. Kõik vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik, et rusikate ja jalgadega). Saab välistada, et vigastused mitmesse üksteisest kaugel paiknevatesse kehaosadesse (nägu, rindkere, soolestik) võisid tekkida kukkumisest oma kasvu kõrguselt. Näoluude murrud ei ole 6 eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (ninaluude nihkega murd keskmiselt 25-40 päeva, ülalõualuu nihkega murd keskmiselt 20-30 päeva, ülejäänud murrud alla 3 nädala). Kahe-kolme roide nihketa murd reeglina ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud (keskmiselt 3045 päeva). Niudesoole rebend koos kõhukelme põletikuga põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse.
8. 02.02.2022 sündmuskoha täiendava vaatluse käigus avastati elutoas olnud diivani pinnalt verekahtlased määrdumiskohad

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 118 lg 1 p 1 kaitsevad sama õigushüve – inimese tervist, siis kergem tegu – kehaline väärkohtlemine neeldub raskemas kuriteokoosseisus – raske tervisekahjustuse tekitamises ning selles episoodis tuleb süüdistatava tegu kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistus

1. Maakohtu arvates vastab süüdistatava süü
2. a augusti ja detsembri episoodis keskmisele määrale. Mõlemas juhul lõi süüdistatav kannatanut mitmel korral käega vastu nägu, millega tekitas füüsilist valu ja hematoomid, haaras käega kõrist kinni ja kägistas teda, millega samuti tekitas füüsilist valu. Detsembri lõi lisaks vastu keha, mille tulemusena tekitas füüsilist valu ja parema IX roide tagumise kaare murru.
4. a jaanuari episoodis on süüdistatava süü raskus üle keskmise määra. Süüdistatav peksis kannatanut nii tugevasti ja ulatuslikult, et hematoomid olid kannatanul üle keha – näol, kehal, jäsemetel. Kusjuures löögid olid nii tugevad, et mitmed näoluud, aga ka roided murdusid ning mis oli ohtlik kannatanu elule – löökide tulemusena rebenes niudesool ja tekkis kõhukelme põletik. Pärast seda pidi O.Ž. kannatama mitme tunni kestel, kuni süüdistatav lõpuks kutsus kiirabi.
5. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Ei ole näha, et süüdistatav kahetseks kasvõi seda osa tegudest, mida ta tunnistab. Pigem ta õigustab ennast ja süüdistab juhtunus kannatanut, kes ei oleks pidanud kodust lahkuma ja teiste meestega suhtlema. Sellisel viisil oma teo tunnistamist ei saa pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks

§ 57lg 3 mõistes.

Raske tervisekahjustuse tekitamises tuleb raskendava asjaoluna

§ 58

lg 4 mõistes arvesse võtta kuriteo toimepanemist süüdlasega koos elava isiku suhtes.

1. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Arsen Esayanil kaks kehtivat väärteokaristust vägivallaga mitteseotud rikkumiste eest. Teda karistati rahatrahviga.
2. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et kehtivaid kriminaalkaristusi süüdistataval ei ole, tuleb mõista temale

§ 121

lg 2 p-de 2 karistus alla sanktsiooni keskmise määra (mis on 2,5 aastat), s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. 2022. a jaanuari episoodis tuleb mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikuks karistuseks 8 aasta pikkune vangistus. Vahi all viibitud aeg tuleb arvata karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust alates 12.01.

2. Väljavõte haigusjuhtudest kinnitab, et Arsen Esayan põeb mitut haigust, sh epilepsiat. Maakohtu hinnangul ei anna see alust süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks või karistuse korrigeerimiseks. Need haigused ei takista ega välista vangistuse kandmist. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et kuritegude toimepanemise ajal on süüdistatav kuritarvitanud 9 alkoholi ega hoolinud sellest, kuidas see tema tervist mõjutab. Praegu, viidata oma haigustele kui süüd või karistust kergendavatele asjaoludele, on alusetu.
3. Maakohus leidis, et kõik

§ 54

lg-st 1 tulenevad eeldused Arsen Esayani suhtes lisakaristuse kohaldamiseks on täidetud. Ta on Vene Föderatsiooni kodanik ja antud otsusega mõistetakse ta süüdi tahtlikult toimepandud esimese ja teise astme kuritegudes. Uuritud tõendite järgi elas Arsen Esayan koos kannatanu O.Ž. ga, kuid nad ei olnud abielus. Ühiseid lapsi ei ole. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest nähtuvalt katkes suhtlus nende vahel pärast toime pandud kuritegusid ja praegu nende vahel mingeid sidemeid enam ei ole.

1. Arsen Esayani endise abikaasa T.R. ütlustest ei nähtu, et pärast abielu lahutamist oleksid nende vahel säilinud kasvõi mingisugused suhted, samuti Arsen Esayani suhtlemine nende ühiste lastega. Ütluste järgi läksid süüdistatav ja T.R. lahku
2. aastal, lahutamise põhjuseks oli füüsiline vägivald Arsen Esayani poolt. Seega ei ole süüdistataval Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elavat abikaasat või alaealist last. Tegemist on täisealisega, 40aastasega inimesega, kellel jäävad Eestisse elama vanemad, kuid nendega saab ta suhelda ka välisriigist, kasutades selleks sidepidamisvahendeid. Uuritud tõenditest ei nähtu mingeid eriti tugevaid emotsionaalseid sidemeid ema või isaga ja riigist välja saatmine ei avalda temale sellega seonduvalt negatiivset mõju. Kui pärast süüdistatava poolt vangistuse ärakandmist ja tema Venemaale välja saatmist Arsen Esayani vanematel tekib huvi oma pojaga kokku saamiseks, siis saavad nad seda teha Vene Föderatsiooni territooriumil. Ei ole teada kas ja mil määral süüdistataval ja/või tema vanematel sellist huvi üldse on. Vähemalt kohtuliku menetluse kestel seda ei olnud näha kummaltki poolt.
3. Maakohus nõustus ka sellega, et Arsen Esayani puhul ei ole tegemist Eesti ühiskonda sügavalt integreeritud isikuga. Ta ei valda eesti keelt. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta on tundnud huvi eesti keele õppimise ja Eesti kodakondsuse omandamise vastu. Tema endise elukaaslase T.R. ütluste järgi, aga ka kannatanu ja süüdistatava enda ütluste järgi, sisustas Arsen Esayan oma vaba aega peamiselt alkoholi kuritarvitamisega. Sama eluviisi võib ta jätkata ka asudes elama Vene Föderatsiooni.
4. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kuigi Arsen Esayan sündis Eestis ja siin elavad tema vanemad, ei oma ta niivõrd tugevaid sidemeid Eesti ühiskonnaga, et tema väljasaatmine oleks ebaproportsionaalne tema poolt toime pandud kuritegude raskusega või tema põhiõiguste riivega. Arvestades, et süüdistatav pani toime nii teise kui esimese astme vägivallakuritegusid ning tõendid osutavad, et varasemalt võis ta kasutada füüsilist vägivalda teistegi isikute suhtes (endine abikaasa, nende ühine laps), siis pärast karistuse ärakandmist Eestisse jäämise korral, võib ta jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis on vastuolus Eesti Vabariigis valitseva õiguskorra kaitsmise huvidega. Seetõttu on õigustatud süüdistatava Eestist välja saatmine tema kodakondsusriiki koos sissesõidukeelu kehtestamisega.
5. Põhikaristuse kõrval lisakaristuse kohaldamise on antud juhul õigustatud, pidades silmas süüdistatava süü suurust ja toime pandud kuritegude raskust. Endise elukaaslase ütlused viitavad, et ka tema on korduvalt kogenud füüsilist ja psüühilist vägivalda Arsen Esayan poolt. Sedalaadi suhetele ei ole kohta Eesti ühiskonnas.
6. Kuna prokuratuur ei taotlenud KrMS § 416 korras vangistuse täitmisele pööramisest loobumist, siis tuleb Arsen Esayan välja saata pärast põhikaristuse ärakandmist. Väljasaatmisega kaasneb ühtlasi Eestisse sissesõidukeeld. Arvestades süüdistatava tegude vägivaldsuse kõrget intensiivsust ja tema süü raskust, on otstarbekas kohaldada 10 sissesõidukeeldu maksimaalselt lubatud tähtajaks ehk 10-ks aastaks, mis hakkab kulgema isiku Eestist väljasaatmisest (

§ 55lg 2).

Tsiviilhagi

1. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel ja mõistis Arsen Esayanilt O.Ž. Zitneva kasuks välja 4000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena. Menetluskulud
2. Maakohus mõistis Arsen Esayanilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1635 eurot ja muud menetluskulud 3202,80 eurot, s.o kokku 4837,80 eurot. Maakohus ei tuvastanud aluseid menetluskulude tasumisest vabastamiseks. III. APELLATSIOONID
3. Viru Maakohtu 10.01.
4. a otsuse peale esitas apellatsiooni Arsen Esayani kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palub tühistada maakohtu otsus täielikult ja mõista süüdistatav õigeks kõigis kuritegudes või alternatiivselt mõista Arsen Esayanile oluliselt kergem karistus. 51.
5. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 7 lõikeid 2 ja
6. Ainsaks otseseks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused, mis ei ole usaldusväärsed. 16.08.
7. a sündmuse puhul jättis maakohus tähelepanuta väited kohtueelse menetluse puudulikkuse kohta (jäeti tuvastamata kaks meest, kelle juures kannatanu viibis, kes oleks saanud öelda, kas kannatanul oli vägivallajälgi; samuti ei kuulatud üle Nikolaid). Kohus on põhjendustes püüdnud õigustada kannatanu valeütlusi, rikkudes süütuse presumptsiooni. Samad tõendid, millele kohus viitab, kattuvad ka süüdistatava versiooniga, kuid ei tõenda vägivalla kasutamist. Kannatanu andis kohtus valeütlusi. Nii valetas ta 16.08.2021 toimunud sündmuse kohta, et kohtas linnas kahte tuttavat meest, kohtueelsel uurimisel aga et mehed olid võõrad. 51.
8. Teine näide kannatanu valelikkuse kohta on tema ütlused 09.01.2022 sündmuse kohta, kus ta väitis, et oli löök ja ning pärast seda ta ei mäleta midagi, edasise ristküsitluse käigus tunnistas, et ei mäleta peksmist. Kohus on pidanud süüstavaks tõendiks veremäärdumisi, kuid nii süüdistatava kui kannatanu ütluste kohaselt tassis süüdistatav kannatanut vannituppa, selle käigus võis määrduda ka plätu. Kuidas kannatanu riiete veremäärdumine viitab kehavigastuste tekitamisele tema korteris, kohtu põhjendustest ei selgu. Kannatanu võis vigastused saada korterist väljapoolt (kannatanul olid seljas riided, millega ta harilikult väljas käib) ning seda ajal, mil süüdistatav magas. Seda, et kannatanu ei käinud väljas, ei tõenda Kohtla-Järve XXX maja videokaamerasalvestis, sest see ei hõlma kogu XXX maja ümbrust. Kohus luges süüstavateks tõenditeks tunnistajate ütlused, kellele kannatanu rääkis, et peksjaks oli süüdistatav, kuid samas leidis, et tegemist on vaid kannatanu järeldusega. Kirjavahetuses kannatanuga ei tunnista süüdistatav, et tarvitas vägivalda, tunnistab vaid süüd, kuid ei selgu, milles. 51.
9. Maakohus on rikkunud ka oluliselt KrMS § 268 lg-t 1 19.12.2021 kuriteo osas. Süüdistuse kohaselt pandi tegu toime 19.12.2021 ajavahemikus 07.00 – 08.00, kuid kohus tunnistas süüdistatava süüdi vahemikus 18.12.2021 õhtust kuni 19.12.2021 hommikuni. Samas laiendas kohus ka süüdistuse piire sellega, et tuvastas kannatanu kõrist kinni haaramise ja kägistamise, 11 mida süüdistuses ei ole märgitud. Ka jättis kohus tähelepanuta, et süüdistuse kohaselt toimus suurem osa vägivallast vannitoas, kannatanu kohtus antud ütluste järgi toimus kõik elutoas. Kannatanu poolt nii oluliselt ütluste muutmine kahandab tema ütluste usaldusväärsust. 51.
10. Viimaks märkis kaitsja, et lisakaristuse kohaldamine põhineb Viru Vangla sellesisulisel ettepanekul, mida süüdistatavale ja kaitsjale tutvumiseks ei esitatud. Samuti ei selgitatud välja süüdistatava Eestis elavate laste, vanemate ja teiste lähedaste arvamust. Endist abikaasat selles küsimuses üle kuulatud ei ole. Ema ja vend viibisid kohtuistungitel ning ema suhtles läbi kaitsja pojaga kogu menetluse vältel.
11. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav Arsen Esayan, kes vaidlustab

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdimõistmist, tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmist.

Ta palub tühistada kohtuotsus tema süüdimõistmises

§ 118

lg 1 p 1 järgi tõendite puudumise tõttu ning

§ 121osas piirduda juba kantud karistusajaga ja saata ta Venemaale.

52.

1. Süüdistatav leiab, et kõrvaldamata kahtlusi ei ole tõlgendatud tema kasuks ning kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik. Kohtu seisukoht, et kaitseversioon, et kannatanu lahkus majast, tugineb ainult oletustele, on süütuse presumptsiooni rikkumine. Versioon, mil viisil saadi traumad, oli kannatanule ette dikteeritud. Alguses olid kannatanu ja süüdistatava versioonid vigastuste tekkimise osas ühesugused – kannatanu kukkus – hiljem avaldas arst temale survet ja vihjas materiaalse kasu saamisele, mis muutis kukkumise versiooni peksmiseks. Seejärel helistas kannatanu tunnistajatele ja rääkis neile peksmisest. Tunnistajad ise peksmist ei näinud. Samuti ei nõustu apellant sellega, et kannatanu ütlustes pole vastuolusid. 52.
2. Arsen Esayan taotleb temalt 4000 euro väljamõistmise tühistamist, kuna tema süü pole tõendatud ja teeb ettepaneku, et osutab kannatanule materiaalset abi pärast vabanemist. Lisaks palub kohtukulude tasumisest vabastamist, realistlikuma maksegraafiku määramist. Vanglas on töötasu 0,63 eurot tunnis ning nõuete katteks saaks täistööaja korral tasuda 50,40 eurot. 52.
3. Kinnipidamisel ei teavitatud teda, kellena ta kinni peetakse, oleks pidanud kasutama KrMS § 34 lg 1; väidetava kuriteopaiga vaatlemisel ei juhindutud KrMS § 83 lg-test 2 ja 3 või 84 lg-st 1 ja 86 lg-test 1 ja 2 ning temale ei tutvustatud vaatlust KrMS § 87 lg 1 ja § 88 lg-te 1, 2, 3 ja 4 alusel. Lisaks ei pidanud kohus ega prokurör vajalikuks kutsuda tunnistajaid, kes oleks tõendanud tema süütust. Kuna prokuröril tõendeid pole, on ta lähtunud ainult varasemast, s.o 19.12.2021, kus ta kinnitas, et tõstis käe naise vastu, see juhtus 18.12.
4. 16.08.2021, milles prokurör sunnib kannatanule põhjendusi peale (tunnistab, et solvas ja alandas naist), on seotud 09.01.
5. Tõendite hulgas ei ole märgitud nüri eset, süüdistusakti järgi tekitati vigastusi käte, jalgadega. 08.01.2022 neil konflikti ei olnud, võttis neli unerohutabletti, mille arst on temale välja kirjutanud. 09.01.2022 ta magas ning ta ei saanud seda tegu sooritada.
6. Arsen Esayan esitas 08.03.2023 seisukoha, milles jääb apellatsioonis esitatu juurde, korrates varasemaid seisukohti. Lisaks leiab, et süütõendeid, mis kinnitaksid, et just tema pani teo toime, ei ole. Kõik on kaudsed süütõendid, kuid tema soovib 100% tõendeid, tunnistajaid, kes nägid kuriteo toimepanemist. Vanglas vaadati tema keha üle ning meditsiinikaardi koopiast on näha, et tema kehal ei ole marrastusi, mis viitaksid sellele, et tema on kannatanule vigastused tekitanud. Politsei oleks pidanud ta üle kuulama sel päeval, kui sai teada juhtunust, mitte kolm päeva hiljem. Siis oleks saanud võtta vereproovid temalt ja kannatanult ning uurida nende seisukorda kuriteo hetkel. 12 53.
7. Otsuse järgi peab ta hüvitama kannatanule 4000 eurot. Ta soovib teada, kuidas peaks seda tegema, olles vanglas ja mitte töötades. Ta on nõus tingimisi otsusega maksma kannatanule selle ära, isegi kohtukulud. Karmi karistusega diskrimineeritakse teda, kuna ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta on nõus vabatahtlikult sõitma ära Venemaale võimaluseta siia riiki tagasi saada, kuna siin ei mõisteta kohut seaduse järgi. Arsen Esayan vabandab kannatanu ees ja lubab, et edaspidi ei kohtu temaga enam kunagi, ta soovib pühenduda oma perele ja lastele. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 10.01.
9. a otsuse tühistamiseks Arsen Esayani süüdimõistmises, samuti temale mõistetud põhikaristuse ja kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas alust ei ole. Küll aga väärivad tähelepanu apellantide etteheited seoses lisakaristuse kohaldamisega ja menetluskulude tasumise osas. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes tühistatud osas uue otsuse.
10. Esmalt märgib kohtukolleegium, et nõustub Arsen Esayanile esitatud süüdistuste osas valdavalt maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega. Samuti on maakohus veenvalt põhjendanud, miks tuleb mõista Arsen Esayanile selline põhikaristus nii

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 kui ka § 118 lg 1 p 1 järgi ning mis tingib tema suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise ja tsiviilhagi rahuldamise. Apellatsioonides märgitu ei erine oluliselt varasemalt esitatud väidetest ja maakohus on neile otsuses juba vastanud. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 pst 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellantide poolt tõstatatud küsimustele.

1. Ringkonnakohus vastab kõigepealt süüdistatava ja kaitsja poolt tõstatatud menetluslikele küsimustele (I), seejärel käsitleb kaitsja väiteid Arsen Esayani poolt toimepandud kuritegude tõendatuses (II), võtab seisukoha põhi- ja lisakaristuse osas (III), annab hinnangu kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagile, maakohtu menetluskulude suurusele ja nende tasumise korrale (IV) ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja teeb otsustuse menetluse kulude osas (V). I
2. Süüdistatav Arsen Esayan heidab ette, et temale ei tutvustatud kahtlustatavana kinnipidamisel KrMS § 34 lg-s 1 sätestatud õigusi. Süüdistatava sellekohane väide ei ole õige, kuivõrd tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel (tõendite kd, tl 109-112) on temale tutvustatud isiku 12.01.2022 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli: igal lehel ning protokolli lõpus on Arsen Esayani allkiri. Ringkonnakohus möönab, et Arsen Esayani allkiri puudub õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta selleks ettenähtud kohas, kuid allkiri iga lehekülje lõpus näitab, et Arsen Esayan on tutvunud sellel leheküljel oleva teabega ning oli teadlik, milline oli tema menetlusseisund ja millest tulenevalt ta kinni peetakse. Sealhulgas on tema allkiri ka protokolli esimesel lehel vahetult õiguste ja kohustuste teksti järel, mis on nii eesti kui ka vene keeles. Sellest saab järeldada, et ta tutvus ka oma õiguste ja kohustustega.
3. Seejärel viitab Arsen Esayan sellele, et väidetava kuriteopaiga vaatlemisel ei juhindutud KrMS § 83 lg-test 2 ja 3 (vaatlusobjektid) või § 84 lg-st 1 (sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega) (ja § 86 lgtest 1 ja 2 ning temale ei tutvustatud uurimise käigus vaatlust KrMS § 87 lg 1 (andmed, mis tuleb kanda vaatlusprotokolli) ja § 88 lg-te 1, 2, 3, 4 (isiku läbivaatus) alusel. Esmalt märgib 13 ringkonnakohus, et kuigi Arsen Esayani etteheited puudutavad ainult sündmuskoha vaatlusprotokolli, viitab ta asjakohatult ka muudele sätetele, mistõttu ringkonnakohus neid põhjalikumalt ei käsitle ja märgib vaid, et isiku läbivaatuse protokolli käesolevas asjas ei ole ning asitõendite vaatlus on tehtud nõuetekohaselt.
4. Sündmuskoha vaatlus (tõendite kd, tl 1-10) toimetati kuriteo toimepanemise kohas, milleks oli kannatanu elukoht, kus toimus peksmine. Protokollid (ka täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll) on koostatud nõuetekohaselt, mingeid menetlusnormide rikkumisi ei ole. Süüdistatava põhietteheide on, et temale ei tutvustatud vaatlust. Eraldi sündmuskoha vaatluse protokolli tutvustamist kahtlustatavale kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest ei nähtu, et Arsen Esayan oleks viibinud selle menetlustoimingu juures. Kahtlustataval on õigus tutvuda kõigi tema vastu kogutud tõenditega. Kas Arsen Esayan või tema kaitsja on soovinud seda teha enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, asja materjalidest ei nähtu. Prokuratuuril on kohustus esitada kohtueelse uurimise lõpuleviimisel kriminaaltoimik kaitsjale ja pärast seda tutvustab toimikut kahtlustatavale/süüdistatavale juba kaitsja (KrMS § 224 lg 1 ja § 2241 lg 1). Puuduvad igasugused viited sellele, et Arsen Esayanil ei oleks olnud võimalik tutvuda tema vastu kogutud tõenditega, seega on tema etteheited menetlejale alusetud.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, kui tuvastas, et Arsen Esayan pani teise kehalise väärkohtlemise toime vahemikus 18.12.2021 õhtust kuni 19.12.2021 hommikuni, mitte süüdistuses märgitud ajal, s.o 19.12.2021 hommikul ajavahemikus 07.00 – 08.
6. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud: „Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 21). Eeltoodust järeldub, et kohus on otsust tehes seotud süüdistuses ära toodud faktiliste asjaoludega, kuid samas on kohtul võimalik siiski neid mõningal määral korrigeerida, ilma, et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. KrMS § 268 lg-st 3 tulenevalt ei ole sellisel juhul tegemist süüdistuse muutmisega sama paragrahvi lõike 2 mõttes. Maakohus ongi põhjendanud, et tegemist ei ole sellise olulise kõrvalekaldumisega süüdistuses märgitud asjaoludest ning süüdistatav sai aru, millisest sündmusest on jutt.
7. Uuritud tõenditest saab järeldada, et tegemist oli ühe sündmusega, konfliktiga, mis sai alguse 18.12.2021 õhtul kannatanu ja süüdistatava ühise alkoholi tarvitamise käigus, ja mis päädis kannatanule kehavigastuste tekitamisega ning seejärel hommikul tema kodust lahkumisega. Arsen Esayan tunnistab, et lõi kannatanut just
8. jaanuari hilisõhtul, kannatanu aga ei osanud aega täpselt öelda, teab, et löömine toimus öösel või õhtul. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olulise muutusega teo toimepanemise ajas, mis raskendaks süüdistataval oma kaitseõiguse teostamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdistatav sai aru, millist tegu talle ette heidetakse, ta kuulis ka kannatanu ütlusi kohtus ja andis selle kohta ise ütlusi. Kuivõrd tegemist ei ole sellise faktilise asjaoluga, millest kõrvalekaldumine ei ole lubatav KrMS § 268 lg 5 mõttes ning seda konkreetset asjaolu on ka menetluses arutatud, ei too maakohtu poolt teo toimepanemise ajalise piiri selline laiendamine kaasa maakohtu otsuse tühistamist, kuivõrd menetlusnorme ei ole rikutud. 14
9. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et maakohus väljus esitatud süüdistuse piirest, kui tuvastas, et lisaks löömisele haaras Arsen Esayan kannatanul kõrist kinni ja kägistas teda. Sellist tegu ei ole Arsen Esayanile süüks arvatud. Vaatamata sellele, et nii kannatanu kui ka süüdistatav ise sellist tegu kirjeldasid, ei saa eeltoodud põhjusel sellist täiendavat tegu süüdistatavale süüks arvata, mistõttu see osa tuleb jätta maakohtu otsusest välja. Samas ei muuda see õiguslikku olukorda, kuivõrd muud kannatanu suhtes toime pandud vägivallateod on asjakohaselt süüdistuse piires leidnud käsitlemist ja tõendamist. II O.Ž. kehaline väärkohtlemine 16.08.2021
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et Arsen Esayan kasutas 16.08.2021 O.Ž. suhtes vägivalda, ta lõi mitmel korral lahtise käe ja rusikaga kannatanut vastu nägu, haaras kannatanul kaelast kinni ja kägistas, millega tekitas temale füüsilist valu ja hematoomid näol. Maakohus on veenvalt ja jälgitavalt põhjendanud, kuidas on jõutud sellele järeldusele. Sealjuures on maakohus vastanud juba ka apellatsioonis esitatud väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ega hakka neid üle kordama.
11. Esmalt ei nõustu kaitsja sellega, et O.Ž. kohtueelses- ja kohtumenetluses antud ütlustes ei esine vastuolu. Kohtuistungil avaldati O.Ž. varasemad ütlused, kus ta on märkinud: „läksin mööda teed jalutama, märkasin, et pingi peal istuvad kaks meest, nägin neid esimest korda“. Kohtus aga andis ta ütlusi selle kohta, et pärast korterist põgenemist (hüppas aknast välja) nägi ta kahte tuttavat meest, kes kutsusid ta enda juurde. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et tegemist on vastuoluga selles, kas kannatanu kohtas pärast peksmist kahte tuttavat meesterahvast või kahte võõrast meesterahvast. Samas saab nõustuda maakohtuga selleski, et ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik öelda, et kannatanu ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed. Maakohus on toonud välja need tõendid, mis kogumis näitavad, et vägivalla kasutamise kohta on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning Arsen Esayan on pisendanud enda rolli konfliktis, väites, et vägivalda ta ei kasutatud.
12. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on kooskõlas selles, et neil tekkis konflikt ja tüli Arsen Esayani armukadeduse tõttu, pärast seda lahkus Arsen Esayan kodust ja lukustas ukse, kannatanu lahkus kodust ja viibis ca 5 päeva kodust eemal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see, kus kannatanu viibis ja mida tegi pärast vägivalla kasutamist, ei ole süüdistuse kontekstis oluline. Kannatanu selgitas vastuolu sellega, et algul olid mehed võõrad aga siis said tuttavaks. Teades, kui armukade on Arsen Esayan, võis kannatanu ka ainuüksi sel põhjusel väita, et tegemist ei olnud talle tuttavate meestega. Samuti ei sea kannatanu ütlusi kahtluse alla see, et ta ei läinud pärast tema kallal tarvitatud vägivalda ema juurde. Kannatanu põhjendus selle kohta, et ta ei tahtnud sellises seisus minna ema juurde (lootis, et näol olevad vigastused lähevad ära), et teda mitte muretsema panna, on igati usutav. Perevägivalla juhtudel on tavapärane, et vägivallatseja käitumist püütakse lähedaste eest võimalikult kaua varjata, tuntakse häbi ja usutakse lubadusi, et vägivald ei kordu, ja ei soovita, et teised pereellu sekkuksid. Seetõttu väldivad kannatanud ka politsei poole pöördumist või mujalt abi palumist - nii käitus kannatanu ka käesolevas asjas (kuni peksmine muutus eluohtlikuks).
13. Kannatanu ütlustest nähtub, kuidas ja millist vägivalda süüdistatav tema suhtes kasutas. Kannatanu ütlustega tutvudes ei tekkinud ka ringkonnakohtul, sarnaselt maakohtuga, kahtlusi nende usaldusväärsuses. Need on piisavalt põhjalikud. Samas ei saa eeldada, et kannatanu, kelle 15 suhtes on korduvalt vägivalda kasutatud, mäletaks lööke väga täpselt, kuhu teda just sellel korral löödi (kas vastu vasakut või paremat põske). Vägivalla kasutamisele viitavad ka tunnistaja S.S. i ütlused selle kohta, et O.Ž. otsimise käigus tunnistas Arsen Esayan armukadeduse tõttu konflikti tekkimist naisega ja tema tõukamist. Seega on Arsen Esayan möönnud vähemalt kehalist kontakti kannatanuga.
14. Asjaolu, et puuduvad fotod või pealtnägijad ning üle on kuulamata isikud, kellega koos kannatanu pärast peksmist viibis, sealhulgas väidetav korteriomanik Nikolai, ei välista Arsen Esayani süü tuvastamist kuriteo toimepanemises 16.08.
15. Otseseks tõendiks on kannatanu ütlused, mille õigsust kinnitavad ka tunnistajate ühetaolised ütlused selle kohta, kuidas O.Ž. rääkis neile, et kartis koju minna, kuna Arsen Esayan kasutas tema suhtes vägivalda. I.M. nägi O.Ž. sinikat mõned kuud enne tema haiglasse sattumist (võis olla suvel) ja kannatanu tunnistas, et sai selle kodus seetõttu, et „jalutas ringi“, ta kartis koju minna. Tunnistaja J.K. ile tunnistas kannatanu samuti vestluse käigus süüdistatava poolt vägivalla kasutamisest ning seda, et jooksis augustikuus kodust ära, sest ei tahtnud, et Arsen Esayan talle kätega kallale tuleb. O.Ž. kehaline väärkohtlemine 18-19.12.2021
16. Esitatud apellatsioonides ei vaidlustata seda, et Arsen Esayan kasutas vägivalda O.Ž. suhtes detsembris
17. Kannatanu ja süüdistatav on selle teo kohta andnud omavahel valdavalt kattuvaid ütlusi. Arsen Esayan tunnistas, et neil tekkis armukadeduse tõttu konflikt. Ta lõi kannatanut kaks-kolm korda, sh nii rusikaga kui ka lahtise käega näo vasakule poole, ning haaras kaelast kinni. Seejärel läksid nad magama, hommikul vabandas kannatanu ees ja läks ära tööle (8 ajal hommikul). Vastu keha löömist ta eitab. Kannatanu sõnul peksis süüdistatav teda kätega (rusika ja lahtise käega) näkku aga ta lõi ka vastu ribisid ja kõhtu, haaras kõrist ja kägistas, viskas saabastega näkku. Kuigi kohtueelses menetluses tunnistas kannatanu, et peksmine toimus 19.12.2021 hommikul, siis kohtus jäi ta selle juurde, et süüdistatav peksis teda õhtul. Sama tunnistas Arsen Esayan.
18. Selleski teos on apellandid seadnud kannatanu ütluste õigsuse kahtluse alla. Üheks põhjuseks on vastuolu peksmise aja osas ja teiseks asjaolu, et kui süüdistuse andmetel toimus suurem osa vägivalla kasutamisest vannitoas, siis kannatanu kohtus antud ütluste järgi elutoas. Viimase on maakohus jätnud kaitsja arvates tähelepanuta.
19. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastuolu esinemist kannatanu ütlustes selles, kas peksmine toimus elutoas või vannitoas, või mõlemas ruumis, ei ole alust väita. Selles osas ei ole vastuolu kannatanu ütlustes kohtuistungil välja toodud, tema sellekohaseid ütlusi ei ole avaldatud. Samuti ei ole süüdistatavalt küsitud, millises ruumis ta kannatanut peksis. Seetõttu jääb sellekohane kaitsja väide edutuks. Olemasolevate tõendite, kannatanu ütluste, alusel on võimalik tuvastada, et peksmine toimus Kohtla-Järvel XXX asuva korteri elutoas. Maakohtu poolt Arsen Esayani teole antud õiguslikku hinnangut see ei muuda.
20. Ringkonnakohus möönab, et kannatanu ütlustes on vastuolu selles, kas peksmine toimus hommikul või öisel ajal. Kuupäeva ta kohtuistungil ütlusi andes ei mäletanud. See vastuolu ei muuda kannatanu ütlusi siiski ebausaldusväärseteks, kuivõrd aega, millal sündmused toimusid, ongi raske meeles pidada. Seda enam kui sarnaseid sündmusi, käesoleval juhul armukadeduse tõttu peksa saamist, on kannatanu elus olnud mitmeid. Samas haakuvad kannatanu kohtuistungil antud ütlused teo toimepanemise aja osas süüdistatava omadega. Kuna kannatanu kuulati üle enne süüdistatavat, ei saanud viimase poolt kohtuistungil antud ütlused tema omi mõjutada. Lisaks kannatanu ja süüdistatava ütlustele, et Arsen Esayan peksis ajavahemikus 16 18.12 hilisõhtust kuni 19.12.2021 hommikuni O.Ž. t ja tekitas talle süüdistuses märgitud vigastused, kinnitavad ka politseile saadetud fotod ja ekspertiisiakt nr 22E-IDI0006 kannatanul esinenud vigastustest. Kehavigastusi nägid samuti tunnistajad A.Ž. ja L.Z. . Nagu eelnevalt öeldud (p-s 62), ei saa aga Arsen Esayanile süüks arvata kannatanule kõrist haaramise ja kägistamisega valu tekitamist.
21. Kokkuvõtvalt saab öelda, et maakohus on õigesti tuvastanud, et Arsen Esayan pani toime 2 vägivallategu oma elukaaslase O.Ž. suhtes, mis on kvalifitseeritavad

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

O.Ž. le raske tervisekahjustuse tekitamine 09.01.2022

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et O.Ž. on 09.01.2022 saanud hulgaliselt erinevaid kehavigastusi, millest osa tõid kaasa raske tervisekahjustuse ja põhjustasid ohu tema elule. Vigastused ja nende saamise aeg on tuvastatud erinevate meditsiinidokumentide ja ekspertiisiaktiga. Vaidlus on selles, kas vigastused tekitas kannatanule süüdistatav Arsen Esayan.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et raske tervisekahjustuse tekitamine on omistatav Arsen Esayanile. Kuivõrd maakohus on põhjalikult käsitlenud kohtule esitatud tõendeid, ei pea ringkonnakohus neid üksikasjalikult vajalikuks üle korrata ja vastab apellatsioonides esitatud väidetele.
3. Kaitsjal on õigus selles, et Kohtla-Järve, XXX turvakaamera salvestis ei võimalda kontrollida, kas kannatanu väljus XXX majast või mitte. Turvakaamera ei ole suunatud XXX maja poole ning selle vaateväli oleks võimaldanud kannatanul lahkuda oma elukohast mitmes erinevas suunas nii, et ta ei oleks kaamerapildile sattunud. Maakohtuga aga saab nõustuda selles, et see ei kinnita ka Arsen Esayani kaitsja versiooni, et kannatanu käis tol ööl majast väljas ja talle võis siis vigastused tekitada keegi kolmas isik. Seega on tegemist tõendiga, mis ei kinnita ega lükka ümber Arsen Esayanile esitatud süüdistust.
4. Kaitsja hinnangul ei tõenda veremäärdumised korteris, kannatanu riietel ning plätul seda, et kehavigastused tekitati korteris. Ringkonnakohus sellega täiel määral ei nõustu. Kui kannatanu oleks korterist väljunud ja raskesti vigastatuna tagasi tulnud, oleks veremäärdumisi leidunud ka mujal korteris, igal juhul aga välisukse juures, samuti korteri esikus. Kannatanul oli hulgaliselt vigastusi näos: kiirabi- ja patsiendikaardi andmetel diagnoositi kannatanul mh lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav ning ninaluude murd. Sellistest haavadest tekib verejooks. Seda, et kannatanu nägu oli verine, tunnistas ka süüdistatav ise, ta kasutas tema näo puhastamiseks käterätikut. Sündmuskoha vaatlusprotokollide (12.
5. ja 02.02.2022) ja nendele lisatud fototabelite järgi on leitud verejälgi vannitoas olevalt käterätilt, diivanvoodi ees olevalt plätult, diivanvoodilt (viies erinevas kohas), vannitoa ukselt ja selle lengilt ning padjapüürilt, mitte aga korterisse sisenemiseks läbitavalt trajektoorilt. Ainuüksi juba see välistab võimaluse, et kannatanu sai peksa mujal kui oma korteris. Raskete vigastuste ja veritsevate haavadega alkoholi tarvitanud kannatanu ei oleks saanud siseneda korterisse ja liikuda kuni diivanvoodini verejälgi jätmata.
6. 02.02.
7. a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodelt nähtuvalt asusid veremäärdumised peamiselt just elutoas (diivanvoodil). Kannatanu ütluste kohaselt olid nad koos Arsen Esayaniga elutoas (enne seda kui Arsen Esayan tõstis löögiks käe, hilisemat ta enam ei mäleta). DNA-ekspertiis kinnitab, et diivanil olevatest veremäärdumistest leiti kuuest 17 proovist viiel juhul täisprofiil, mis on kokkulangev O.Ž. DNA-profiiliga ning ühel korral segaprofiil, mille peamine DNA-profiil langeb kokku samuti kannatanu DNA-profiiliga. Seega ei ole kahtlust, et diivanvoodil olev veri pärineb O.Ž. lt. Seejuures on näha, et kaks veremäärdumist on suhteliselt suure läbimõõduga (sündmuskoha vaatlusprotokollis fotod 3, 5, 6, kust võeti proovid 2 ja 3), mis kinnitab, et kannatanut peksti ja ta sai vigastused kas diivanvoodil olles või selle vahetus läheduses.
8. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et veri kannatanu riietel ja meeste plätul ei tõenda eraldivõetuna seda, et kannatanut peksti korteris ja et peksjaks oli Arsen Esayan. Kuna aga kannatanu ütlused (mäletab tüli elutoas ja seda kuidas Arsen Esayan tõstis löögiks käe), mis on kooskõlas sündmuskohal tuvastatud temale kuuluva vere jälgedega, tõendavad, et peksmine toimus korteris, kus viibisid ainult 2 inimest, kannatanu ja Arsen Esayan, sai peksjaks olla ainult Arsen Esayan. Süüdistatava väide, et tema magas ja ei tea, mis kannatanuga juhtus, on paljasõnaline eneseõigustus. Kannatanu haavadest võis veri sattuda nii tema riietele kui ka plätule. Seda, et 08.01.2022 õhtul ja 09.01.2022 hommikul peale nende kahe Kohtla-Järvel XXX asuvas korteris kedagi ei viibinud, kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlused.
9. Kaitsja leiab veel, et maakohtu põhjendused ei lükka ümber tõsiasja, et kannatanu algul valetas, et süüdistatav lõi vastu kulmu ja vale tuvastamisel muutis oma ütlusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jälgitavalt selgitanud kannatanu selliste ütluste andmise põhjust ja jõudnud lõppkokkuvõttes järelduseni, et kannatanu ei mäleta löömist. O.Ž. ütlustest saab järeldada, et ta mäletab toimunut selle hetkeni, kui Arsen Esayan tõstis löögiks käe ja edasise kohta on ta teinud järeldused eelneva situatsiooni ja enda vigastuste põhjal pärast haiglas teadvusele tulekut. Asjaolu, et kannatanu prokuröri küsimusele vastates ütles, et Arsen Esayan lõi teda vastu kulmu (mis oli tema järeldus käe tõstmisest ja olemasolevast vigastusest) ei muuda tema ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Sellegi vastuolu tekkimine leidis ülekuulamise jätkudes selgituse – kannatanu selgitas täpsemalt, mida ta mäletas.
10. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et tunnistajate A.Ž. i, I.M. i ja J.K. i ütlusi selle kohta, et kannatanu rääkis neile, et teda peksis Arsen Esayan, ei saa kasutada iseseisva tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuivõrd kannatanu sellised selgitused tunnistajatele põhinesid tema järeldustel. Samas ei muuda see süüdistatava olukorda, kuivõrd O.Ž. ütlused peksmisele eelnevate sündmuste kohta (armukadedus ja tüli), temal tuvastatud vigastused, sündmuskoha olustik (veremäärdumised ja leitud DNA) ning kaitseversiooni välistamine võimaldavad tõsikindlalt öelda, et 09.01.2022 kasutas kannatanu suhtes vägivalda Arsen Esayan.
11. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on olemasolevate tõendite alusel jõudnud õigele järeldusele, et Arsen Esayan pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – tekitas peksmisega tahtlikult O.Ž.

le raske terviskahjustuse, millega põhjustas ohu elule. Süüdistatava ja tema kaitsja väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. III

1. Alternatiivselt süüdistatava õigeksmõistmisele taotlevad apellandid põhikaristuse kergendamist ja lisakaristuse tühistamist ning süüdistatav ka võimalust kanda karistust tingimisi. Apellatsioonid ei sisalda põhikaristuse kergendamiseks ühtegi sisulist argumenti, mis annaks aluse kahelda maakohtu poolt mõistetud karistuse liigis või määras. 18
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse liigi valikuga, samuti mõistetud vangistuse pikkusega ning esitatud põhjendustega. Arsen Esayani teosüü on keskmine. Ta kasutas kahel korral vägivalda sama kannatanu, oma elukaaslase suhtes. Sellega täitis süüdistatav kaks kvalifitseerivat tunnust – korduv kehaline väärkohtlemine ja seda lähisuhtes. Tegemist ei olnud ainult ühekordse löögiga, vaid intensiivsema peksmisega (esimesel korral ka kägistamisega), millega tekitati kannatanule lisaks füüsilisele valule veel kehavigastusi – hematoome ja IX roide tagumise kaare murd. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et Arsen Esayanile ei ole võimalik süüks arvata kannatanu kägistamist ajavahemikus 18-19.12.

1. See ei too siiski kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist, kuna võrreldes teiste samal päeval tekitatud vigastuste rohkusega, on see väheoluline, ja Arsen Esayani süü suurust ei mõjuta. Seda enam, et kuigi maakohus pidas Arsen Esayani süü suurust keskmiseks, mõistis ta karistuse oluliselt alla vastava sanktsiooni keskmise määra, milleks on kaks ja pool aastat vangistust, seda karistust kergendavate asjaolude puudumisel. Kuna Arsen Esayan on varem kriminaalkorras karistamata isik, saab seda pidada põhjendatuks eripreventiivsetel kaalutlustel.
2. Ka ei ole maakohus eksinud

§ 118lg 1 p 1 järgi karistust mõistes.

Maakohtuga saab nõustuda selles, et kannatanul esinenud arvukad vigastused näitavad kuivõrd intensiivne oli tema peksmine, mistõttu on Arsen Esayani süü selle kuriteo toimepanemisel keskmisest suurem. Lisaks sellele raskendab tema süüd

§ 58p 4 järgi kuriteo toimepanemine temaga koos elava isiku suhtes.

Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut ei saa pidada maakohtu poolt sanktsiooni keskmisele määrale vastava 8 aasta pikkuse vangistuse mõistmist ülemäära raskeks. 85. Süüdistatav leiab, et vangistust tuleks tema suhtes kohaldada tingimisi. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole see seadusest tulenevalt võimalik. Arsen Esayanile on mõistetud

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest 8 aasta pikkune vangistus, mida ringkonnakohus ei vähenda.

§ 73

lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt on mõlemal juhul võimalik määrata maksimaalseks katseajaks viis aastat. Samas peab katseaeg olema pikem kui ärakantav vangistus. See tähendab, et üle 5 aasta pikkusest vangistusest ei ole süüdlast võimalik tingimisi vabastada. 86. Lisakaristuse kohaldamise osas märkis kaitsja apellatsioonis esmalt seda, et süüdistatavale ja kaitsjale ei tutvustatud vangla ettepanekut lisakaristuse kohaldamiseks. See esitati 15.12.2022 kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamise ettepanek ei tulnud ei süüdistatavale ega ka tema kaitsjale üllatuslikult. Selle dokumendi olemasolu on märgitud süüdistusakti p-s 16, koos viitega toimiku lehekülje numbritele: „Viru Vangla tegi 27.01.2022.a. ettepaneku kaaluda Arsen Esayani suhtes

§ 54

lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist (248-250).“ Seega oli süüdistataval ja kaitsjal võimalik sellega ka tutvuda ja esitada oma vastuväited, taotleda vajadusel täiendavaid tunnistajaid.

1. Samuti leiab kaitsja, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendamatu, kuna süüdistatava lähedaste arvamust välja ei selgitatud, tema ema ja vend viibisid istungitel ning ema on suhelnud Arsen Esyaniga kogu menetluse kestel kaitsja vahendusel.
2. Lisakaristuse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul järgida järgmisi kriteeriume: 1) toime pandud kuriteo raskus ja iseloom; 2) väljasaatvas riigis viibimise kestus; 3) kuriteo toimepanemisest möödunud aeg ja isiku hilisem käitumine; 4) isiku ja temaga seotud isikute rahvus ja kodakondsus; 5) perekondlik seis, sh abielu pikkus või muud asjaolud, mis tõendavad 19 tegelikke perekondlikke suhteid; 6) abikaasa või faktilise abikaasa teadlikkus enne perekonnasuhet isiku kuritegudest; 7) laste olemasolu ja nende vanus; 8) raskused, mis võivad abikaasal või elukaaslasel ette tulla sihtriigis; 9) võimalikud raskused sihtriigis ning vajadus tagada laste huvid; 10) sotsiaalsete, kultuuriliste ja perekondlike suhete tugevus väljasaatvas riigis ja sihtriigis; 11) väljasaadetava tervis.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on Arsen Esayani toimepandud kuriteod kogumis rasked. Peksmised on muutunud ajas jõhkramaks. Ta on süüdi mõistetud ja karistatud lähisuhtes korduva vägivalla kasutamise eest (teise astme kuriteod) ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht kannatanu elule (esimese astme kuritegu). Kõigil kolmel korral peksis ta kannatanu O.Ž. t, sealjuures tekitades talle rohkelt hematoome näole, kehale ja jäsemetele, näoluude murrud, roiete hulgalised murrud ning soolerebendi, mis põhjustas ohu kannatanu elule. Kuritegude toimepanemise motiiviks oli armukadedus ja tülid, mida soodustas alkoholi tarbimine. Väheoluline ei ole seegi, et lisaks kuritegudele kaasnes kannatanu kontrollimine (telefoni ja sotsiaalmeedia läbi vaatamine) ning vähemalt üks kord (pärast 16.08.2021 kuriteo toimepanemist) lukustas Arsen Esayan kannatanu korterisse, mistõttu oli kannatanu sunnitud akna kaudu põgenema. Arsen Esayani ütlustest nähtub, et tema hinnangul peaks naine kodus pere juures olema ja seetõttu tuli ta korterisse lukustada, et ta ära ei jookseks. Seega on tegemist kontrollivajadusega inimesega, kes ei karda kasutada kõiki vahendeid, et jõuda eesmärgini – sh karistades naist teistega suhtlemise eest ka vägivallaga, sh raske vägivallaga.
4. Kuritegude raskusest räägib seegi, et ta pani teod toime elukaaslase suhtes. Lähisuhe peaks tagama turvatunde, kindluse, et üksteist austatakse, usaldatakse ja üksteise eest hoolitsetakse. O.Ž. pidi aga taluma füüsilist vägivalda ja tundma Arsen Esayani käitumise tõttu pidevat hirmu. Vägivalda kasutas Arsen Esayan ka oma eelmise elukaaslase suhtes. T.R. (Arsen Esayani elukaaslane aastatel 2003 – 2013) sõnul oli nende kooselu ajal vägivalla tarvitamine tavaks – peksmised toimusid kord kuus, lisaks oli Arsen Esayan kontrolliv ja armukade. Vägivalla kasutamine oligi nende lahkumineku põhjuseks. Seega iseloomustab Arsen Esayani vägivalla kasutamine elukaaslaste suhtes, lisaks kontrollivajadus, armukadedus ja alkoholi liigtarvitamine (sellele viitas ka T.R. ).
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et süüdistatav oma käitumist muudaks. Ta ei ole toimepandud tegusid siiralt kahetsenud. Vaatamata sellele, et ta saatis kannatanule mitmeid sõnumeid selle kohta, kuidas ta vabandab ja kahetseb, palus korduvalt temalt ka andeks, oma käitumismustrit ta ei muutnud. Seetõttu ei saa öelda, et isiku hilisem käitumine ja suhtumine oma kuritegudesse räägiks süüdistatava kasuks. Seda enam, et selline vägivaldne käitumine oma elukaaslaste suhtes ilmnes juba palju aastaid tagasi. Viimase kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud küll juba ca 1 aasta 4 kuud, kuid selle aja on Arsen Esayan olnud vahi all.
6. Arsen Esayan on Vene Föderatsiooni kodanik, kes on sündinud (19.10.1982) ja teadaolevalt elanud kogu oma elu Eesti Vabariigis. Siin elavad tema kolm last (sünd 2004, 2005 ja 2009), kes on sündinud kooselust (2003 –
7. a) T.R. ga, ning vanemad. Süüdistatav ei ole abielus, mistõttu ei ole temal abikaasat, kes peaks kaaluma võimalust asuda elama Vene Föderatsiooni. Kannatanu O.Ž. ga hakkas Arsen Esayan koos elama
8. a suvest, kuid nende kooselu suhe lõppes pärast viimase kuriteo toimepanemist (09.01.2022).
9. Ringkonnakohus möönab, et süüdistataval on lapsed, kellest kaks on praegu veel alaealised, mis oleks kõige kaalukam argument lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Samas nähtub T.R. 20 ütlustest, et kooselu ajal Arsen Esayan lastega ei tegelenud, ta ei suutnud alkoholiga piiri pidada ning kasutas tema suhtes vägivalda ka laste ees, samuti on olnud vägivaldne poja suhtes. Isegi kui Arsen Esayani suhted lastega on praegu lähedasemad, ei pruugi tema väljasaatmine olla laste huvide vastane. Alkoholi liigtarvitav ja vägivaldne (seda nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt) inimene on laste heaolule pigem ohuks. Väheoluline ei ole seegi, et Arsen Esayanil ei ole võimalik oma lapsi sisuliselt mitme aasta jooksul kasvatada, toetada ega nendega ka igapäevaselt suhelda, kuna viibib kinnipidamisasutuses. Selle valiku on süüdistatav teinud ise, käitudes õigusvastaselt. Arsen Esayan ei ole väljasaatmisele vastu vaielnud, mistõttu ta näe ka ise laste olemasolus selleks takistust.
10. Millised on süüdistatava suhted vanematega, ei ole täpselt teada. Samas on näha Arsen Esayani haigusjuhtude väljavõttest, et vähemalt 26.06.2021 oli ema tema tervislikust seisundist teadlik. Seetõttu võib eeldada, et nende suhted ei ole katkenud. Seda kinnitab ka kaitsja apellatsioonis öeldu, et süüdistatava ema ja vend viibisid kohtuistungitel, mis viitab samuti lähedastele suhetele. Samas on maakohtul õigus selles, et riigist väljasaatmine ei tähenda suhete katkestamist, sugulastel on võimalik teda Vene Föderatsioonis külastada või suhelda muude sidepidamisvahendite kaudu.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et Arsen Esayanil on võimalik edukalt Vene Föderatsioonis hakkama saada. Süüdistatava emakeeleks on vene keel. Tal ei ole takistusi sihtriigis töö või elukoha leidmiseks – tegemist on täiskasvanud töövõimelise inimesega. Kuivõrd süüdistatav on vahi all viibinud juba üle aasta, ei ole tal Eestis ka püsivat töökohta. Viru Vangla haigusjuhtude väljavõtte andmetel on tal aastate jooksul diagnoositud mitmeid erinevaid haigusi, kuid ta on hinnatud töövõimeliseks. Seega ei ole tema tervislik seisund selline, mis takistaks tema väljasaatmist. Arsen Esayan ei ole Eesti ühiskonda täielikult integreerunud, kuigi on siin sündinud ja elanud 40 aastat. Ta ei ole seniajani omandanud eesti keelt, ta ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Ta on soovinud olla Vene Föderatsiooni kodanik, mis võimaldab tal kodanikukohustusi täita sihtriigis. Tema keeleline ja kultuuriline taust on seotud pigem sihtriigiga kui asukohariigiga.
12. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et Arsen Esayani puhul kaaluvad tema süü ja õiguskorra kaitsmise huvid üles perekondlike sidemete nõrgemise. Arvestades seda, et tänapäeval on võimalik sidemeid säilitada ka sidepidamisvahendite abil, ei tähenda väljasaatmine kodakondsusriiki ilmtingimata nende katkemist. Arsen Esayani puhul on oht, et ta jätkab samalaadse eluviisiga ja samasuguste kuritegude toimepanemist ka edaspidi. Sellega ohustab ta potentsiaalselt iga inimest, kellega alustab kooselu või loob lähedased suhted. Tagajärjed võivad olla aga rasked, nagu nähtub käesolevast süüdistusest. Seetõttu ei ole alust arvata, et ainult põhikaristus suudaks saavutada karistuse mõistmise eesmärki, kuna see eeldab Arsen Esayani puhul nii oma käitumise, mõtteviiside kui ka suhtumise muutmist, samuti alkoholi tarvitamisest loobumist.
13. Kuigi ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et Arsen Esayani suhtes on lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine põhjendatud, ei saa pidada proportsionaalseks sissesõidukeelu kohaldamise aega, mis on määratud maksimaalsena 10-ks aastaks. Nii ei tohi põhi- ja lisakaristus kogumis ületada süüdistatava süü suurust. Arvestades Arsen Esayanile mõistetud pikaajalist vangistust, piisab sissesõidukeelust pikkusega 6 aastat. See tagab nii ühiskonna turvalisuse ja peaks mõjutama piisavalt süüdistatavat edaspidi (kui ta soovib Eesti Vabariiki naasta) järgima Eesti Vabariigi õiguskorda. IV 21
14. Apellandid paluvad tühistada kohtuotsuse Arsen Esayanilt väljamõistetud tsiviilhagi osas. Apellatsioonides ei ole vaidlustatud välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust, tühistamise nõue on seotud taotlusega mõista Arsen Esayan talle esitatud süüdistuse õigeks.
15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna Arsen Esayan on süüdi O.Ž. suhtes

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate vägivallategude toimepanemises, ta on kannatanule põhjustanud kahju oma õigusvastase käitumisega, tuleb temal vastavalt VÕS § 134 lg-le 2 kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Maakohus on mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse võtnud kõiki vajalikke asjaolusid, süüdistatava poolt toimepandud tegude raskust, kannatanu füüsilisi ja hingelisi üleelamisi korduvate peksmiste ja raske kehavigastuse tekitamise tõttu, samuti kohtupraktikat sarnastes asjades, ning selle vähendamiseks alust ei ole. Oluline on märkida, et süüdistatav ei ole käesoleva ajani aru saanud oma süü tegelikust suurusest, ta ei ole kannatanu korduvat intensiivset peksmist tunnistanud ning peab apellatsiooni kohaselt tema materiaalset toetamist vaid hea tahte žestiks. Seega jäävad apellatsioonid selleski osas edutuks.

1. Lisaks palub Arsen Esayan, et ringkonnakohus vabastaks tema menetluskulude tasumisest, kuna täistööajaga töötamise korral oleks tal võimalik vanglas teenida ühes kuus vaid 50,40 eurot. Sealjuures märgib ta, et soovib realistlikumat maksegraafikut. Seega käsitleb ringkonnakohus süüdistatava taotlust KrMS § 180 lg 3 kohaldamise taotlusena.
2. Kriminaalasja materjalidest on näha, et Arsen Esayani
3. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 468 eurot. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel töötas ta enne vahistamist OÜ-s Kivarikaup. Muid andmeid Arsen Esyani sissetulekute ja varalise seisu kohta toimikus ei ole. Vaatamata süüdistatava väikesele sissetulekule ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks Arsen Esayani menetluskulude tasumisest vabastada. Süüdistatava õigusvastane käitumine, sh raske isikuvastase kuriteo toimepanemine, põhjustas menetluskulude tekke ning nende riigi kanda jätmine oleks ebaõiglane. Arsen Esayan on töövõimeline mees, kellel on võimalik nii vanglas kui ka karistuse kandmiselt vabanedes tööga raha teenida ja neid kulusid hüvitada.
4. Küll aga on põhjendatud anda Arsen Esayanile võimalus tasuda menetluskulusid ositi pikema aja jooksul. Ta viibib vahi all alates 12.01.2022, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja Viru Maakohtu 14.01.
5. a määrusega vahistati. Seega ei ole ta juba üle aasta väljaspool vanglat tööd teinud ja regulaarset sissetulekut saanud. Arvestades seda, et vanglas majandustöödel saadavad tasud on väga väikesed (süüdistatava sõnul 0,63 eurot tunnis), on ilmne, et Arsen Esayan ei ole võimeline tasuma kriminaalmenetluse kulusid 4837,80 eurot ühe korraga 30 päeva jooksul. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude suurust arvestades tuleb Arsen Esayanile anda nende tasumiseks maksimaalne võimalik tähtaeg, milleks on KrMS §-st 424 tulenevalt üks aasta. V
6. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsus tühistada osaliselt, s.o Arsen Esayanile mõistetud lisakaristusega kaasneva sissesõidukeelu pikkuse ja menetluskulude osas. Kohaldada Arsen Esayani suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist sissesõidukeeluga 6 aastaks. Määrata, et Arsen Esayanil tuleb tasuda menetluskulud 4837,80 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jääb Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsus muutmata. Arsen Esayani ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldatakse osaliselt. 22
11. Arsen Esayani kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks. Taotluse andmetel kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 210 minutit, mille eest küsib tasu kokku 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus mõistlik ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
12. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot, KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 23