Obsah (6)

§ 118§ 57§ 121§ 21§ 18§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 6. juuni 2023 Kriminaalasja number 1-21-7601 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Kristjan Roth

§ 118lg 1 p 7 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 11.

jaanuari

1. a otsus Apellant Kristjan Rothi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Kristjan Roth, isikukood 37604245210; elukoht: puudub (viibib vahistatuna Tartu Vanglas) Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Sirje Merilo Ringkonnaprokuratuuri kannatanu Ü.M. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus muutmata ja Kristjan Rothi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Viira ja Partnerid Advokaadibüroo kaudu 108 eurot, sh käibemaks 19 eurot, vandeadvokaat Margus Viira poolt süüdistatavale Kristjan Rothile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 108 eurot jätta Kristjan Rothi kanda.
7. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord 1 Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
8. Kristjan Roth anti kohtu alla

§ 118lg 1 p 7 järgi süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus 19.

juuli 2021 kella 22.12-st kuni

1. juuli 2021 kella 04.09-ni Lääne-Virumaal Tapa linnas XXX korteris koos S.J. iga peksis ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus H.R. at käte ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades talle peensoolekinnisti juure rebendi, roiete hulgimurru paremal, ninaluude kinnise murru ja alalõualuu kinnise murru vasakul, haava ülahuule limaskestal, verevalumi pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel. Tekitatud vigastustest peensoolekinnisti rebend järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega põhjustas H.R. a surma. II. Maakohtu otsus
2. Maakohus tunnistas Kristjan Rothi
3. jaanuari
4. a otsusega süüdi

§ 118

lg 1 p 7 järgi ja mõistis karistuseks 7 aastat vangistust, mille hulka arvestas eelvangistusaja ja luges karistuse kandmise algusajaks

1. juuli
2. Sama otsusega tunnistas maakohus süüdi ka S.J. i ja mõistis talle karistuseks 6 aastat vangistust, millest luges kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust alates ajast, mil ta asub pärast kohtuotsuse jõustumist karistust kandma. Kohus rahuldas kannatanu Ü.M. e tsiviilhagi ja mõistis Kristjan Rothilt ning S.J. ilt solidaarselt tema kasuks välja 1711 eurot. Samuti lahendas maakohus asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.
3. Maakohus leidis, et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades H.R. ale tervisekahjustuse, millega põhjustati tema surm. See on tõendamist leidnud süüdistatavate endi ütlustega, samuti tunnistajate N.V. , A.I. ja E.I. ütlustega ning kohtumenetluses uuritud kirjalike tõenditega.
4. Sündmuste ahel, mis viis lõpuks H.R. a surmani, sai alguse juhuslikust kohtumisest Kristjan Rothi ja H.R. a vahel Tapa Maxima kaupluses. Vennad A.I. ja E.I. nägid, kuidas Kristjan Roth ja H.R. poest alkoholi varastasid, mille järel kutsus Kristjan Roth neid kaasa jooma. Mindi N.V. le kuuluvasse tühja korterisse XXX Tapal, kus hakati alkoholi tarvitama. Juba enne korterisse jõudmist oli aru saada, et Kristjan Roth oli ülbe ja ähvardav. Korteris selline käitumine jätkus, ta oli ülbe nii vendade I, de kui ka H.R. a suhtes - sõimas viimast ja karjus ta peale. Mingil hetkel hakkas Kristjan Roth H.R. a kallal vägivallatsema, lüües viimast erineval ajaperioodil korduvalt (E.I. hinnangul kokku kolmel korral) rusikaga näkku ja kõhtu. H.R. hakkas nutma ja küsis, et miks teda löödi. Mõnda aega oli kõik rahulik, kuid H.R. kartis, et Kristjan Roth tapab ta ära. Mingil hetkel ühinesid seltskonnaga kõrvalkorterist S.J. ja N.V. , kes algul oli alasti, kuid naases hiljem riietatult. Mingeid kohatuid viiteid H.R. a poolt N.V. suunas vennad I, d ei täheldanud. Ühest Kristjan Rothi löögist kukkus H.R. tooli pealt maha ja tegi maas korisevat häält. Tema meelekoht oli verine. H.R. oli tükk aega pikali ja korises, aga siis ärkas üles ning ta aidati toolile istuma. Kolmas Kristjan Rothi löök oli mööda minnes 2 rusikaga kõhtu peale seda, kui H.R. oli küsinud, et miks Kristjan teda lööb. H.R. oli sõbralik ja rahulik, lihtsalt nuttis. Enne südaööd lahkusid vennad I, d korterist ning sinna jäid Kristjan Roth, H.R. , S.J. ja N.V. .
5. Mis toimus korteris peale seda, kui I, d olid lahkunud, annavad aimu nii süüdistavate endi kui ka N.V. ütlused, mis ei anna alust kahelda, et kannatanut peksid nii Kristjan Roth kui ka S.J. . Millises meelestatuses oli Kristjan Roth, seda tõendavad E.I. poolt filmitud videolõigud, mis on küll lühikesed, kuid kinnitavad I, de kirjeldust sellest, et H.R. oli rahumeelne, aga Kristjan Roth väga agressiivne ning et H.R. kartis teda. Kohus möönis, et N.V. jutt sellest, et Kristjan Roth peksis rohkem ja kõvemini, ei pruugi tõele vastata, sest S.J. oli tema elukaaslane. Küll aga on märkimisväärne tema lause: „seda peksmist oli hirmus pealt vaadata ja see, mis toimus, ei olnud normaalne. Peksmine kestis umbes 5 minutit ja sel ajal olid nad korteris neljakesi“.
6. Maakohus leidis, et tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuna need haakuvad teiste uuritud tõenditega. On tuvastatud, et kannatanu suhtes vägivallatsemist ja tema peksmist alustas Kristjan Roth, kuid sellega ühines S.J. ja mõlemad süüdistatavad peksid rusikate ja jalgadega kannatanut erinevatesse kehapiirkondadesse, s.o nii pea, keha kui ka jalgade piirkonda.
7. Mõlemad süüdistatavad rääkisid eneseõigustuseks, et H.R. a peksmise põhjuseks oli justkui asjaolu, et viimane hakkas N.V. lt seksi nõudma ja nemad asusid naisterahva kaitseks välja. Seega oleks tõepoolest justkui alust rääkida kannatanu poolsest õigusvastasest käitumisest ja sellest tulenevast peksjate tugevast hingelisest erutusest, mis

§ 57lg 1 p 6 järgi oleks karistust kergendavaks asjaoluks.

Kohus nõustus prokuröriga, et tegemist on siiski süüdistatavate eneseõigustusega, et pisendada oma süüd ja vältida vastutust. E.I. filmitud videolõigust ja E.I. ning A.I. ütlustest nähtuvalt oli Kristjan Roth kannatanu suhtes agressiivne juba tükk aega enne seda, kui alasti N.V. nende seltskonnaga liitus ning ka N.V. ise kinnitas, et tema küll aru ei saanud, et H.R. talle kuidagi külge oleks löönud. Kui purjus H.R. midagi ka kommenteeris, siis kindlasti ei saanud see olla midagi sellist, mis oleks süüdistatavatel esile kutsunud tugeva hingelise erutuse.

1. Kristjan Roth, tunnistades, et peksis kannatanut, väljendas veendumust, et tema küll ei saanud põhjustada H.R. a surma, kuna tema lahkumisel korterist oli kannatanu elus. Maakohus leidis, et tegemist on süüdistatava subjektiivse hinnanguga, mis on kantud eesmärgist pisendada oma süüd ning vabaneda vastutusest. Mõned päevad hiljem rääkis Kristjan Roth ise mitmetele isikutele, s.o E.I. le ja Ü.V. ile värvikalt ning liialdades, et tappis inimese ära, et võttis kannatanult noa ja torkas ta sellega surnuks. Kristjan Roth, avaldades tunnistajatele, et tappis inimese, annab selge kinnituse, et olles peksnud H.R. at, möönis ta, et selle peksu tagajärjel võis inimene surra. Viide ründajalt noa ära võtmisele ja seejärel justkui rünnet tõrjudes teist inimest sellega lüües, lisab teole kangelaslikkust naisterahva kaitseks välja astudes.
2. S.J. i ütluste kohaselt peksis ka tema H.R. at korduvalt nii rusikaga näkku kui ka jalaga, kuid kuhu täpselt löögid sattusid, ta ei mäletanud, kuna oli niivõrd vihane. Kristjan Rothi peksmise peale kaotas mees teadvuse, kuid mingil ajal ta toibus, pesi ennast ja lahkus tema sõnul korterist, kuid järgmisel varahommikul leidis ta selle sama mehe samast korterist surnuna.
3. Kogu menetluse vältel ei ole vähimatki viidet sellele, et H.R. al esinenud vigastused oleks saanud tekitada keegi teine. Nii Kristjan Rothi kui S.J. i riietel ja jalanõudel tuvastati verd, S.J. i sõrmenukkidel marrastused, mis kinnitab, et kannatanu peksjateks olid mõlemad 3 süüdistatavad. Ei ole tõenäoline ega ka eluliselt usutav, et Kristjan Rothi ja S.J. i poolt rängalt läbi pekstud, kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt keskmises joobeastmes mees läheks välja, saaks seal veel peksa ja naaseks siis N.V. teisel korrusel asuvasse korterisse surema.
4. Kohtuarstliku ekspertiisiga ei ole küll määratletud H.R. a täpset surmaaega, kuid S.J. i sõnul oli surnukeha külm, kui ta selle
5. juulil 2022 enne kella 04.00 leidis. Nimetatud asjaolust saab teha järelduse, et kannatanu surnukeha oli korteris olnud juba mõnda aega. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli H.R. a surma vahetuks põhjuseks kõhu kinnine tömp trauma, millega kaasnes peensoolekinnisti rebend järgneva massiivse sisemise verejooksu arenemisega, mis viitab sellele, et kannatanu surm ei olnud silmapilkne, vaid saabus sisenemise verejooksu arenemisel. Seega võiski H.R. Kristjan Rothi, aga ka nii S.J. i kui ka N.V. korterist lahkumisel veel elus olla.
6. Kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastati H.R. al peale peensoolekinnisti juure rebendi veel roiete hulgimurd paremal, ninaluude kinnine murd ja alalõualuu kinnine murd vasakul, haav ülahuule limaskestal, verevalum pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel. Kõik vigastused tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme (esemete) toimest, võimalik, et korduvatest löökidest inimese rusikate ja kängitsetud jalaga näo, pea, rindkere ja kõhu piirkonda. Sellised vigastused H.R. ale on tekitatud Kristjan Rothi ja S.J. i poolt ühise tegutsemisega. See, et
7. juuli 2022 õhtul ja öösel viibisid Tapal XXX korteris vaid käesolevas kohtuasjas nimetatud kuus isikut ja keegi rohkem seal ei käinud, on kohtuliku uurimise käigus kindlaks tehtud.
8. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga kvalifitseerida Kristjan Rothile ja S.J. ile esitatud süüdistus ümber

§ 121järgi.

13.

§ 118

lg 1 p 7 sätestab vastutuse teisele isikule tervisekahjustuse põhjustamise eest, millega põhjustati tema surm. Selle sätte järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoossesisule (

§ 121

) vastav tagajärg (3-1-1-46-15, 1-16-5213/61, 1-17-105) ning sellise tervisekahjustuse tekitamine peab olema tahtlik. Pekstes teist isikut rusikate ja jalgadega erinevatesse kehaosadesse, mh kõhtu ja pähe, hõlmas Kristjan Rothi ja S.J. i tahtlus mistahes tervisekahjustuse tekitamist, st nende senine elukogemus andis neile põhjuse arvata, et sellisel moel peksmine ei piirdu ainult valu tekitamisega ning tervisekahjustuse tekitamise osas on tegemist otsese tahtlusega – mõlemad süüdistatavad teadsid või vähemalt möönsid, et peksmise tagajärg on tervisekahjustus. 14. Tagajärje, surma põhjustamise, suhtes on tegemist ettevaatamatusega. Ei ole põhjust arvata, et kannatanu surma suhtes oleks süüdistatavatel esinenud mingiski vormis tahtlus. Tegemist on ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis – kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleksid Kristjan Roth ja S.J. pidanud ette nägema H.R. a surma võimalikkust, see oht pidi olema neile äratuntav, kuid nad lootsid kergemeelselt H.R. a surma saabumist vältida. Eeltoodu alusel on välistatud Kristjan Rothi ja S.J. i süüteo kvalifitseerimine

§ 121järgi.

1. Kohtule esitatud tõenditega on Kristjan Rothi ja S.J. i süü leidnud täielikult tõendamist. Tegemist on õigusvastaste tegudega, mõlemad süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad nende süüd välistavad asjaolud.
2. Kristjan Rothile ja S.J. le karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et karistust 4 raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Nad on varem kriminaalkorras karistamata. Neid iseloomustab tung alkoholi järele. Arvestades toimepandud süüteo raskust ja selle toimepanemise tehiolusid, on ainuvõimalikuks karistuseks vangistus. See tuleb mõista sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, mis mõjutab süüdistatavaid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Tuleb arvestada ka kannatanu käitumisega, kes võhivõõrastega alkoholi tarvitama hakates pani end ise olukorda, kus konfliktid on kerged tekkima. Eeltoodu alusel mõistis maakohus Kristjan Rothile karistuseks 7 aastat vangistust ja S.J. ile 6 aastat vangistust. III. Apellatsioon
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsuse peale esitas apellatsiooni Kristjan Rothi kaitsja, kes palub nimetatud otsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühista maakohtu otsus mõistetud karistuses ja mõista süüdistatavale kergem karistus.
6. Apellant leiab, et uus kohtulahend jätab jätkuvalt vastuseta käesoleva kohtuasja esmases apellatsioonkaebuses käsitletu. Välja on selgitamata kuriteo toimepanemise asjaolud, Kristjan Rothi panus kuriteosündmusse, kuriteosündmuses osalemise aeg ja kannatanu seisund kaitsealuse sündmuskohalt lahkumise ajal.
7. Otsuses ei vaidlustata asjaolu, et ajal, mil Kristjan Roth sündmuskohalt lahkus, oli kannatanu elus. Tunnistajate ütlused ega ka muud käesolevas kohtuasjas uuritud tõendid ei kinnita, et sel ajal vajanuks kannatanu oma terviseseisundist tulenevalt mingisugust abi. Sellest tulenevalt kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks Kristjan Roth pidanud ette nägema H.R. a surma võimalikkust ja et see pidi olema talle mingil viisil äratuntav.
8. Kohus ei ole jätkuvalt millegagi ümber lükanud kaitsealuse versiooni toimunud kuriteosündmusest. Süüdistus

§ 118

lg 1 p 7 järgi on tulenevalt tagajärjest õigesti kvalifitseeritud, aga seda mitte Kristjan Rothi osas. Kohus ei selgitanud välja kelle tegevuse tagajärjel kannatanu surm saabus. Kristjan Roth kinnitas, et lõi kannatanut jalaga kaks korda rindkeresse ja ühe korra vastu puusa. Kannatanu kukkus pikali toa seina äärde, istus seal edasi, võttis veel pitsi viina. Kannatanu oli elus kui Kristjan Roth lahkus, korterisse jäid edasi istuma kannatanu, S.J. ja N.V. . Seega ei põhjustanud Kristjan Roth oma käitumisega kannatanu surma. Nimetatud asjaolule on kohus jätnud hinnangu andmata. Ka on jätnud kohus välja selgitamata, mis toimus sündmuskohal pärast Kristjan Rothi lahkumist.

1. Kohus on jätkuvalt jätnud hindamata kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolu, mille kohaselt peale Kristjan Rothi sündmuskohalt lahkumist peksis S.J. kannatanut üksinda, ajendatuna N.V. osas tunnetatud armukadedusest. S.J. il oli motiiv kannatanu vigastamiseks, Kristjan Rothil see puudus. S.J. on ise tunnistanud, et peksis kannatanut üksinda pärast Kristjan Rothi lahkumist ja seda eesmärgiga, et ka kannatanu lahkuks. Kas kannatanu peale täiendavat peksmist lahkus või oli üldse võimeline lahkuma, jäi kohtus välja selgitamata, neid asjaolusid ei ole kohus oma otsuses käsitlenud. Kohus ei ole otsuses andnud mingit hinnangut S.J. i ütlustele, mis viitavad kuriteosündmuse jätkumisele ka pärast Kristjan Rothi lahkumist. Uurija küsimusele, kas Kristjani löögid võisid põhjustada kannatanu surma, vastas S.J. : „Ei tea, mees läks ju ise ära“.
2. Eeluurimisel tuvastati S.J. i parema käe sõrmedel marrastused, mis tema ütluste kohaselt tekkisid kaklusest N.V. ga. Kas väide ka tegelikkusele vastab, jäi kindlaks tegemata, kuna N.V. selle kohta ütlusi ei andnud. Kohus oleks pidanud hinnangu andma ka sellele, millise sündmuse 5 käigus S.J. kätt vigastas. Sellised vigastused saavad tekkida vaid juhul, kui kätt kasutada tugeva jõuga löögi tegemiseks. Kohus on jätkuvalt jätnud tõendina hindamata N.V. ütlused, et S.J. on väga armukade ja kui ta oli kannatanu peale armukade, võis ta minna temaga asja klaarima.
3. Kohtuotsuse tegemisel on kohus toetunud ka tunnistajate I, de ütlustele, mis ei ole usaldusväärsed ja on kantud vaenulikust meelestatusest Kristjan Rothi suhtes. Nimetatud asjaolu kinnitab fakt, et nendel oli konflikt Kristjan Rothiga, mille käigus nad peksid viimase läbi ja tekitasid talle kehavigastusi, mis vajasid kiirabi sekkumist. See konflikt toimus enne nende poolt politseile ütluste andmist 19.07.2021 sündmuse kohta. Kohus ei ole eeltoodule tähelepanu pööranud.
4. Kuigi vaidlus peksmise osas puudub, on kindlaks tegemata osaliste teopanus. Kristjan Rothi lahkumise momendiks ei olnud tõsikindlalt võimalik sedastada eluohtlike vigastuste olemasolu kannatanul. Nii N.V. ütlustest kui S.J. i ütlustest on tuvastatav, et kannatanu viibis veel sündmuskohal, kui Kristjan Roth oli lahkunud. Mis juhtus hiljem, selle suhtes puudub tõsikindel teadmine, kuid seda võib tõenditest kaudselt tuletada. S.J. i ütlused on oma sisus ja ajalises järjepidevuses vastuolulised. Esimesel ülekuulamisel väidab ta, et peale temapoolset löömist lahkus kannatanu korterist. Peale seda kui mees lahkus, läksid nad Nataljaga tema poole ja heitsid magama. Samas väidab S.J. , et tema arvates oli Natalja toas, tema lõi meest koridoris, kus uksed viivad tema ja Natalja korterisse. Lõi selle eesmärgiga, et mees ära läheks. Seega tunnistab S.J. , et lõi kannatanut olukorras, kus sündmuskohal ei viibinud ei Kristjan Rothi ega N.V. u. Kui mitu korda ja kuhu S.J. kannatanut tegelikult lõi ning mis oli selle vahetuks tagajärjeks, on teadmata, kuid hommikuks oli kannatanu surnud.
5. N.V. väitel tema mingit peksmist ei näinud ja läks magama palju varem kui S.J.. Hilisemal ülekuulamisel väitis ta, et mõlemad mehed peksid kannatanut, kuni ta palus selle lõpetada ja seejärel läksid nad S.J. iga magama. Kuna tegemist on N.V. elukaaslasega, üritab ta hilisemalt antud ütlustes varasemaid ütlusi pehmendada ja elukaaslast kaitsta. S.J. i käitumine sündmuskohal on fikseeritud politsei vormikaameraga ja seda ilmestas närvilisus, valelikkus asjaolude esitamisel, samuti valimatu tigedus ja ropendamine. Kohus ei ole nende asjaoludega otsuse tegemisel arvestanud.
6. Käesolevas kohtuasjas jääb hulgaliselt kõrvaldamata kahtlusi, mis ei võimalda üheselt ja lõplikult tuvastada Kristjan Rothi süüd temale esitatud süüdistuses. Tema käitumisele tuleb anda hinnang in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt, tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. Kaitsja taotleb süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 121järgi.

1. Kohus jättis arvestamata kohtuistungil Kristjan Rothi poolt avaldatud kahetsuse.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a määrusega võeti kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni
5. märtsini
6. Nimetatud tähtajaks menetlusosalised taotlusi ega täiendavaid seisukohti ei esitanud. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaal -ja menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Käesolevas asjas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (kohtuotsuse põhjenduste puudumine), mis 6 tooks KrMS § 341 lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 30.06.
10. a otsuse nr 3-1-1-14-14 punktis 700, käsitledes kohtupraktika ühtlustamise vajadusest tulenevalt põhistamiskohustuse rikkumist, järgmist: „KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata“. Viru Maakohus on käsitlenud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning esitanud põhjendused, miks tuleb Kristjan Roth süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 7 järgi.

Seetõttu jääb kaitsja taotlus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, rahuldamata.

1. Kriminaalkolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et asjas esineb kõrvaldamata kahtlusi, mille maakohus on jätnud arvestamata Kristjan Rothi kasuks. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda kõrvaldamata kahtluse nõude (in dubio pro reo) tõlgendamine süüdistatava kasuks seda, et kohus peab isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtma süüdistatava jaoks soodsaima versiooni olukorras, kus puuduvad kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid sellised kõrvaldamata kahtlused, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades ka eluliselt usutavad. Seisukoha selles, kas süü küsimuse lahendamisel jääb alles mingeid kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja mida seetõttu tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, saab võtta pärast kõigi olemasolevate tõendite uurimist (vt Riigikohtu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-12-07 p 8, nr 3-1-1-38-11 p 18 ja nr 3-1-164-16 p 11).
2. Apellandiga ei saa nõustuda selleski, et maakohus on jätnud välja selgitamata, milline oli Kristjan Rothi roll H.R. a peksmises ja talle kehavigastuste tekitamises, mis põhjustasid tema surma. Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud.
3. juuli õhtul 2021 läks Kristjan Roth koos H.R. a ja vendade E.I. ning A.I. ga N.V. le kuuluvasse tühja korterisse Tapal XXX , kus hakati alkoholi tarvitama. Nendega ühinesid hiljem kõrvalkorterist S.J. ja N.V. . H.R. a peksmist alustas Kristjan Roth, kes oli algusest peale agressiivselt meelestatud. Sellel ajal, kui seltskonnas viibisid veel E.I. ja A.I. , lõi Kristjan Roth H.R. at rusikaga näkku ja kõhtu. Ühest Kristjan Rothi löögist kukkus H.R. tooli pealt maha ja tegi maas korisevat häält. Tema meelekoht oli verine. Ta aidati toolile istuma. Kolmas Kristjan Rothi löök oli mööda minnes rusikaga kõhtu peale seda, kui H.R. oli küsinud, et miks Kristjan teda lööb. Pärast seda, kui E.I. ja A.I. olid lahkunud, peksid Kristjan Roth ja S.J. koos maas lamavat H.R. at rusikate ja jalgadega.
4. Need asjaolud on maakohus tuvastanud korrektselt kohtus uuritud tõendite alusel. E.I. andis üksikasjalikud ütlused selle kohta, mis toimus korteris enne tema ja A.I. lahkumist. Just sellel ajal alustas Kristjan Roth kannatanu peksmist. Tunnistaja nägi kolme lööki, sh seda, kuidas H.R. kukkus ühe Kristjan Rothi löögi järel toolilt maha ja hakkas korisema. A.I. löömist ei näinud, kuna käis vahepeal telefoniga rääkimas, kuid tagasi tulles nägi, kuidas H.R. oli pikali maas ja ise püsti ei tõusnud. Ta rääkis Kristjan Rothiga, kes ütles, et läheb nüüd vangi, et lõi vist tal ninaluu katki. Nad keerasid H.R. a külili, kartes, et ta hakkab oksendama. A.I. valgustas taskulambiga H.R. a nägu, kuna korteris oli pime, ja nägi, et tal oli meelekoht verine. Kui H.R. oli põrandal külili tükk aega lamanud ja korisenud, ta ärkas ja Kristjan Roth ning A.I. aitasid ta toolile istuma. 7
5. Kaitsja leiab, et E.I. ja A.I. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks põhjusel, et neil oli olnud peale H.R. a peksmist aga enne nende ülekuulamist konflikt Kristjan Rothiga, mille käigus nad peksid Kristjan Rothi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tunnistaja E.I. vastas kaitsja kõigile küsimustele tema ja Kristjan Rothi vahel toimunud konflikti kohta, tunnistas ka Kristjan Rothi löömist. Kuigi E.I. l oleks olnud seaduslik alus keelduda selliste ütluste andmisest, mis teda süüstavad vägivallateo toimepanemises, tegi ta seda ometi. See kinnitab kaudselt samuti, et E.I. rääkis nii H.R. a peksmise kui ka hilisemate sündmuste kohta tõtt. Ei tema ega ka A.I. ütlustest ei nähtu midagi sellist, mis annaks alust arvata, et nad olid vaenulikult Kristjan Rothi suhtes meelestatud. E.I. ütlused on teiste tunnistajate ütlustest oluliselt detailsemad, mille üheks põhjuseks saab pidada seda, et ta ei tarvitanud erinevalt ülejäänud seltskonnast alkoholi. Samuti kattuvad need olulistes detailides A.I. ütlustega. Tunnistaja A.I. on aga täpsemalt kirjeldanud just neid olukordi, milles ta ise osales, sh vestlust Kristjan Rothiga. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et sellel ajal kui nemad selles seltskonnas viibisid, vene mees hüüdnimega Maljuta, ehk S.J. , H.R. at ei löönud.
6. Küll aga ei saa selles osas, kuidas toimus H.R. a peksmine, pidada usaldusväärseks Kristjan Rothi ütlusi. Tema ütluste kohaselt alustas H.R. a peksmist hoopiski S.J. , mis on vastuolus tunnistajate E.I. ja A.I. ütlustega. Samuti kinnitas Kristjan Roth, et seltskonnas viibis veel Ü.V. , mida viimane aga eitab, öeldes, et Kristjan Roth otsis ta öösel üles ja ütles talle, et ta vist tappis inimese. Samuti ei kattu tunnistajate ütlused Kristjan Rothi ja S.J. i ütlustega selles, et konflikt tekkis armukadedusest, kuna H.R. hakkas N.V. le ligi tikkuma ja seksi küsima. Tunnistajate E.I. ja A.I. ütluste kohaselt mingeid kohatuid viiteid H.R. a poolt N.V. aadressil ei olnud.
7. Kuivõrd eksperdiarvamuse kohaselt (tõendite kd, tl 36-49) sedastati H.R. al järgmised vigastused: peensoolekinnisti juure rebend, roiete hulgimurd paremal, ninaluude kinnine murd ja alalõualuu kinnine murd vasakul, haav ülahuule limaskestal, verevalum pea pehmetes kudedes, rohked marrastused ja verevalumid näol, peas ja alajäsemetel, tekitati enamus neist, sealhulgas surma põhjustanud peensoolekinnisti rebend, millega kaasnes massiivne sisemine verejooks, pärast seda kui E.I. ja A.I. olid lahkunud, ning korterisse jäid neli inimest – H.R. , N.V. ja mõlemad süüdistatavad. Arvestades H.R. al esinevate vigastuste rohkust, on mõlemad süüdistatavad ilmselgelt oma rolli peksmise intensiivsuse osas vähendanud ja püüdnud omistada enamuse peksmisest just kaassüüdistatavale. Nii tunnistas Kristjan Roth, et lõi H.R. at vaid kolm korda – kaks korda jalaga rindkeresse ja ühe korra vastu puusa, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali seina äärde, samas S.J. lõi esimesel korral teda mitu korda rusikaga näkku ja siis veel ka jalaga näkku, kui Rätsep oli küürakil, kannatanul tuli kulmust ja ninast verd. Teisel korral (peale I, de lahkumist) peksis S.J. H.R. at plätuga näkku (lööke oli palju) ja seejärel läks nende vahel maadluseks, mida tema püüdis lahutada. S.J. aga tunnistas omakorda esimesel ülekuulamisel, et lõi H.R. at rusikaga näkku ja ka jalaga. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel lisaks, et pärast seda kui mees oli Kristjan Rothi jalalöögist toolilt kukkunud, lõi ka tema meest ühe korra jalaga (kuhu, ei mäleta), „ aga edasi ülejäänud tegi juba kõik Kristjan“. Kristjan Roth seisis S.J. i sõnul põrandal lebava H.R. a kõrval ja peksis teda jalgadega, kannatanu häält ei teinud, kaotas teadvuse.
8. Ainsaks tunnistajaks, kes nägi, kuidas Kristjan Roth ja S.J. peksid H.R. at, on N.V. . Ta keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuna S.J. on tema elukaaslane, s.o KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel. Seetõttu on tõendina vastu võetud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, neist esimesed andis ta kahtlustatavana 21.07.2021 ja teised tunnistajana 15.10.
9. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole ta midagi rääkinud võõra mehe (H.R. a) peksmisest, ainult ühisest alkoholi tarvitamisest ja sellest, et kui nemad läksid magama ja Kristjan Roth oli lahkunud, jäi H.R. kööki üksi istuma. Hommikul ütles S.J. talle, et tema korteris on laip. 8 Tunnistajana ütlusi andes kinnitas N.V. , et oli purjus ja kõike täpselt ei mäleta, räägib ainult seda, mida kindlalt mäletab. Asjaolu, et kahtlustatavana ülekuulamisel ei rääkinud ta peksmisest ei tähenda, et N.V. ütlused selles osas ei ole õiged või usaldusväärsed. Kahtlustatava roll on teistsugune ja on loomulik, et inimesel on hirm rääkida midagi sellist, mis annab alust neid (teda ja tema elukaaslast) süüstada teise isiku surma põhjustamises. Muus osas, jättes välja esmase vaikimise H.R. a peksmisest, on N.V. ütlused mõlemal korral ühesugused. Seejuures ei ole N.V. ka esmasel ülekuulamisel öelnud, et ta läks magama palju varem kui Sergei, nagu on apellant väitnud. Vastupidi - N.V. tunnistas, et tema meelest läksid nad magama Sergeiga koos.
10. N.V. tunnistas, et Kristjan Roth lõi H.R. at jalaga ja viimane kukkus toolilt maha. Pärast seda lõi veel jalgadega mitu korda, kuhu löögid tabasid, ta ei näinud, kuid mehel hakkas näost verd jooksma. Siis lõi ka S.J. H.R. at paar korda jalgade piirkonda, kuhu löögid tabasid ta ei tea. Ta istus rohelisel diivanil ja ütles, et aitab juba, kuna seda peksmist oli hirmus vaadata. Mehed lõpetasid peksmise tema keelamise peale. N.V. mäletab veel, et S.J. ütles millalgi (kas enne või pärast peksmist) H.R. ale, et ta läheks koju. Nemad läksid S.J. iga ära magama, mis sai Kristjan Rothist ja H.R. ast, ta ei mäleta.
11. Asjaolu, et H.R. at peksti Tapa linnas XXX korteris ja seda just süüdistatavate poolt, kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (Tõendite kd, tl 1-28) kogumis teiste tõenditega. Korteris, selles toas, kus H.R. , Kristjan Roth, S.J. ja N.V. tarvitasid ühiselt alkoholi, leidub verekahtlast määrdumist erinevates kohtades- surnukeha kõrval põrandal, tema lähedal köögiukse kõrval oleval seinal, uksepiidal ja kapil, käterätikul (fotod 24-25, 38, 48-50). Verepritsmed on paiskunud seinale ja kapile koonusekujuliselt, mis viitab tugevale löögile. Asjaolu, et verd on seinal, ühtib Kristjan Rothi ütlustega, mille kohaselt kukkus kannatanu tema löökide järel seina äärde pikali. Surnukeha parema jala juures oli jalatsijäljefragment (foto nr 26), millest tehti sündmuskoha täiendaval vaatlusel pärast veres kujunenud jälje esiletoomist (Amido Black meetodil) foto (Tõendite kd, tl 30-35). See esitati jäljeekspertiisiks koos Kristjan Rothilt ära võetud spordijalatsitega Nike, mõlemal jalanõul tuvastati asitõendi vaatlusel verd, sh taldadel (Tõendite kd, tl 81-93). Eksperdi arvamuse järgi (Tõendite kd, tl 94-100) võib sündmuskohal jäädvustatud jäljefragment olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga või mõne muu analoogse tallamustri ja kulumisastmega jalatsiga. Lisaks ühtib jalatsite vaatlusel tuvastatud verekahtlane määrdumine oma asukohalt ja ulatuselt ekspertiisiks esitatud fotofailile jäädvustatud jäljefragmendiga. See tähendab, et Kristjan Roth viibis sündmuskohal ja astus kannatanu vere sisse pärast talle kehavigastuste tekitamist. Verd leidus vaatlusprotokolli andmetel samuti Kristjan Rothi riietel, nii T-särgil kui ka pükstel. Samuti leidus verd S.J. i plätudel, lühikeste pükste värvlil ja üks plekk ka maika esiosal (Tõendite kd, tl 59-77).
12. Kuivõrd H.R. at keegi peale Kristjan Rothi ja S.J. i ööl vastu
13. juulit 2021 N.V. le kuuluvas korteris ei peksnud, tekitasid kõik kannatanul eksperdi poolt tuvastatud kehavigastused nemad. Millised neist tekitas konkreetselt S.J. ja millised Kristjan Roth, ei ole võimalik tuvastada. Samas on N.V. ütluste alusel võimalik öelda, et mõlemad süüdistatavad peksid maas lamavat kannatanut jalgadega (rusikatega löödi valdavalt pea piirkonda) ja koos eksperdi arvamusega, et vigastused on tekitatud mh kängitsetud jalaga, on tuvastatud, et just selliselt pekstes tekitasid Kristjan Roth ja S.J. ühiselt H.R. ale teiste hulgas ka surma põhjustanud kehavigastusepeensoolekinnisti rebendi.
14. Kristjan Roth ja S.J. panid kuriteo toime ühiselt, kaastäideviijatena

§ 21lg 2 alt 1 kohaselt.

Kui algul lõi Kristjan Roth H.R. at üksi, siis pärast A.I. ja E.I. lahkumist hakkasid nad kannatanut peksma ühiselt. Mõlema teopanus H.R. ale kehavigastuste tekitamisel oli 9 oluline ja suur, kuivõrd mõlemad süüdistatavad lõid teda nii rusikatega näkku kui ka jalgadega kehasse, kahjustades sel viisil H.R. a tervist.

1. Kaitsja leiab veel, et maakohus on jätnud välja selgitamata, mis toimus pärast Kristjan Rothi sündmuskohalt lahkumist, kui S.J. peksis kannatanut üksinda, ajendatuna N.V. osas tunnetatud armukadedusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kaitsja selline järeldus, et S.J. jätkas H.R. a peksmist üksinda, asjas uuritud tõenditele, sealhulgas ei saa sellist järeldust teha kaitsja poolt viidatud S.J. i ütluste alusel. N.V. ütlustest nähtuvalt lõpetasid Kristjan Roth ja S.J. H.R. a peksmise, kui ta sekkus ja keelas neid. Pärast seda läksid nad S.J. iga ära magama. S.J. tunnistas, et pärast seda kui Kristjan Roth lõpetas H.R. a peksmise, võttis ta (Kristjan Roth) pitsi ja kõndis minema. Tema võttis veel N.V. ga napsu, H.R. toibus, pesi end ja läks ära, õigemini ta palus tal lahkuda. See kõik toimus nelja või viie minuti pärast, ehk siis vahetult pärast H.R. a peksmise lõpetamist. S.J. i ütlused kattuvad selles N.V. ütlustega, et pärast seda läksid nemad korterisse nr 12 magama.
2. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et S.J. on oma ütlusi muutnud. Samas on ta nende muutmist ka usutavalt selgitanud – ta ei rääkinud esimesi ütlusi andes sellest, et korteris viibis ja peksis H.R. at ka Kristjan Roth. Ja seda põhjusel, et ta kartis Kristjan Rothi. Asjaolu, et S.J. lõi H.R. at korteri koridoris ja seda ajal kui seal polnud Kristjan Rothi ega N.V. u, ei vasta tõele. See on kõigi teiste tõenditega vastuolus ja see ei olnud ka võimalik, arvestades E.I. ja A.I. ütlusi, kes olid sündmuskohal algusest peale koos H.R. a ja Kristjan Rothiga enne kui nendega liitus S.J. .
3. Küll aga ei ole õiged S.J. i ütlused selles, et H.R. lahkus korterist nr
4. N.V. mäletab, et ta jäi kööki. Kuivõrd H.R. a surm ei saabunud kohe, vaid peensoolekinnisti rebendiga kaasnenud verejooksu tagajärjel, võis ta pärast peksmist mõnevõrra liikuda, kuid korterist ta ei lahkunud. Sündmuskoha vaatlusel ei ole leitud trepikojast verd, mida oleks pidanud seal olema, arvestades seda, et H.R. a ninast jooksis verd (sündmuskohal tuvastatu järgi ka muudest peapiirkonna haavadest, kuna sellega oli kaetud tema nägu ja verd oli ka suus, mida kinnitab samuti ekspertiisiakt) ning põrandal surnukeha pea lähedal oli põrandal rohkelt verd. Samas leitigi H.R. a surnukeha köögi ja toa ukse vahelt põrandalt, st samast lähedalt, kuhu ta oli N.V. ütluste järgi jäänud ja kus seinal ning kapil leidub verd, sh koonusekujuline verepritsmete jälg ning põrandal veres kujunenud Kristjan Rothi jalatsi jälg.
5. Veel heidab kaitsja maakohtule ette, et on jäetud hindamata S.J. i ütlused, mille kohaselt tekkisid vigastused tema sõrmenukkidele N.V. peksmise tagajärjel. S.J. i ütluste kohaselt on need vanad vigastused, tekkinud nädal enne süüks arvatud tegu tüli käigus N.V. ga. Vigastusi S.J. i parema käe sõrmenukkidel on fotografeeritud ja kirjeldatud isiku läbivaatuse protokollis 20.07.2021 (Tõendite kd, tl 56-57). Selle tõendi alusel ei ole võimalik öelda, et tegemist oleks värskete vigastustega, kuivõrd haavad on koorikuga kaetud. Seega ei saa välistada, et S.J. võis need vigastused saada ka varem. See aga ei anna alust väita, et S.J. ei löönud H.R. at rusikaga – ta on seda ise tunnistanud. Lõppkokkuvõttes ei muuda see tõendite kogumile antud hinnangut, mille järgi peksid H.R. at mõlemad süüdistatavad nii rusikate kui ka jalgadega.
6. Vastuseks kaitsja väitele, et S.J. il oli motiiv H.R. at peksta, s.o armukadedus, aga Kristjan Rothil seda polnud, märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on see, et N.V. ütluste järgi oli S.J. väga armukade. Samas ei tajunud seltskonnas viibinud A.I. ja E.I. , ega N.V. isegi, et H.R. oleks teinud viimase aadressil mingeid seksuaalseid märkusi. Oluline on tähele panna, et nii Kristjan Roth kui ka S.J. olid alkoholi tarvitanud. Joobes inimese jaoks ei ole tarvis kaalukat põhjust, miks teist inimest rünnata, piisab mõnest sobimatuna tunduvast märkusest. Seda näitab ilmekalt Kristjan Rothi eelnev käitumine H.R. a suhtes, kui korteris viibisid veel A.I. ja E.I. . 10 Ta oli kannatanu suhtes algusest peale agressiivselt meelestatud ja lõi teda ilma põhjuseta mitu korda. See on kooskõlas ka tunnistaja Ü.V. i ütlustega, mille kohaselt oli Kristjan Rothil komme purjus peaga teistele kallale minna. Ehk sellestki, et Kristjan Rothil puudus selge motiiv H.R. a peksmiseks, ei saa järeldada, et ta seda ei teinud.
7. Kõike eelnevat kokku võttes ei jäänud ringkonnakohtu jaoks mingeid kõrvaldamata kahtlusi Kristjan Rothi süüdiolekus, mida tuleks KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada tema kasuks.
8. Maakohus on õigesti tuvastanud, et süüdistatavad tekitasid H.R. ale kehavigastused tahtlikult, see tähendab, et nende tegu täitis

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Oluline on, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118

lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje -

§ 118lg 1 p 7 puhul surma - saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist (Riigikohtu 5.

juuni 2018 otsus asjas nr 1-17-105/35, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on teo välise pildi alusel võimalik tuvastada, et Kristjan Rothil ja S.J. il oli vähemalt kaudne tahtlus tekitada H.R. ale kõhukoopas paiknevate siseelundite vigastused. Iga täisealine tavalise elukogemusega inimene peab võimalikuks, et tugevad jalalöögid kõhu piirkonda põhjustavad siseorganite vigastusi. Korduv löömine samasse piirkonda suurendab sellise tagajärje võimalikkust. Kristjan Roth ja S.J. peksid maas lamavat H.R. at jalgadega intensiivselt (tunnistaja sõnul oli peksmist hirmus vaadata), mistõttu nad möönsid ka võimalust, et vigastavad kannatanu siseelundeid, sh võivad tekkida soolerebendid.

1. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et Kristjan Roth oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema H.R. a surma võimalikkust ja see pidi olema talle mingil viisil äratuntav. Maakohus leidis tagajärje osas, et: „ tegemist on ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis – kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleksid Kristjan Roth ja S.J. pidanud ette nägema H.R. a surma võimalikkust, see oht pidi olema neile äratuntav, kuid nad lootsid kergemeelselt H.R. a surma saabumist vältida.“
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdistatavad põhjustasid H.R. a surma ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis (nn teadlik ettevaatamatus). Küll aga on maakohus ekslikult sisustanud kergemeelsust hooletuse (

§ 18

lg 3; nn mitteteadlik ettevaatamatus) elementidega, märkides, et kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleksid Kristjan Roth ja S.J. pidanud ette nägema H.R. a surma võimalikkust. Kergemeelsuse (

18 lg 2) korral peab isik võimalikuks, ehk näeb ette süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid loodab seda vältida. H.R. a peksmist tuleb pidada väga intensiivseks. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Kristjan Roth pidas võimalikuks seda, et H.R. sureb (st täidetud oli tapmise subjektiivse koosseisu n-ö intellektuaalne element). Siiski ei saa rääkida tapmistahtluse esinemisest, sest Kristjan Rothil puudus H.R. a tapmise subjektiivse koosseisu n-ö voluntatiivne element: ta lootis, et H.R. a surm jääb siiski saabumata. Et selline lootus oli adekvaatne, kinnitab tõsiasi, et H.R. ei jäänud pärast peksmist meelemärkusetuks, vaid suutis mõnda aega mõnevõrra liikuda. Sellest lähtuvalt võis Kristjan Roth ka juba kannatanu peksmise ajal mõista, et peksmine on küll väga tugev, ent siiski mitte n-ö äärmuslikult tugev. Eelöeldu aga tähendab mitte üksnes seda, et Kristjan Rothil puudus H.R. a tapmise kaudne tahtlus, vaid sedagi, et Kristjan Roth suhtus H.R. a surma saabumisse kergemeelselt. Nimelt oli lootus surma saabumata jäämisele küll adekvaatne, ent peksmise intensiivsust silmas pidades siiski hoolsuskohustuse vastane (tähelepanematu ja kohusetundetu

§ 18lg 2 mõttes).

11 50. Kaitsja leiab, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta Kristjan Rothi puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtuistungi protollist nähtub, et Kristjan Roth on viimases sõnas avaldanud kahetsust, öeldes, et kahetseb seda tohutult, aega tagasi keerata ei saa ja ta peab sellega elama. Miks maakohus ei ole seda arvestanud puhtsüdamliku kahetsusena kohtuotsusest ei nähtu. Kohtupraktikas on leitud, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus. Teatud juhtudel võib toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. (vt Riigikohtu

1. juuni 2018 otsus asjas nr 1-17-105/35, p 20). Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski alust Kristjan Rothi kahetsust pidada kergendavaks asjaoluks, kuivõrd ta on suurel määral enda rolli kannatanu kallal tarvitatud vägivalla osas vähendanud, tunnistades vaid löömist kolmel korral ja eitades sellele järgnenud H.R. a intensiivset peksmist koos S.J. iga. H.R. ei andnud enda käitumisega vähimalgi määral põhjust tema kallal vägivalla tarvitamiseks.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et Kristjan Rothi karistuse kergendamiseks alust ei ole.

§ 118

lg 2 järgi on võimalik karistuseks mõista vangistus vahemikus 4-12 aastat, keskmine oleks seega 8 aastat. Maakohus on Kristjan Rothile mõistnud karistuse alla keskmise määra. Kristjan Rothi süü on suur. Mõistetud karistustest nähtub, et maakohus on pidanud seda suuremaks kui S.J. i oma. Ringkonnakohus nõustub sellega. Uuritud tõenditest järeldub, et just tema alustas H.R. a peksmist. Lõi teda korduvalt ja jõuliselt. H.R. al esinevate kehavigastuste rohkus ja paiknemine erinevates keha piirkondades näitab peksmise suurt intensiivsust, mis kogumis kaassüüdistatava poolt kasutatud vägivallaga põhjustaski kannatanu surma ettevaatmatusest. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud arvestamata

§ 58

p-s 10 ettenähtud raskendava asjaolu, süüteo toimepanemise grupi poolt, kuid kaitsja apellatsiooni alusel ei ole võimalik süüdistatava olukorda raskendada.

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus muutmata ning Kristjan Rothi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
4. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
5. Kristjan Rothi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja määruskaebuse esitamiseks kokku 100 minutit, mille eest taotleb tasu 108 eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt tehtud toimingud on olnud vajalikud ning ajakulu mõistlik, mistõttu tuleb kaitsja tasutaotlus rahuldada.
6. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 108 eurot KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel süüdistatava kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 12