lg 2 p 5, 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav A.S isikukood XXX; elukoht: xxxx; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; töökoht: ametlikult ei tööta. Tõkend KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 11.02.2019 kell 12.03 Karistatus Kaitsja Kriminaalkorras karistatud korduvalt, 1 kehtiv karistus: 11.08.2016 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud;
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, 3 kuud ja 25 päeva;
lg 1 alusel määrati kohesele ärakandmisele vangistus 1 kuu ja ülejäänud osa, vangistus 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva jäeti tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 07.06.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele. 30.01.2018 Harju Maakohtu määrusega vabastati A.S karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.08.
lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.
lg 1 alusel arvestada A.S karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva (11.02.2019 kuni 13.02.2019) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada A.S’ile mõistetud 11 kuud ja 27 päeva pikkune vangistus 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab A.S järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel on A.S’ile kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil mitte tarvitama alkoholi.
13.02.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav A.S ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.
lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus A.S-i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.02.2019, s.o kokku 3 päeva, lugeda A.S-i karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetav karistus 11 kuud ja 27 päeva ehk 357 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud.
lg 4 alusel on A.S kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) 2) 3) 4) 5) 6) elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.S Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 2 p 2 alusel määrata A.S-ile kohustus mitte tarvitada alkoholi üldkasuliku töö tegemise perioodil, s.o 18 kuu jooksul. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 13.02.2019.a 4 toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. A.S kinnitas, et on nõus tsiviilhagide hüvitamisega. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A.S kuulub
lg 2 p 5, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Violetta Kõvask kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.