Obsah (10)

§ 199§ 201§ 213§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76§ 56

1-20-1032 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2021. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-20-1032 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Helina Tšentemirova Tõl

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9;

§ 201

lg 2 p 1;

§ 213

lg 2 p 1, 4;

§ 424

lg 1 järgi ja karistati teda

§ 64

lg 1,

§ 68

lg 1 alusel 2 aastat 7 kuu ja 26-päevase vangistusega.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kuid S.P ei pane 3 aasta ja 6-kuulise jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 1 p 16 määratud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2, p 21 ja 5 alusel kohustati S.P mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja läbima sõltuvusravi MTÜ-s Living Israel Kongregatsioon. Kohtuotsus jõustus 13.02.2020. a. Harju Maakohtu 25.05.2021. a kohtumäärusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele S.P-le Harju Maakohtu 12.02.2020.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 14.08.

1. a Riigikohtu määrusega. Karistuse kandmise algus oli 13.05.
2. a ja lõpp on 08.01.
3. a. S.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et S.P vanglas töötab, alustas osalemist iganädalases AN-tugirühmas, hetkel tugirühma töö peatatud, alustas osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga oma emale kuuluvas korteris xxxx, kuid soovib peale vangistust asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxx. S.P puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal on ta avaldanud soovi seal töötada. S.P taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merilin Sepp edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 12.02.
4. a Harju Maakohtu otsusega määrati S.P-le liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. See karistus pöörati 25.05.
5. a Harju Maakohtu määrusega täitmisele ja tema karistusaja alguseks loeti tema vahistamise päev, s.o 13.05.
6. a. Prokuröri arvamuse koostamise kuupäeva seisuga (ega ka 2 kohtuistungi kuupäeva seisuga, s.o 22.03.
7. a) ei ole isik kandnud ära 1/3 karistusest. Seega palub isiku ennetähtaegsel vabastamisel arvestada, et isik oleks ära kandnud 1/3 karistusest, sellisel juhul toetab prokurör isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada S.P tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. S.P kavatseb asuda vanglast vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse, läbida seal programm. Taotles panna isikule tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kohustuseks läbida sotsiaalprogramm lõpuni. Tal on pikaajaline sõltuvusstaaž, mistõttu vajab ta ka pikaajalist võõrutusravi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. S.P omab praegusel ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud eriliigiliste kuritegude eest - joobes juhtimine, vargused, arvutikelmus ja omastamine. Varavastased süüteod on toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, sõltuvusprobleemi tõttu ja neis on esinenud planeeritust, kuid on ka käitumist hetke emotsiooni ajel. Joobes juhtimine on toime pandud impulsiivselt ette kavandamata, suhtudes ükskõikselt ühiskonnanormidesse ja alko-narko sõltuvuse tõttu. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on sarnane varasema käitumisega, soodusteguriks sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Vanglas S.P töötab ja alustas osalemist AN-tugirühma töös, mis küll hetkel on peatatud. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et S.P on nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamise probleemid. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist juba15aastaselt, proovis erinevaid alkohoolseid jooke. Isiku sõnul tarvitas ta enne karistuse kandmist tihti alkoholi, kanget õlut mitu korda nädalas õhtuti pärast tööd. Ka viimase kriminaalhoolduse ajal rikkus kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja tehti kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldus andis koos rehabilitatsiooniasutuse juhiga isikule veel ühe võimalus läbida sõltuvusravi, kuid kinnipeetav loobus aprillis
8. a osalemisest rehabilitatsiooni teenusel ja lahkus keskusest, mille tulemusel pöörati katseaja tingimuste rikkumise tõttu vanglakaristus täitmisele. Seoses alkoholi tarbimisega püsib oht ja risk toime panna uusi kuritegusid. Narkootikume hakkas S.P tarvitama 21-aastaselt, proovis amfetamiini, lõpuks süstis heroiini ja oli tugevas sõltuvuses. Viimane narkootikumide tarvitamine oli enne kinnipidamist oktoobris
9. a. Kuni
10. aastani viibis ta rehabilitatsiooniasutuses Taastõusmine, kus oli ise ravil ja hiljem kogemusnõustaja teistele. Rehabilitatsiooniasutusse elama minek aitas isikul sõltuvusega toime tulla, kuid pärast sealt lahkumist asus jälle narkootikume tarvitama. Kohtu poolt määrati ta
11. a veebruarikuus rehabilitatsioonikeskusesse Living Israel, kus pärast 2-kuulist viibimist lahkus omavoliliselt. Ta on pannud toime joobes sõiduki juhtimist olles alko-narko mõju all, millest tulenevalt oht ja risk seoses sõltuvusainete tarvitamisega on olemas. Seoses sõltuvusprobleemiga on isikul olnud teatud perioodidel ühiskonnas hakkama saamise ja kohanemisega probleeme. Isiku kuritegelikke hoiakuid ja suhtumist ühiskonna reeglitesse näitavad süstemaatilised õigusrikkumised.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes 3 käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et S.P puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas töötamine, AN-tugirühmas osalemine, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Vanglas täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine aga ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Ning vanglas kehtestatud reeglitest kinnipidamine ei ole iseenesest automaatselt selliseks asjaoluks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. S.P puhul on tema põhiprobleemiks sõltuvus. Harju Maakohus 12.02.

1. a kohtuotsusega nr 1-20-1032 tegi talle kohustuseks läbida käitumiskontrolli ajal sõltuvusravi MTÜ-s Living Israel Kongregatsioon, kuid ta viibis raviasutuses 17.02.-10.04.
2. a, s.o vähem kui 2 kuud, kuigi teenus pidi kestma kuni
3. a novembrikuuni. Ta lahkus teenuselt omavoliliselt, kusjuures ei teavitanud ta oma lahkumisest kriminaalhooldajat ning tema asukoht on ametnikule üle 1 kuu teadmata ja kohtu poolt tagaotsitav. S.P tahab vanglast vabanemisel asuda rehabilitatsioonile rehabilitatsioonikeskusesse xxxx, kus rehabilitatsioon kestaks 1 aasta ja sellele järgneks 6-kuuline adaptsiooniaeg. Selle keskuse puhul on tegemist kinnise keskusega, kus kõik vajalikud liikumised viiakse läbi ainuüksi saatjaga ning kindlasti tuleb osaleda läbiviidavates kursustes ja programmides. Kohus ei ole praegusel ajal veendunud, et S.P oleks võimeline nii pikaajalise rehabilitatsiooni vabatahtlikult läbima. Isiku varasemalt rehabilitatsioonid on ebaõnnestunud. Lisaks andis Harju Maakohus 12.02.
4. a kohtuotsusega nr 1-20-1032 talle võimaluse tingimisi vangistust kanda ning kriminaalhooldusel olla, kuid S.P ei osanud seda hinnata. Sellest saab kohus välja lugeda vaid üht, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt tõhus mõjutusvahend S.P jaoks. Seetõttu ei ole kohus praegusel ajal veendunud, et ennetähtaegne vabastamine motiveeriks S.P vabanedes uutest sarnastest kuritegudest hoiduma ja esineb S.P puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks. S.P puhul on eriti ohtlikud joobes juhtimised, millega ta paneb ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elud. Sellise käitumise pinnalt puudub kohtul praegu veendumus, et S.P suudaks käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise korral kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult täita ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Arvestada tuleb sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest –

§ 56lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü.

Seega ei sõltu isiku ennetähtaegne vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. Kinnipeetaval on ärakandmata veel üle 1 aasta ja 9 kuu vangistust. Kohus leiab, et S.P ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada S.P uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta S.P tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Prokurör ja Tallinna Vangla küll toetavad S.P tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör sellisele arvamusele jõudis. 4 Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks S.P asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Prokurör ei olnud kohtule saadetud arvamuses veendunud, kas praeguseks ajaks on saabunud S.P tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemise menetlemise tähtaeg elektroonilise valve alla. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on edastanud seaduses sätestatud tähtajal taotluse maakohtule menetlemiseks. Harju Maakohtu 12.02.2020. a kohtuotsusega 1-20-1032 tühistati tõkend vahistamine ning S.P vabastati kohtusaalist vahi alt. Kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, s.o 04.05.06.2019. a, 02.-03.08.2019. a, 05.-06.09.2019. a, 15.10.2019. a kuni 12.02.2020. a, s.o kokku 4 kuud ja 4 päeva vangistust, kandmisele jäi 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Seega tuleb arvesse võtta, et TEV/EV arvutatakse isiku kogu karistusest ja võetakse arvesse ka tema eelvangistuses viibitud aeg. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5