TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1472 Määruse kuupäev 10. juuli 2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – X Vastustaja

) § 249 lg 2 järgi ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vangla märgib, et isegi kui taotlus oleks lubatav, siis esialgse õiguskaitse vajadus Xil puudub. Tervisekaardist (lisatud vastuse juurde) nähtub, et taotlejal puudub erakorralise tervishoiuteenuse saamise vajadus. Ta on vangla tervishoiutöötajate vaateväljas ja talle on planeeritud vangla arsti vastuvõtt (lisatud järjekorda). Juhul, kui tema terviseseisund peaks muutuma, saab vangla järjekorda ka korrigeerida. Miski ei viita hetkel sellele, et X peaks vajama vanglavälist tervishoiuteenust. Tähelepanuta ei saa jätta ka põhjust (s.o ravimite kogumine), miks talle ravimite ordineerimisel on tehtud erakorralisi otsuseid. Vangla viitab, et antud küsimuses on toimunud ka varasemalt mitmeid menetlusi. Kohtu seisukoht

1. Kohus mõistab, et X soovib esialgse õiguskaitse korras neuroloogi ja psühhiaatri vastuvõtule saamist ning lisaks on taotlus mõistetav ka nii, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras endale nende eriarstide poolt välja kirjutatud ravimite (Pregabalin ja Neurontin) väljastamist. Kuigi taotleja kirjeldab ka seda, kuidas ta
2. mail 2023 vigastas oma jalga, siis ei nähtu taotlusest, mil viisil tuleks sellega seonduvalt esialgset õiguskaitset kohaldada. Taotlusest nähtuvalt on meditsiinitöötaja
3. mail 2023 kaebaja jala üle vaadanud. Mis puudutab Xi mõnitamise lõpetamist, siis sellist abstraktse sisuga ettekirjutust ei ole võimalik vanglale teha (juhul, kui see oli taotleja eesmärgiks) ja kohus seda eraldiseisva esialgse õiguskaitse taotlusena ei käsita. 4.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotleja märgib, et vangla arst keeldus

1. veebruaril 2023 tema suunamisest psühhiaatri ja neuroloogi juurde. Viru Vangla poolt kohtule edastatud taotleja tervisekaardilt nähtub, et taotlejal toimus
2. a veebruari alguses arsti vastuvõtt (
3. veebruari
4. a anamnees), mille kohta on tehtud muu hulgas sissekanne, et kinnipeetav psühhiaatri vastuvõttu ei vaja. Neuroloogi vastuvõtule saatmise või mittesaatmise kohta sissekanne puudub. Samuti nähtub taotleja tervisekaardilt, et ta on varasemalt (s.o
5. detsembri
6. a arsti vastuvõtul) palunud end saata psühhiaatri juurde, et sealtkaudu ravimeid saada. Nimetatud vastuvõtu kohta on tehtud tervisekaardile samuti sissekanne, et kinnipeetav psühhiaatri vastuvõttu ei vaja (
7. detsembri
8. a anamnees). Kohus nõustub Viru Vangla
9. juuni
10. a seisukohas esitatuga, et kuigi taotleja
11. juunil 2023 vanglale esitatud pöördumine on pealkirjastatud vaidena, siis on see oma sisult taotlus tervishoiuteenuse viisi otsustamiseks vangla poolt. Taotleja on selle vaidena pealkirjastatud pöördumise sidunud
12. mail 2023 toimunud juhtumiga, mil ta kukkus narilt alla. Samale juhtumile viitab taotleja ka esialgse õiguskaitse taotluses. Seega ei saa
13. juuni
14. a dokumendi puhul olla tegemist vaidega arsti varasemalt (s.o mitu kuud tagasi) tehtud otsustele mitte saata kaebajat psühhiaatri juurde. Samuti ei nähtu tervisekaardilt, et arst oleks teinud enne taotleja
15. juuni
16. a pöördumise esitamist otsust mitte saata kaebajat neuroloogi juurde. Kohtu hinnangul tuleb seega kaebaja
17. juuni
18. a pöördumist käsitada eriarstide vastuvõtule saamise taotlusena, mida vangla ei ole veel lahendanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et käesoleval ajal ei ole käimas vaidemenetlust, mille esemeks oleks taotleja eriarstide (neuroloog ja psühhiaater) vastuvõtule saamine. Kuna vastavasisulist vaidemenetlust hetkel läbi ei viida, siis ei ole Xi esialgse õiguskaitse taotlus arstide vastuvõtule saamist puudutavas osas kohtus lubatav ning kohus jätab taotluse selles osas

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse puudumine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada. Kohus nõustub siinkohal vanglaga ka selles, et isegi kui Xi esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis puudub tal käesoleval ajal ülekaalukas vajadus erakorraliselt psühhiaatri ja neuroloogi 2 vastuvõtule saamiseks võimaliku vaide- ja kohtumenetluse ajal. Taotleja tervisekaart ja selles kajastatud arstlikud otsustused sellist vajadust ei kinnita. 5.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti. Kohus märgib, et halduskohus on juba lahendanud taotleja esialgse õiguskaitse taotlusi, milles ta on palunud kohustada vanglat väljastama talle ravimid Pregabalin ja Neurontin. Haldusasjas nr 3-22-2097 jättis kohus

1. oktoobri
2. a määrusega rahuldamata Xi esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus kohustada vanglat väljastama talle ravim Pregabalin. Taotleja korduvad samasisulised esialgse õiguskaitse taotlused on jäetud läbi vaatamata (nt haldusasjades nr 3-222138 ja nr 3-22-2697). Samuti jättis halduskohus
3. mai
4. a määrusega asjas nr 3-23-1014 rahuldamata Xi esialgse õiguskaitse taotluse vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks talle ravimi Neurontin väljastamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul ei esine uusi asjaolusid, mis annaksid alust ravimite väljastamist puudutavas osas esialgse õiguskaitse taotluse uuesti esitamiseks. Kuna samasisulised esialgse õiguskaitse taotlused on juba varasemalt lahendatud, siis on taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ravimite Pregabalin ja Neurontin väljastamist puudutavas osas korduv ning see jääb

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. Eelnevat arvesse võttes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna läbi vaatamata. Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada Xi menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse samuti läbi vaatamata. 7.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3