← Eesti

1-22-7848/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. juuni 2023 Kriminaalasja number 1-22-7848 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. mai
  3. a määrus süüdimõistetu Keidi Tammele Viru Maakohtu
  4. detsembri
  5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Keidi Tamme (Tamm; isikukood 49306073514) ja tema kaitsja advokaat Kirke Vaino määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  9. Määrata Advokaadibüroole Lindeberg advokaat Kirke Vaino poolt Keidi Tammele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 245 eurot 88 senti, sh käibemaks.
  10. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Keidi Tamme kanda.
  11. Keidi Tammel tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  12. Viru Maakohus karistas Keidi Tamme 21.12.
  13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7848 KarS § 199 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 23.08.
  14. a otsusega mõisetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 29 päeva vangistuse, võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel luges kohus koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud alates 14.11.2022 ning ülejäänud osa, s.o 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust, jättis tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel kohaldamata, määrates Keidi Tammele 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja. Selle jooksul on ta kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõike 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, ta ei tohi tarvitada alkoholi ja peab osalema sotsiaalprogrammis. Lisaks allutati Keidi Tamm KarS § 74 lg 5, § 751 lg 3 ja § 75 lg 2 p 9 alusel kuueks kuuks elektroonilisele valvele. Kohtuotsus jõustus 07.01.
  15. Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond esitas 27.01.2023 erakorralise ettekande, milles taotles Keidi Tammele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune ei täida registreerimiskohustust, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei allu elektroonilisele valvele ning on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
  16. Viru Maakohus rahuldas 03.05.
  17. a määrusega Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande, tühistas vangistuse tingimusliku kohaldamise ja pööras KarS § 74 lg 4 alusel Keidi Tammele Viru Maakohtu 21.12.
  18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7848 mõistetud ärakandmata 1 aasta 7 kuu 29 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks luges maakohus 03.05.
  19. 3.
  20. Esmalt tuvastas maakohus, et Keidi Tamm ei ole täitnud 13.
  21. ja 23.01.2023 registreerimiskohustust, ilmumata jätmiseks puudusid mõjuvad põhjused. Kriminaalhooldusaluse asukoht on alates 27.01.2023 teadmata. Samuti ei asunud ta elama rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Uus Põlvkond, mida kinnitas rehabilitatsioonikeskuse juhataja. Keidi Tamm oli teadlik, et ta peab iluma registreerimisele ning elama aadressil Sompa tn 36c, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond (MTÜ Uus Põlvkond), mõjuvad põhjused puudusid. Maakohtu hinnangul on Keidi Tamm hoidunud teadlikult kontrollnõuete täitmisest kõrvale. Lisaks ei ilmunud ta kohtuistungile, mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. Selleks, et kriminaalhooldust edukalt läbi viia, tuli Keidi Tammel endal olla koostööaldis, hooldusalune oli aga kriminaalhoolduse suhtes ükskõikne. Hooldusalusel on olnud piisavalt aega oma suhtumist muuta ja talle on antud võimalus kandmata karistuse täitmisele pööramist vältida, kuid ta ei soovinud seda kasutada. Kriminaalhooldusametnik tõi 04.04.2023 kohtuistungil välja, et Keidi Tammele mindi vanglasse vastu sellest elukohast, kuhu ta oli elektroonilise valve alla määratud, kuid ta jooksis ära. 3.
  22. Lisaks on Keidi Tamm rikkunud 20.01.2023 kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ta ei ole allunud elektroonilisele valvele tema elukohas Sompa tn 36c, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond tähtajaga 6 kuud. Keidi Tamme rikkumised on tahtlikud ja on takistanud järelevalve teostamist. 3.
  23. Kohus vabastas Keidi Tamme KarS § 74 lg-te 1, 3 ja 5 alusel karistusest tingimisi uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse Keidi Tamme rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Keidi Tamm viibis juba reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ei hakanud ta ikkagi vanglast vabanemisel reeglite kohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise – kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt määratud kohustusi täidab. Maakohus asus seisukohale, et praegusel ajal on Keidi Tamme 2 suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Määruskaebus
  24. Viru Maakohtu 03.05.
  25. a määruse peale esitas määruskaebuse Keidi Tamm, kes palub tühistada nimetatud määrus ja anda temale võimalus kanda karistust väljaspool vanglat. Ta on aru saanud, et kõik tema teod ja probleemid on seotud alkoholiga, temal on sõltuvus. Alkoholisõltuvusest vabanemiseks leidis raviasutuse Jõhvis – Uus Põlvkond. Alkoholiprobleemist üksi ta jagu ei saa, sellepärast lasi määrata endale ka tugiisiku (kui viibis vanglas). Keidi Tamm palub võimalust alustada sõltuvusraviga ja muuta oma elu paremuse poole. 4.
  26. Keidi Tamm saatis 06.06.2023 kohtule kinnituskirja selle kohta, et MTÜ Uus Põlvkond on valmis vastu võtma Keidi Tamme majutusteenusele koos nõustamisteenusega, vajadusel on võimalus läbida ka 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm.
  27. Määruskaebuse esitas ka Keidi Tamme kaitsja advokaat Kirke Vaino, kes palub tühistada maakohtu määrus ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata või alternatiivselt määrata Keidi Tammele lisakohustus kohtu õiglasel äranägemisel. 5.
  28. Kaitsja märkis esmalt, et ei vaidle vastu erakorralise ettekande aluseks olevatele faktilistele asjaoludele, vaid kohtu lõplikule seisukohale. Kohtuotsuse järgi tuli Keidi Tammel asuda elama MTÜ Lootuse Küla aadressil, kuid sinna teda ei võetud, kuna seal viibib ravil tema endine elukaaslane. Seega ei olnud temal võimalik täita kohustust, sh elektroonilise valve kohustust, elada kindlaksmääratud elukohas temast mitteolenevatel põhjustel. Rikkumiseks on aga loetud see, et Keidi Tamm ei asunud elama Sompa tn 36c, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond, kus isik aga otsuse kohaselt elama ei pidanudki. Seega on tegemist põhjendamatu etteheitega. Lisaks on Keidi Tamm avaldanud soovi asuda elama MTÜ-sse Uus Põlvkond ja läbida seal rehabilitatsiooniprogramm, sh on olemas keskuse kinnituskiri. 5.
  29. Keidi Tamm rikkus registreerimiskohustust, kuna tal oli keeruline leida transpordivõimalust. Samuti on rikkumised toimunud lühikese ajavahemiku jooksul. Koos alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega ei ole tegemist sedavõrd tõsiste rikkumistega, et lugeda terve kriminaalhooldus täielikult ebaõnnestunuks. Keidi Tamm tunnistab alkoholisõltuvust, soovib ravi ning vastutab oma tegude eest. Samuti on Keidi Tamm võtnud ise initsiatiivi, mis näitab, et ta on võimeline oma tegusid mõistma ja astunud reaalseid samme sõltuvuse ravimiseks.
  30. Tartu Ringkonnakohtu 09.06.
  31. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.06.
  32. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Keidi Tammele Viru Maakohtu 21.12.
  34. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises. 3
  35. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Keidi Tamm rikkus kahel korral (13.
  36. ja 23.01.2023) registreerimiskohustust ja 20.01.2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Kuivõrd nende rikkumiste olemasolus ei ole vaidlust, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt neil peatuda. Küll aga tuleb ringkonnakohtul anda hinnang sellele, kas Keidi Tamm rikkus kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ja sellest tulenevalt ei allunud elektroonilise valve kohustusele.
  37. Kaitsjal on õigus selles, et kohtuotsuse andmetel pidi Keidi Tamm asuma elama MTÜ Lootuse Küla aadressile Laitse, Saue vald, Harju maakond, kuid Keidi Tammele on heidetud ette seda, et ta ei elanud aadressil Sompa tn 36c, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond (MTÜ Uus Põlvkond). Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et elukohta on võimalik vahetada kriminaalhooldusametniku loal. Seega on võimalik olukord, kus kohtuotsuses on märgitud kriminaalhooldusaluse elukohaks küll MTÜ Lootuse Küla aadress, kuid kriminaalhoolduse käigus (antud juhul juba enne kriminaalhoolduse algust) ilmnevad asjaolud, mis tingivad elukoha vahetuse. Neile asjaoludele viitas kaitsja ka ise. Sellisel juhul tuleb süüdimõistetul elada selles elukohas, mis määratakse temale pärast kohtuotsust, ehk antud juhul rehabilitatsioonikeskuse MTÜ Uus Põlvkond aadressil Sompa tn 36c, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond. Olemasolevate materjalide põhjal saab järeldada, et Keidi Tamm oli teadlik, et temal tuleb elama asuda MTÜ Uus Põlvkond aadressil ja alluda seal elektroonilisele valvele. Sellise teabe on Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik 13.01.2023 kirja andmetel edastanud süüdimõistetule 11.01.
  38. Kodukülastuse käigus 20.01.2023 anti Keidi Tammele tema viibimiskohas (XXX) kontaktandmd, et ta saaks ühendust võtta MTÜ-ga Uus Põlvkond. 27.01.2023 seisuga ta seda teinud ei olnud ja tema sukoht oli teadmata.
  39. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul maakohus määratud elukohas elamise kohtustuse rikkumise õigesti tuvastanud. Keidi Tamm oli teadlik, et ta peab vabanemisel minema MTÜ-sse Uus Põlvkond, mitte aga MTÜ-sse Lootuse Küla. Ta tunnistas seda ise ka kohtuistungil. 04.04.2023 kohtuistungil selgus, et kuigi Keidi Tammele mindi MTÜ Uus Põlvkond poolt vastu (milline teave edastati ka süüdimõistetule), siis ta jooksis ära, mis näitab tema soovimatust alluda käitumiskontrolli nõuetele ja elektroonilisele valvele. Kuivõrd Keidi Tamm on teadlikult ja tahtlikult rikkunud nõuet elada kindlaksmääratud elukohas, on ta rikkunud ka kohustust alluda elektroonilisele valvele. Kuna Keidi Tamm ei asunud elama sinna, kuhu ta oleks pidanud vabanemisel minema, ei olnudki võimalik talle elektroonilise valve seadet paigaldada ega teda elektroonilisele valvele allutada ja seda kuni tema tagaotsitavana tabamiseni 03.05.
  40. Mõjuvaid põhjuseid tal nende kohtustuste rikkumiseks ei olnud, seega on tegemist tahtliku rikkumisega.
  41. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele ka karistuse täitmisele pööramise osas. Nii on Keidi Tamm asunud koheselt pärast ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist hoiduma kõrvale käitumiskontrolli nõuetest ning rikkuma temale kohtu poolt määratud kohustusi. Sisuliselt ei olnud võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada, mis aga on vangistuse tingimusliku kohaldamise eelduseks. Asjaolu, et Keidi Tamm on alkoholisõltlane, ei vabasta teda nõuete ja kohustuste täitmisest. Arvestades seda, et vanglast vabanedes ei olnud süüdimõistetu suure tõenäosusega alkoholi tarvitanud, ei mõjutanud tema käitumist mitte alkoholijoove, vaid teadlik valik vältida piiranguid, mis kaasnevad kriminaalhooldusega. Selliselt käituva isiku puhul ei ole alust loota, et edaspidi asub ta nõuetekohaselt kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi täitma. Seda enam, et vabaduses mõjutab tema käitumist alkoholisõltuvus.
  42. Mis puudutab soovi minna ravile rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Uus Põlvkond, siis ringkonnakohtul ei ole usku, et Keidi Tamm on selleks motiveeritud ja et ta tegelikult ka seda 4 teeks. Tal oli see võimalus kohe pärast vanglast vabanemist ja siis tegi ta kõik endast oleneva, et sinna mitte minna. Arvestades seda, et vahepealsel ajal on muutunud vaid see, et Keidi Tamm on võetud vahi alla, on tegemist tõenäoliselt vaid pika karistusaja hirmust tuleneva lubadusega. Kui kahe kuu pikkune koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus ei avaldanud süüdimõistetule mingit mõju – Keidi Tamm hakkas vabanemisel kohe kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma ja ka alkoholi tarvitama (mis on samuti rikkumine), on väheusutav, et ühtäkki on ta oma suhtumist ja käitumist muutnud. Seetõttu ei anna paljasõnaline lubadus kaalu määruskaebustes esitatud väidetele.
  43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kohaldada leebemaid meetmeid, kuivõrd need ei aitaks muuta Keidi Tamme käitumist ja suhtumist. Käitumiskontrolli nõuded, sh kohustus elada rehabilitatsioonikeskus, mis oleks pidanud aitama tal oma eluga paremini ja õigusrikkumisteta toime tulla, ei olnud piisavad, et teda mõjutada. Ta lihtsalt ei allunud neile. Seda ei teinud ka kahe kuu pikkune vangistus. Seetõttu on praeguseks ammendunud leebemad meetmed ning aktualiseerub vaid karistuse täitmisele pööramine. Keidi Tamm ei sobi kandma vangistust tingimisi koos käitumiskontrolliga, mistõttu tuleb tal karistus ära kanda reaalse vangistusena.
  44. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
  45. mai
  46. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
  47. Kaitsja advokaat Kirke Vaino esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamiseks Tallinna Vanglas 22 minutit, asja materjalidega tutvumiseks 45 minutit ning määruskaebuse koostamiseks 150 minutit, mille eest küsib tasu kokku 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks aja kliendiga kohtumiseks ja materjalidega tutvumiseks, kuid määruskaebuse koostamise aeg ei ole täies mahus põhjendatud. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, materjalidega tutvumiseks kulunud 45 minutit ja asja vähest keerukust, on põhjendatud ajakuluks määruskaebuse koostamisel 1 tund 30 minutit, mistõttu vähendab ringkonnakohus seda ajakulu 60 minuti võrra, millele vastab 72 eurot. Kaitsja küsis toimingutele kulunud aja eest tasu 270 eurot, millest tuleb maha arvata 72 eurot, saades nii põhjendatud tasu suuruseks 198 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20%, seega on tasu suuruseks 237,60 eurot. Lisaks palub kaitsja välja mõista sõidukulu summas 8,28 eurot (sh käibemaks), mis on põhjendatud. 15.
  48. Arvestades eeltoodut on kaitsja tasutaotlus põhjendatud summas 245,88 eurot (sh käibemaks), mis tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu Keidi Tamme kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.