← Eesti

4-23-1519/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2023, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-1519 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu

§ 218lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Otsus jõustus 07.01.

  1. E. Ignashev rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 197/2020/301). 16.05.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
  2. PPA 23.12.2019 otsusega väärteoasjas nr 2330,19,005609 (kohtumenetluses väärteoasi nr 423-1522) määrati E. Ignashevile

§ 218lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Otsus jõustus 08.01.

  1. E. Ignashev rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 197/2020/302). 16.05.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seisuga 10.05.2023 politsei infosüsteemi andmete kohaselt on võlgnikul rahatrahv summas 533,37 eurot tasumata.
  2. 10.05.2023 esitas PPA taotlused E. Ignashevile mõistetud rahatrahvide asendamiseks arestiga.
  3. Viru Maakohtu 10.05.2023 määrusega ühendati väärteoasjad nr 4-23-1519

(233019005582)ja 4-23-1522
(233019005609)ühte menetlusse ning põhiasjaks loeti väärteoasi nr 4-23-
  2. Viru Maakohtu 22.05.2023 määrusega jäeti rahuldamata PPA 10.05.2023 taotlused E. Ignashevi rahatrahvide asendamiseks arestiga. 5.
  3. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et rahatrahvid kogusummas 833,37 eurot on tasumata ja ilmselt puuduvad E. Ignashevil ka lähitulevikus vahendid selle tasumiseks, kuna ta viibib hetkel vahi all. Viru Maakohus kontrollis 18.05.2023 E. Ignashevil vahistamisel põhjendatud kuriteokahtlustuse ning vahistamisaluse esinemist ning leidis, et vahistamine on käesoleval juhul vältimatult vajalik. Kohtul pole võimalik prognoosida selle kriminaalasja lõpptulemust. Sellest tulenevalt pole kohtul võimalik kindlaks määrata kohtuvälise menetleja taotlust rahuldades otsuse täitmise korda, sest võimalik on eeltoodud kriminaalasjas nii süüdimõistva kui ka õigeksmõistva kohtuotsuse langetamine. Nimetatud asjaolu aga ei võimalda kindlaks määrata, millal süüdlasel tuleks kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamise korral asuda aresti kandma või süüdlase nõusolekul ÜKT-d tegema. 5.
  4. Kui isikul esinevad kohustuse täitmiseks objektiivsed takistused – kinnipidamisasutuses viibimist peetakse kohtupraktika kohaselt objektiivseks takistuseks kohustuste täitmisel (vt RKKKm nr 3-1-1-61-13 p 9.2), siis on sedastatav objektiivne alus kohustuse täitmata jätmiseks ning see ei saa tagajärjena kaasa tuua isiku olukorra raskenemist. 5.3.

§ 82

lg 1 p 3 järgi ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Tartu Ringkonnakohus on 29.06.2018 määruses asjas nr 4-18-2678 selgitanud, et aresti puhul lõpeb otsuse täitmise aegumine süüdlase paigutamisest kinnipidamiskohta, s.o aresti täideviimisega alustamisest. Seadus ei näe ette aresti täitmise aegumise peatumist ajaks, mil süüdlane viibib vangistuses või vahi all. Ühtlasi ei võimalda seadus kanda aresti vangistuse ajal ega vangistuse täitmist aresti kandmiseks peatada. Seetõttu ei pea kohus praegu võimalikuks E. Ignashevi rahatrahve

§ 72

lg 1 alusel arestiga asendada, sest sellise otsustuse täitmise võimalikkus ei ole teada. Seega välistab

§ 82

lg 1 p 3 menetletava juhtumi asjaoludel rahatrahvi asendamise arestiga.

§ 82

lg 4 tulenevalt on järelikult vangistuses viibiva süüdlase tasumata rahatrahvi arestiga asendamine võimalik otsustada pärast süüdlase vangistusest vabanemist või vahetult enne seda.

  1. Viru Maakohtu 22.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse E. Ignashev, kes toob välja, et ta ei ole nõus kohtuotsuse punktiga
  2. Maakohus on tunnistanud kaebaja juba süüdi, aga ta on vahi all. Lisaks soovib E. Ignashev endale kaitsjat kaebuse esitamiseks ning soovib tutvuda asja materjalidega vene keeles. Samuti soovib E. Ignashev eelinfot istungi toimumise kohta, et ta oleks istungil süüdiv ja kaine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Lisaks jätab E. Ignashev tähelepanuta, et maakohus ei rahuldanud PPA taotlust ehk E. Ignashevil on võimalik rahatrahve jätkuvalt tasuda. Käesoleval hetkel ei järgnenud rahatrahvide tasumata jätmisel ei aresti kohaldamist ega üldkasulikku tööd. VTMS § 194 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta. Seega käesolevas asjas istungit ei korraldata, E. Ignashevit istungile ei kutsuta. Ka ei pea ringkonnakohus istungi korraldamist vajalikuks.
  4. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud rahatrahvi asendamine. E. Ignashev ei ole seejuures määruskaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Lisaks on väheusutav, et isik sooviks iseenda olukorra n-ö raskendamist. Kuna selle määrusega E. Ignashevile ühtegi täiendavat kohustust ei pandud ega raskendatud tema olukorda, siis vaatamata sellele, et E. Ignashev ei ole oma majanduslikku seisundit kinnitavaid tõendeid esitanud, leiab ringkonnakohus juba etteruttavalt, et kaitsja osalemine ei ole kohustuslik ning RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud ka seetõttu, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Nagu ringkonnakohus ütles, siis maakohus ei pannud E. Ignashevile täiendavaid kohustusi, seega jääb arusaamatuks, mida tooks endaga kaebajale kaasa maakohtu määruse tühistamine. Väärteoasja materjalideks ongi käesolevas asjas PPA 10.05.2023 rahatrahvide asendamise taotlused ning nendes äratoodud otsused ning kohtutäituri seisukoht, mis on käsitlemist leidnud 2 maakohtu määruses, mis on E. Ignashevile kätte toimetatud 23.05.2023 ning mille tõlke on ta samuti kätte saanud 01.06.
  5. E. Ignashev ei ole rahul maakohtu määruse punktiga 17, milles on välja toodud järgmine: „

§ 82

lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega erinevalt aresti kohaldamise kohta tehtud otsustuse täitmise aegumistähtajast peatub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmise tähtaeg süüdlase vangistuses viibimise ajaks. Järelikult on vangistuses viibiva süüdlase tasumata rahatrahvi arestiga asendamine võimalik otsustada pärast süüdlase vangistusest vabanemist või vahetult enne seda.“ Küll jääb arusaamatuks, millega täpselt E. Ignashev rahul pole, sest see koosneb peamiselt seaduse teksti ümberkirjutusest. Seejuures ei ole maakohus asunud seisukohale, et kaebaja oleks uue teo eest süüdi mõistetud, sest ka maakohtu määruses on kirjas, et otsustuse täitmise võimalikkus ei ole teada, kuna E. Ignashev viibib vahi all. Ka on maakohus tõdenud, et kohtul pole võimalik prognoosida selle kriminaalasja lõpptulemust, et kas see on süüdimõistev või õigeksmõistev. 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22.05.2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.