← Eesti

3-23-789/15

Obsah (5)§ 182§ 116§ 165§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juulil 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-789 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa 12

) § 181 lg 1). Kui soovite, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb Teil seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et olete nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui vajate apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saate esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116lg 5).

Seega tuleb tähtaja kestel esitada nii taotlus kui ka apellatsioonkaebus, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaebaja esitas
  2. veebruaril 2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks.
  3. Töötukassa tuvastas
  4. veebruari
  5. a otsusega (TVH/23/006566) kaebajal osalise töövõime kestusega viis aastat. Töötukassa leidis otsuse p-s 4, et kaebajal on mõõdukas 3-23-789 tegutsemispiirang liikumise valdkonnas (põhjuseks alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja artroosid) ja kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas (põhjuseks trauma jääknähud). Puusavalu ja hingamisraskustest tingitud koormustaluvuse languse tõttu on kaebajal piiratud kestev ringiliikumine ja pikka aega püstiasendi säilitamine. Vasaku käe peenmotoorne tegevus on häiritud.
  6. veebruari
  7. a otsusega (TVT/23/010655) määras töötukassa kaebajale osalisele töövõimele vastava toetuse.
  9. veebruari
  10. a otsusega (P26O-2023-11720) ei tuvastanud SKA kaebajal puude raskusastet. SKA võttis aluseks töötukassa tehtud kaebaja töövõime hindamise ja Tervise Infosüsteemi (TIS) andmed. SKA selgitas, et puude raskusastme tuvastamisel arvestatakse inimese terviseseisundit, tegutsemisvõimet, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkonda ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. SKA leidis, et olemasolevate andmete põhjal ei ole kaebaja toimetulek igapäevaelus sellisel määral piiratud, et oleks alust tuvastada tal puue.
  11. Kaebaja esitas töötukassale ja SKA-le vaided.
  12. Töötukassa jättis vaide
  13. märtsi
  14. a vaideotsusega (VO/23/511) rahuldamata. 5.
  15. Töötukassa muutis algse otsuse põhjendusi, tuvastades kaebajal käelise tegevuse valdkonnas trauma jääknähtude tõttu mõõduka tegutsemispiirangu.
  16. aprilli
  17. a otsusega (TVH/23/014456) muutis töötukassa vastavalt
  18. veebruari
  19. a otsuse punkti
  20. Töötukassa märkis vaideotsuses, et vaides nimetatud kõrgvererõhktõbi on raviga rahuldavalt kompenseeritud. 5.
  21. Töötukassa selgitas, et kaebaja haigustest tingitud piirangud ei põhjusta tal täielikku töövõimetust. Kaebajale ei sobi kopsuastma tõttu raske füüsiline töö, puusaliigese artroosi tõttu rohke ringiliikumisega töö ja käenärvi vigastuse tõttu peenmotoorikat eeldav töö. Valdavalt istuvas asendis tehtavat kerget käelist või suhtlemisega seotud tööd peaks kaebaja aga vähemalt osalise koormusega teha suutma. Töövõime hindamisel arvestatakse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte konkreetsele ametikohale sobivust. 5.
  22. See, et kaebajal oli varem (
  23. jaanuari
  24. a eksperdihinnangu alusel) tuvastatud puuduv töövõime, ei tähenda, et uue taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Inimese tegutsemisvõime võib ajas muutuda. Lisaks võivad paraneda ravi- ja diagnostikavõimalused. Ka on töövõime hindamise metoodikat vahepeal (
  25. märtsil 2020) oluliselt täpsustatud, et vältida hindamiste ebaühtlust.
  26. SKA jättis kaebaja vaide
  27. aprilli
  28. a vaideotsusega nr 5.2-3/7642-2 rahuldamata. 6.
  29. Kui inimene taotleb samal ajal töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa tehtud töövõime hindamise otsust (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7). Puue tuvastatakse juhul, kui vähemalt ühes valdkonnas on tuvastatud piirangute aritmeetiline keskmine vähemalt 2 (sotsiaalkaitseministri
  30. veebruari
  31. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 6 p 1). 6.
  32. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute arvväärtuste keskmine 1,
  33. Käelise tegevuse valdkonna piirangute arvväärtuste keskmine on 0,67 (arvestades töötukassa vaidemenetluse järel antud uut hinnangut). Teistes valdkondades ekspertarst töövõime hindamisel kaebajal piiranguid ei tuvastanud. Puude raskusastme tuvastamiseks pole seega alust. 2

(8)3-23-789 6.
  1. SKA selgitas, et töövõime hindamine erineb puude raskusastme tuvastamisest, kuigi aluseks on sama küsimustik ja töötukassa ekspertiisi tulemused. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas ja füüsilise pingutuse võimalikkust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on töötukassa tuvastanud kaebajal osalise töövõime. Töövõime vähenemine ei tähenda siiski igal juhul, et esineb ka puue. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele. Tööealistel inimestel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega. 6.
  2. SKA küsis vaidemenetluses ekspertarsti dr Graubergi arvamust. Dr Grauberg tutvus kaebaja terviseandmete ja töötukassa eksperdiarvamusega ning leidis, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel, et oleks alust tuvastada puude raskusaste. Kaebaja vajab oma haigustest tulenevalt ravi, kuid tal pole puude raskusastmele vastavat püsiseisundit. Ravipotentsiaal, millega kaebajal on võimalik parandada oma igapäevast toimetulekut, on valuravi, taastusravi ja kopsuhaiguse ravi näol olemas. Käelisel tegevusel on kaebaja iseseisev vaatamata mõõdukatele piirangutele vasaku käe täppisliigutuste sooritamisel. Kokkuvõttes leidis arst, et kaebajal ei esine pidevaid, ühiskonnaelus osalemist takistavaid piiranguid. 6.
  3. SKA leidis eeltoodu põhjal, et tema
  4. veebruari
  5. a otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi asjaolusid ega esitatud uusi tõendeid, mille alusel tuleks tehtud otsus kehtetuks tunnistada.
  7. aprillil 2023 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus SKA ja töötukassa otsused ning vaideotsused tühistada. Kaebaja palub arvestada oma tervislikku seisundit ning lähtuda töötukassa
  8. veebruari
  9. a otsusest (TVH/20/005543), millega tal tuvastati puuduv töövõime. Kaebaja selgitab, et tema tervis on veelgi halvenenud. Selle kohta on olemas arstide kinnitused.
  10. Töötukassa esitas kaebusele vastuse, milles palub kaebuse rahuldamata jätta. Vaidlustatud otsus põhineb tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti dr Kanguri
  11. veebruari
  12. a eksperdiarvamusel (vastuse lisa 6). Vaidemenetluse raames analüüsis dr Kangur
  13. märtsil 2023 veelkord kaebaja terviseandmeid ja jäi oma hinnangu juurde (vastuse lisa 7). TTO ekspertarsti arvamusega nõustus selle üle vaadanud töötukassa ekspertarst dr Tellmann. Kaebusele vastamiseks vaatas dr Tellmann kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ja koostas
  14. mail 2023 seisukoha, milles jäi varasemale hinnangule kindlaks (vastuse lisa 9). 8.
  15. TTO ekspertarsti arvamuse järgi on kaeabajal mõõdukas piirang liikumise valdkonnas eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise võtmetegevustes (arvväärtus 2). Käelise tegevuse valdkonnas on kaebajal mõõdukas piirang käteosavuse võtmetegevuses. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. 8.
  16. Kaebaja taotluse järgi on tal istumise ja seismise võtmetegevuses täielik piirang (arvväärtus 4). Piiranguid põhjustab puusavalu. Kaebaja pole vajanud retseptipõhiseid valuravimeid ega liigese süsteravi. Vajadus regulaarselt kehaasendit muuta piirangut ei suurenda, kuna töövõime hindamise metoodika järgi on kehaasendi vahetamine lubatud. Kaebaja poolt liikumisega seotud muude piirangute juures märgitud probleeme arvestati liikumise valdkonna võtmetegevuste hindamisel. Piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst perearst dr Ehiloo
  17. märtsi
  18. a epikriisile, pulmonoloog dr Sergejeva
  19. septembri
  20. a epikriisile ning 3
(8)3-23-789 ortopeedi dr Aigro
  1. septembri
  2. a epikriisile. Liikumise valdkonna mõõduka tegutsemispiirangu põhjuseks on kaebajal diagnoositud alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja artroosid. Puusavalu ja koormustaluvuse languse tõttu on kaebajal piiratud kestev ringiliikumine, siirdumine ja pikaajaline püstiasendi säilitamine. 8.
  3. Kuna kaebajal on vasaku labakäe liigutused tugevasti häiritud, hindas töötukassa kaebaja piirangu käelise tegevuse valdkonnas mõõdukaks. TTO ekspertarst tugines dr Aigro
  4. septembri
  5. a epikriisile. 8.
  6. Kaebaja nägemis- ja kuulmishäirete kohta TIS-s andmeid pole. Dr Ehiloo
  7. veebruari
  8. a epikriisi järgi olid kaebaja nägemine ja kuulmine normis. 8.
  9. Piiranguid, millele kaebaja viitas teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna „teadvusel püsimise“ võtmetegevuse juures, on arvestatud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Olemasolevad tegutsemispiirangud kaebajale enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. 8.
  10. Kerget piirangut, mida kaebaja kirjeldas tegevuste sooritamise valdkonna „tegevuste õppimise“ võtmetegevuse all, on arvestatud käelise tegevuse valdkonnas. „Tegevuste alustamise ja lõpetamise“ võtmetegevuses on kaebajal enda hinnangul mõõdukas piirang. Ekspertarst piirangut ei tuvastanud, kuna TIS andmed ei kinnita seda. Ortopeedi
  11. septembri
  12. a epikriisis on küll nimetatud kaebaja mäluhäire kaebust, kuid objektiivseid andmeid selle kohta pole. Psüühikahäireid pole kaebajal diagnoositud. 8.
  13. Kaebaja võtmetegevuste piirangute arvväärtuste summa on
  14. Kaalutlusõigust kasutades hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Kuna kaebaja töövõimet piiravad haigused on püsikululised, määrati talle osalise töövõime kestuseks viis aastat. 8.
  15. Kaebajal ei tekkinud õiguspärast ootust, et tema töövõimele kord antud hinnang ei muutu. Astmast tingitud hingamisraskused on kaebajal
  16. a seisuga varasemast paremini raviga kompenseeritud. Kaebaja liikumisvõime on ka tema enda hinnangul võrreldes varasema ajaga paranenud (
  17. a taotluses hindas kaebaja „eri tasapindadel liikumise“ võtmetegevuses piirangu täielikuks, s.o arvväärtusega 4,
  18. a taotluses aga kaebaja selles võtmetegevuses piirangut ei märkinud). 8.
  19. Kaebusele lisatud perearst dr Ehiloo
  20. märtsi
  21. a TIS kannet on arvestatud vaidemenetluses.
  22. SKA esitas kaebusele vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 9.
  23. Puude raskusastme tuvastamine pole kaalutlusotsus. Otsus tehakse eeskätt dokumendipõhises menetluses ekspertarsti arvamusele tuginedes. Taotlejat ei kuulata pärast eksperdihinnangu saamist uuesti ära. SKA otsus on piisavalt põhjendatud. 9.
  24. Vaidemenetluses kasutas SKA täiendatud
  25. märtsi
  26. a eksperdiarvamust ja küsis lisaks arvamuse ekspertarstilt dr Graubergilt.
  27. aprilli
  28. a arvamuses leidis dr Grauberg, et kaebajal pole puude raskusastmele vastavat püsiseisundit. Kaebaja igapäevast toimetulekut parandaks valuravi, taastusravi ja kopsuhaiguse ravi. 9.
  29. Kaebaja on esitanud kaebuses äärmiselt üldsõnalised väited, mis ei too SKA-le kaasa kõrgendatud uurimiskohustust. Objektiivsed terviseandmed kaebaja tervise halvenemist ei kinnita. Puude raskusastme hindamise menetluses ei pea iga kord jõudma eelmise hindamisega samale järeldusele, kuna arvestada tuleb ajakohaste andmetega. 4
(8)3-23-789 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse ja puude olemasolu osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustajad on praegusel juhul kaebaja töövõimet ja puude esinemist õigesti hinnanud (II osa). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui selgub, et tehtud on mõni oluline metoodiline viga. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. I Töövõime hindamise põhimõtted
  2. Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri
  3. septembri
  4. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“
  6. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
  7. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
  8. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).
  9. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja –teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele. 1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf. 5
(8)3-23-789
  1. Seega ei pruugi piirangule antav hinnang kokku langeda inimesel tegelikus elus tunnetatavate erinevate tegevuse sooritamisel esinevate raskustega. Piirang võidakse hinnata tegelikkusest kergemaks, kui inimene pole konkreetse probleemiga seoses arsti poole pöördunud või talle soovitatud ravi hoolikalt järginud (näiteks pole võtnud ravimeid, käinud ravivõimlemises või taastusravis). II Kaebaja töövõime
  2. Kaebus on väga napilt põhjendatud. Kaebaja ei nõustu oma töövõimele antud hinnanguga, kuid ei ole ära näidanud, milliste tegevuste sooritamisel esinevate piirangute hindamisel on töötukassa tema meelest eksinud. Töötukassa otsus tugineb kahe arsti hinnangule. Mõlemad arstid on kaebaja terviseandmed korduvalt üle vaadanud. SKA palus vaidemenetluses veel kolmandagi arsti arvamust. Ekspertarstid on arvamusi koostades järginud töövõime hindamise metoodika nõudeid ega ole õigusaktide nõuete vastu eksinud.
  3. Kohus nõustub nii töötukassa kui ka SKA otsustes ja vaideotsustes esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (vt

§ 165lg 2).

Kohus selgitab siiski lühidalt piirangute raskusastme määramist nende tegevuste puhul, mille osas kaebajal ja töötukassal olid töövõime hindamise menetluses olulisimad erimeelsused. Liikumine

  1. Töötukassa on õigesti leidnud, et kaebaja kirjeldatud ja TIS andmetega kinnitatud raskused seismisel ja istumisel vastavad mõõdukale piirangule (s.o häirib sageli igapäevaelu, esineb 25– 50% ajast, on kaebaja jaoks ilmselgelt raskem kui ilma haiguseta inimesel). Raske piirangu tuvastamine eeldaks, et kaebajal oleks istumine või seismine peaaegu võimatu (kuid mingil määral siiski teostatav). Seda ei saa juba kaebaja enda kirjelduse põhjal järeldada. Kaebaja suudab enda sõnul istuda, kuid peab sagedasti kehaasendeid vahetama. Kehaasendi muutmise vajadus, isegi kui seda tuleb teha sagedasti, ei ole asjaolu, mis annaks alust pidada istumist peaaegu või päriselt võimatuks.
  2. Seismine on kaebajal enda sõnul raskendatud, kuna jalad hakkavad kohe valutama. Siiski suudab kaebaja seista ilma kõrvalise toeta. Töövõime hindamise metoodika järgi peab tegevust olema võimalik sooritada ilma seda häiriva valuta. Praegusel juhul teeb puusavalu kaebajal seismise võrreldes tervete inimeste ilmselgelt raskemaks ja häirib teda. Kaebaja selgitustest ei saa aga järeldada, et seismine oleks tema jaoks peaaegu või päriselt võimatu. Dr Kangur on õigesti arvestanud ka sellega, et kaebaja pole TIS andmete järgi vajanud valuravi ega liigeste süsteravi. Seega on kaebaja piirang seismisel õigesti mõõdukaks hinnatud.
  3. Dr Tellmann on kaebusele vastuseks koostatud eksperdiarvamuses (töötukassa
  4. mai
  5. a vastuse lisa nr 9) üle vaadanud ka pärast vaidlustatud otsuste tegemist TIS-i lisandunud pulmonoloogi
  6. mai
  7. a epikriisi. Dr Tellmnni hinnangul see kaebaja töövõimele antud hinnangut ei muuda, sest kuigi selles on kirjeldatud astma ägenemist seoses kevadise õietolmu põhjustatud allergiaga, on allergiat sarnaselt astmaga võimalik raviga ohjata. Retseptikeskuse andmetel ei ole kaebaja aga astma ega allergia ravimeid regulaarselt kasutanud, jättes mitmed talle välja kirjutatud ravimid välja ostmata. Dr Tellmann on töövõime hindamise metoodikat järgides selgitanud, et kõiki tegutsemispiiranguid nagu ka töövõimet tervikuna hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga.
  8. Kaebuses esitatud väidetele vastuseks on dr Tellmann selgitanud, et TIS andmed ei kinnita kaebaja terviseseisundi halvenemist võrreldes
  9. a-ga, kui kaebaja töövõimet eelmine kord hinnati. Epikriiside põhjal on kaebaja liikumisvõime pigem mõnevõrra paranenud astma parema kompensatsiooni tõttu. Kuigi ekspertiiside vahelisel perioodil on kaebajal tekkinud puusaliigeste artroosist tingitud valud puusades ja jalgades, on ka kaebaja enda hinnangu järgi tema liikumisvõime paranenud: kui
  10. a-l esitatud ekspertiisitaotluses hindas kaebaja enda 6

(8)3-23-789 piirangu eri tasapindadel liikumisel täielikuks (st arvväärtusega 4), siis
  1. a-l esitatud taotluses puuduvaks (st arvväärtusega 0).
  2. Kohus nõustub selle põhjendusega. Taotleja ei märgi ise taotlusesse piirangute arvväärtusi, vaid tunnetatavaid olemasolevaid piiranguid. Kui
  3. a taotluses (töötukassa
  4. mai
  5. a vastuse lisa nr 8) on kaebaja eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse juures märkinud, et suudab ohutult ja peatumata läbida 50 m, siis
  6. a taotluses on selleks vahemaaks märgitud 200 m (töötukassa
  7. mai
  8. a vastuse lisa nr 6). Kaebaja liikumisvõime paranemise tõttu ei ole tema töövõimet
  9. a-l enam hinnatud puuduvaks nagu
  10. a-l, vaid osaliseks.
  11. SKA küsis vaidemenetluses arvamuse ekspertarstil dr Graubergilt (lisatud SKA
  12. mai
  13. a vastusele). Arst leidis sarnaselt töötukassat nõustanud ekspertarstidega, et kaebaja pole kasutanud täit ravipotentsiaali, millega oleks võimalik parandada tema igapäevast toimetulekut (valuravi, taastusravi ja kopsuhaiguse ravi). Seega on liikumisvaldkonna piirangutele antud hinnang (ning selle alusel osalise töövõime määramine ja puude raskusastme tuvastamata jätmine) põhjendatud ka sellega, et kaebajal oleks võimalik oma enesetunnet ja tegutsemisvõimet parandada. Käeline tegevus
  14. Käelise tegevuse valdkonnas muutis töötukassa vaidemenetluses oma hinnangut, tuvastades kaebajal mõõduka piirangu käteosavuse võtmetegevuses. Piirangu põhjuseks on vasaku käe sõrmede tundetus ja liikuvushäire (vt
  15. märtsi
  16. a eksperdihinnang, töötukassa
  17. mai
  18. a vastuse lisa nr 7). Dr Tellmann on selgitanud, et piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest tegemist on ühe käe funktsioonihäirega. Hindamisel võetakse aga arvesse mõlema käe funktsiooni (töötukassa
  19. mai
  20. a vastuse lisa nr 9). Ekspertarstide antud hinnangud ja vastustaja seisukoht on kooskõlas õigusaktide ja metoodika nõuetega. Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine ning vaimne võimekus
  21. Pooled on eri meelt ka küsimuses, millised piirangud on kaebajal teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning vaimse võimekuse valdkondades. Kaebaja märkis taotluses, et tal on teabe vastuvõtmine täielikult takistatud. Kaebaja sõnul on tal kuulmisraskused (vahel ei kuule midagi, sest peas on mingi müra) ja nägemisprobleemid (õhtuti hämaruses ei näe, tähed hüplevad silme ees, nägemine mitmekordne). Tegevuste alustamist ja lõpetamist takistab kaebajal tema sõnul vilets lühimälu. Ekspertarst pole kaebaja töövõime hindamisel piiranguid tuvastanud, kuna kirjeldatud kaebused ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
  22. Dr Tellmann on kaebusele vastuseks koostatud arvamuses töövõime hindamise metoodikat järgides õigesti selgitanud järgmist (vt töötukassa
  23. mai
  24. a vastuse lisa nr 9). Kirjeldatud nägemise, kuulmise ja mälu häireid ei ole töövõime hindamisel arvesse võetud, sest nende kohta TIS-is objektiivseid andmeid ei ole. Puuduvad ka neid häireid põhjustavate haiguste diagnoosid. Kuigi töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud tegutsemispiirangud, ei saa ilma piiranguid põhjustavate haiguste diagnoosideta tegutsemispiiranguid siiski hinnata. Kaebajat ei olnud alust suunata kirjeldatud kaebustega seoses tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, st visiidipõhisele hindamisele, sest töövõime hindamiseks korraldatud visiidil uusi haigusi ei diagnoosita.
  25. Seega, kui kaebajal esinevad nägemise, kuulmise või mälu probleemid, tuleb tal pöörduda vastava eriarsti (kas silmaarsti, kõrva-nina-kurguarsti või psühhiaatri vastuvõtule). Kui eriarst 7
(8)3-23-789 tuvastab kaebajal nägemise, kuulmise või mälu halvenemise ja toob välja ka seda põhjustava haiguse diagnoosi, võib kaebaja esitada uue taotluse töövõime hindamiseks. Kokkuvõte 29. Eeltoodu põhjal on vaidlustatud töötukassa ja SKA otsused õiguspärased ning kaebus jääb rahuldamata. 30.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajad ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. 31. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb tema nimi avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga (

§ 175lg 4). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.