) § 362 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
Vastavalt
lg 21 esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 68 p 6 nimetatud asjaolu ehk välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev: 1.1. Kõrgõzstani Vabariigi kodanik X (edaspidi isik) oli kinni peetud 08.08.2023 kell 14:13
Isik saabus Schengeni viisaruumi viimati 28.04.2023 läbi Horvaatia Vabariigi C-liiki viisa nr 3-22-903 HUN00343143 kehtivusega 27.04.2023 kuni 06.05.2023 alusel. Isik ei lahkunud Schengenist viisa kehtivuse aja lõppemisel, ega ei taotlenud Schengenis viibides muud viibimisalust, vaid jäi viibima, reisima ja töötama Schengenisse sh Eestisse ebaseaduslikult. Xi viimane seadusliku viibimise päev oli 06.05.
Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja
lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. 1.3.
lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt ehk välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X oli teadlik sellest, et peale viisa kehtivuse lõppemist ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki ehk Kõrgõzstani, kuid selle asemel sõitis 08.05.2023 Poola, Leedu, Läti kaudu Eestisse ning viibis ja töötas alates 08.05.2023 Eestis ebaseaduslikult. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel ja esialgse küsitluse raames X kinnitas, et ei soovi lahkuda oma kodakondsusjärgsesse riiki, aga kuna tal puudub seaduslik alus Schengeni viisaruumis viibimiseks, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega on põhjendatud PPA seisukoht, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati selleks, et vältida väljasaatmist Schengeni ala territooriumilt. 1.4. PPA on seisukohal, et
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l puudub alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Lisaks andis isik PPA-le mõista, et ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses ning soovib korraldada oma viibimise Eestis nii nagu tema ise õigeks peab. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. 2. X kohtuistungil sisulisi vastuväiteid PPA 09.08.2023 taotluse osas ei esitanud. Pigem seostusid selgitused rahvusvahelise kaitse taotlusega ning sellekohase konsultatsioonitarvidusega, kuid selles osas ei ole PPA jõudnud veel vastavate toimingutega alustada ning see ei seostu otseselt ka käesoleva 09.08.2023 taotlusega. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. 4.
lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt 2
361 lõikes 2. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 6.
lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 4 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. 7.
lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub PPA-ga, ka selles et
§s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Nimetatud ohtu on aga PPA isiku hoiakute ja käitumise pinnalt asjakohaselt hinnanud, kusjuures vastava hinnanguga mittenõustumiseks ei olnud põhjust.
lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kui on põgenemise oht. Seoses eelnimetatuga on aga selge, et kuigi rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud ilmselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks, peab isik vastava taotluse esitamise järgselt selles osas läbiviidava menetluse tarbeks kättesaadav olema. Arvestades asjaolu, et taotluse materjalist nähtuvalt ei ole isikul ka väljakujunenud sotsiaalseid sidemeid Eestiga, võib PPA taotlust kokkuvõttes mõlemal alusel põhjendatuks pidada. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
8.3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus Politsei ja Piirivalveametile loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse 3
9. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.