1-15-1167/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 Kohtuasja number 1-15-1167 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.R-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.R, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Kaitsja Monica Meristo-Dmitijev Karistuse kandmise algus 27.08.2014 ja lõpp 27.08.2018 RESOLUTSIOON Jätta Z.R elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Z.R-ile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.R-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.03.2015 otsusega tunnistati Z.R (endise nimega Vladimir Rezanov) süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9, § 213 lg 1, § 200 lg 1 ja § 328 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti talle karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja 1 lõplikuks karistuseks loeti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ja vanglas viibib neljandat korda. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid ja röövimisi ning viimati karistati teda põgenemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on õpitud kuritegelik käitumine, soovi puudumine elustiili muutmiseks ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud, omandanud riigikeele B1- taseme ning osaleb alates 06.09.2016 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt asuks isik elama ema O R ja isa N R kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Korteri üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist ning kinnipeetava ema ja isa on andnud oma nõusoleku selle kohta, et isik asuks elama nende korterisse. Isiku sissetuleku moodustasid enne vangistust varavastased kuriteod. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat materiaalselt vanemad ja tuttavad. Tasumata nõudeid on 6135,62 eurot. Vangla hinnangul võib isik olla ohtlik teistele, kuna isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil kasutanud korduvalt vägivalda. Toimetulekut mõjutas ka narkootikumide tarvitamine. Vabanemisjärgne kindel töökoht käesoleval hetkel puudub. Samas soovib isik leida korralikku töökohta ning ta on selle leidmises veendunud. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja isa, vend ning kaks õde. Suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Varasemad kuriteod on isik toime pannud grupis. Samuti on tema vend kriminaalkorras karistatud (ühes kuriteos oli vend kinnipeetava kuriteokaaslane). Isiku elustiil on hoolimatu ja riskiv ning ükskõikne teiste suhtes. Ta ei otsinud stabiilsust ning tegi riskantseid tegevusi. Alkoholi kuritarvitamise osas ohtlikkus ja risk puudub, kuid aastatel 1998-2000 on isik toime pannud alkoholijoobes vägivaldseid kuritegusid. Narkootikumide tarvitamise osas ohtlikkus ja risk on olemas. Isik eitab enda narkootikumide sõltuvust (väidetavalt on narkootikume vaid proovinud ning vähestel perioodidel tarvitanud tihedamalt amfetamiini, kanepit ja fentanüüli). Karistusregistrist nähtub, et isikut on karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest NPALS § 15 lg 1 alusel 4 korda (viimati 15.05.2014). Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud akuutne seisund ning talle on pandud sõltuvusdiagnoos. Vanglas läbis kinnipeetav sõltuvusravi. Isikut on karistatud ka välismaal, ta on põgenenud vahi alt arestimajast ning on löönud arestimaja ametnikku. Samuti on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, on pannud toime uue kuriteo katseajal ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta ei austa teiste isikute õigusi ja vara. Vangla hinnangul on ohustatud juhuslikud isikud (pigem naised), kes satuvad süüdimõistetu teele, kui nad on rahahädas. Kinnipeetava oht seisneb vägivallas, mida isik võib kasutada varalise kasu teenimise nimel. Ohu ilmnemise tõenäosus on suur kui kinnipeetav tarvitab narkootikume ning satub seetõttu rahalisse kitsikusse. Samuti võivad olla ohustatud ametnikud, kes satuvad süüdimõistetu teele, kui ta on otsustanud erirežiimiga asutusest põgeneda. 2 Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Z.R-i ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte vähem kui kuus kuud peale kohtumääruse jõustumist. Samuti leiab Viru Vangla, et isiku puhul on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 11, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab Viru Vangla määrata 6 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Z.R kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest ning tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärk on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Isikut on varem kohtulikult korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega ja teda on korduvalt karistatud väärteokorras. Kohe pärast vanglast vabanemist jätkas isik kuritegude toimepanemist. Ta ei teinud eelnevatest karistustest järeldusi ja jätkas kuritegelikku tegevust. Lisaks on kinnipeetava karistusaja lõpp alles 27.08.2018, mistõttu oleks ära kantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud kogukaristusega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, sh riskihindamisest, nähtub, et kinnipeetava puhul on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta, et isik ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ametnikele (risk vanglas). Toimepandud kuritegude tehioludest ja arvukusest tulenevalt ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja kümne kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Z.R-i puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Z.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Maakohtu istung 13.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et vennaga, kellel on kriminaalne taust, ta suhtleb vahel telefoni teel, kuid ta ei hakkaks elama vennaga samal aadressil. Narkootikume tarvitas ta enne vanglasse sattumist, sest tal oli sõltuvus ning vanglast põgenes ta seetõttu, et tahtis uut doosi saada. Kriminaalse taustaga isikutega isik rohkem ei suhtle. Töökohta tal veel ei ole, kuid ta isa lubas tal aidata töökohta otsida. Vabanemisjärgselt on isik nõus osalema programmides, mis on seotud viha juhtimisega. Need programmid aitavad tal ennast vaos hoida. Narkootikume ta enam ei taha tarvitada. Kaitsja seisukoht Kaitsja esitas istungil tõendi selle kohta, et isik viibis 04.09.2014-17.11.2014 narkovõõrutusravil ning et peale ravi lõppu oli isiku tervislik seisund stabiilne. Kinnipeetav on käesoleval hetkel 35 aastane - tal ei ole perekonda, naist ega lapsi. Seega oleks viimane aeg hakata sellega tegelema. Vangla ei anna enam midagi kinnipeetavale. Kuna kinnipeetavale ei ole elektroonilist valvet varasemalt kohaldatud, siis palub kaitsja vabastada isik elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud elukoht aadressil xxxx. Tegemist on neljatoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja isale ning kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt sobib korter elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks tingimuseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolusid, et vabaduses on kinnipeetaval toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol ning et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt moodustasid kinnipeetava sissetuleku enne vangistust varavastased kuriteod. Isikul puudub garanteeritud töökoht, ametlikult on töötanud väga vähe ning tasumata võlanõudeid on 6135,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt on majanduslike raskuste saabumine võimalik, olenemata asjaolust, et vanemad ja tuttavad on teda seni vangistuse ajal materiaalselt toetanud. Kohus leiab, et majanduslike raskuste ilmnemisel on kinnipeetav ohtlik teistele, sest materiaalse kasu saamise eesmärgil on isik varasemalt kasutanud korduvalt vägivalda. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. 4 Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid (sh vend, kes oli kinnipeetavaga ühes kuriteos kuriteokaaslane) ja seda olukorras, kus enamus kuritegusid on toimepandud grupis. Järelikult on isik negatiivselt mõjutatav. Kinnipeetaval diagnoositi narkootikumide sõltuvus, kuid ta on viibis narkootikumide võõrutusravil, mida saab lugeda positiivseks. Sellest hoolimata on vangla hinnangul kuritegude toimepanemise ohu ilmnemise tõenäosus suurem juhul, kui kinnipeetav tarvitab narkootikume. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 66% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 49%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, sest isik on varasemalt põgenenud vahi alt arestimajast (sh lõi arestimaja ametnikku), on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, on katseajal pannud toime uue kuriteo ja on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.R-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.R-i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata. 01.11.2016 kohtumäärus 1-15-1167 jõustus
5. veebruaril
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5