lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on D.O näol tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. D.O on kindel elukoht, ta töötab ning kriminaalhooldusest võiks olla abi isiku suunamisel, et ta edasises elus tunnetaks piiri füüsilise vägivalla (karistusõiguslikus mõttes ) ja n-ö lubatud eetiliste vahendite vahel, mis on sobilikud konfliktide lahendamiseks. Seega, kohaldades KarS § 74 ja 75 sätteid, jätab kohus vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et D.O ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakohustusena peab D.O osalema kriminaalhooldaja määratud sotisaalprogrammides.
lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes
lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid- CD plaadid - jätta kriminaalasja juurde.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha
lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Menetluskulude vähendamist taotletud ei ole.
8 Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sundraha saaks mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundrada hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Lähenemiskeeld Kannatanud M.-L. M. ja A. P. on esitanud taotluse D.O-le lähenemiskeelu kohaldamiseks
Lähenemiskeelu (
) kehtestamise üheks eelduseks on isikuvastane või alaealise vastu toime pandud süütegu. Merimetsa Nakkuskeskuse episoodis ei tuvastanud kohus D.O vastutust KarS § 121 lg 1 järgi, mistõttu mõistab kohus D.O selles episoodis õigeks. Tulenevalt eeltoodust ei ole D.O-le A. P. suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks vajalikud eeldused täidetud. Kannatanu M. -L. M. taotles 300-meetrist lähenemiskeeldu enda ja laste isikule ja oma elu- ja töökohale ning keeldu tema kõnetamiseks telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite teel. Kohus märgib veelkord, et lähenemiskeelu (
) kehtestamise üheks eelduseks on isikuvastane või alaealise vastu toime pandud süütegu. Käesoleval juhul ei ole D.O-le esitatud süüdistust tema ja kannatanu M.-L. M.i ühiste laste suhtes toimepandud süütegudes, mistõttu puudub alus laste suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks.
lg 1 kohaselt võib kohaldada lähenemiskeeldu isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud D.O poolt kannatanu M.-L. M.i suhtes toime pandud süütegu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis on isikuvastane kuritegu. Kohus käsitles selle kuriteo kõigi tunnuste esinemist käesolevas otsuses 06.01.2019 xxx episoodi all. Seega on olemas menetlusõiguslik alus kohaldada KarS § 121 lg 2 p 2 alusel süüdimõistmisel lähenemiskeeldu. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. M. - L. M. suhtes on D.O toime pannud endaga lähisuhtes oleva inimese valu põhjustava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. EV põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele, mis tähendab isiku õigust valida suhtlusringkonda. Kannatanut ähvardav isikuõiguste rikkumise tõenäosus edaspidi on suur, kuna süüdistataval ja kannatanul on kohtuvaidlus ka perekonnaõiguslikes küsimustes ning neil on ühised lapsed. Seega kokkupuuteid üksteisega on neil ka tulevikus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on politsei fikseerinud konflikte süüdistatava ja kannatanu M.-L. M.i vahel mitme aasta vältel. Ka tunnistajate K. D. ja E. T. ütlustest nähtub, et nendeni on jõudnud informatsioon süüdistatava ja kannatanu M.- L. M.i vahel toimunud varasematest konfliktidest, sh on M.-L. M. juba aastaid tagasi rääkinud neile sündmustest, kus D.O kasutas tema suhtes vägivalda. K äesolevas kriminaalasjas on J. 9 D.O-le esitatud süüdistus episoodides, kus konflikti keskmes on nende ühine laps H. M.. Seega, on tõenäoline, et taolised konfliktid laste jagamisel ja ühelt vanemalt teisele üleandmisel tekivad ka tulevikus. Kuna on tuvastatud, et D.O arusaam füüsilisest vägivallast ei vasta üldisele arusaamale, siis on reaalne võimalus , et D.O võib ka järgmisel korral ületada lubatud piiri konfliktide lahendamisel. Seetõttu leiab kohus, et lähenemiskeelu kohaldamine M.-L. M.i suhtes on vajalik. Riigikohtu juhiste kohaselt peab lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanuid ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile (RKKKo 3-1-1-59-10, p 7.2; RKTKm 3-2-1-91-14, p 17). Kannatanu M.-L. M. taotles 300-meetrist lähenemiskeeldu enda isikule ja oma elu- ja töökohale ning keeldu tema kõnetamiseks telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite teel. Kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist võimaldab ära hoida keeld viibida kannatanu elu- ja töökohas, suhelda temaga kirja ja telefoni (telefonikõned, sõnumid) teel ning läheneda kannatanule M.-L. M. avalikes kohtades, kuid 300 meetrit on kohtu hinnangul ebaproportsionaalne vahemaa ja D.O õigusi riivav, sest kriminaalasja materjalidest nähtuvalt elavad nii süüdistatav kui kannatanu üksteisele lähedal ning 300- meetrine vahemaa tähendaks D.O jaoks liigseid piiranguid kodukohas liikumisel. Juba 50 meetri kaugusel on üksteise nägemine pigem harv juhus ning suhtlemine ja füüsiline kontakt sellises kauguses ei ole samuti võimalik. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamine on õigustatud maksimaalseks ajaks ehk kolmeks aastaks, alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksimaalne lähenemiskeelu pikkus on vajalik seetõttu, et kohtu hinnangul vajab kannatanu kaitset eriti ajal, kui isikute vahel kestab kohtuvaidlus perekonnaõiguslikes küsimustes ning lastega suhtlemisel ei ole saavutatud üksmeelt. Lähenemiskeelust tulenevad piirangud ei tohi riivata D.O õigusi rohkem kui see on vajalik keelu eesmärgi saavutamiseks. Lähenemiskeelu eesmärk ei ole piirata süüdistatava reaalseid suhtlusvõimalusi oma lastega, vaid ära hoida süüdistatava ja kannatanu M. -L. M.i vahelisi võimalikke füüsilisi konflikte. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M. -L. M.i käitumine D.O jaoks tihti provotseeriv ning ta ei suuda jääda piisavalt rahulikuks, et lahendada olukord eetiliselt. Kohus arvestab lähenemiskeelu määramisel, et ühiste lastega seonduvalt on süüdistataval ja kannatanul vaja jätkuvalt suhelda. Samuti arvestab kohus asjaolu, et D.O elab kannatanu M.-L. M.i vanemate juures ning lähenemiskeeld ei tohi takistada D.O viibimast oma alalises elukohas kui M.-L. M. peaks soovima vanemate nõusolekul oma vaneM.d külastada. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et D.O on M.-L. suhtes toime pannud isikuvastase kuriteo, on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu suhtes, mis ei ole süüdimõistetut koormav. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada D.O-le lähenemiskeeld M.-L. M. suhtes kolmeks aastaks ning: keelata D.O läheneda kannatanule M.-L. M.ele (ik xxx) isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit; kohustada D.O kannatanu M.-L. M.ega juhuslikel kohtumistel eemalduma kannatanust viivitamatult siseruumides vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 50 meetri kaugusele; keelata D.O läheneda kannatanu M.-L. M.e elukohale ja töökohale lähemale kui 50 meetrit; keelata D.O võtta kannatanu M.-L. M.ega ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Seoses asjaoluga, et süüdistataval ja kannatanul M.-L. M.il on ühised lapsed ning kohtuvaidlus perekonnaõiguslikes küsimustes, lubada D.O suhelda M.-L. M.iga seoses nende 10 ühiste alaealiste lastega (H. M. (ik xxx) ja K. M. (ik xxx) ning seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi vaid läbi M.-L. M.ele kuuluva e-posti (käesoleval ajal xxx); Samuti lubada D.O läheneda kannatanu M.-L. M.ele nende ühiste alaealiste laste, H. M.e (ik xxx) ja K. M.e (ik xxx), üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas lastekaitsetöötaja juuresolekul. Ühtlasi lubada D.O läheneda kannatanule: kohtutes, riigiasutustes ja –ametites seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi. Tsiviilhagi Kannatanud A. P. ja M.-L. M. on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 4 ja 8 alusel ja paluvad kohtul määrata õiglase hüvitise suurus. Prokuratuur ei toetanud kannatanute tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. D.O tsiviilhagi kohtuistungil omaks ei võtnud. Kaitsja selgitas istungil, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd D.O ei ole kuritegu toime pannud. Kohus mõistab J. Sapurko 09.12.2018 episoodis süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks, mistõttu tuleb A. P. tsiviilhagi jätta
S § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb M.-L M.i osas tsiviilhagi läbi vaadata. Seoses kannatanu M.-L. M.i poolt esitatud tsiviilhagiga mittevaralise kahju nõudes märgib kohus alljärgnevat: TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Ka kannatanu M.-L. M. on taotlenud määrata kahju hüvitamisele kuuluva summa suuruse kohtul. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust". VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma üksnes isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine tähendab isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi halvendamist. Kehavigastuseks loetakse deliktiõiguses vigastusi, millega kaasneb isiku kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine teatava välise füüsilise mõjutuse tulemusena. Tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes. Menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on kohtus leidnud tuvastamist D.O süü KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kuid mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena ei ole 11 kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaks, et D.O õigusvastase käitumise tulemusena sai M.-L. M. tervisekahjustusi või kehavigastusi. Üksnes lühiajalise kerge valuaistingu tundmine ei ole mittevaralise kahju hüvitamiseks piisav. Seega, ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel mitterahalise kahju väljamõistmiseks vajalikud eeldused täidetud. Kaitsja on viidanud hagiavalduses VÕS § 1045 lg 1 p 4 isiklike õiguste rikkumisele, kuid siinjuures on seadusandja mõelnud selliseid isiklikke õigus, mille näidisloetele on toodud VÕS § 1046. Kuna 06.01.2019 sündmuse käigus M.-L. M.i isiklikke õigusi ei rikutud, siis ei ole hagiavalduse viide sellele punktile asjakohane. Hagiavalduses toodud väide, et kannatanu hingelist valu ja kannatusi suurendas asjaolu, et kehalist väärkohtlemist nägid pealt lapsed, keda nad kasvatavad, ei ole mittevaralise kahju hüvitamise seisukohalt asjakohane. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel kannatanule mittevaralise kahju hüvitamise senine kohtupraktika ei tunnista kannatanul mittevaralise kahju hüvitise saamise õigust üksnes asjaolu tõttu, et vägivallategu nägid pealt tema lapsed. Kuna lapsed ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanuks, siis ei ole põhjendatud lastele tekitatud väidetavate läbielamiste hüvitamiseks moraalse kahju hüvitamine M.- L. M.ile. Laste viibimine sündmuskohal ei riiva kannatanu M-L. M.i õigusi. Kuna kriminaalasjas oli M. - L. M.i kui kannatanu suhtes menetlusesemeks ainult üks s.o 06.01.2019 episood, siis ei ole kahju hüvitamise seisukohalt asjakohased hagiavalduses toodud väited kannatanu pikaajalistest kannatustest ja liiklusohtliku olukorra tekitamisest. Kannatanu esindaja on viidanud hagiavalduses VÕS § 1045 lg 1 p 8 leides, et D.O poolt peale sündmust lastekaitsele ja laste psühholoogile öeldud sõnad, on iseenesest juba vastuolus heade kommetega. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, mida D.O on öelnud lastekaitsele ja laste psühholoogile, seega on tsiviilhagis toodud väited tõendamata. Kohus saab otsuse tegemisel tugineda ainult kohtuistungil uuritud tõenditele. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus M.-L. M.i mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. A. P. ja M.-L. P. on esitanud tsiviilhagis ka varalise kahju hüvitamise nõude summades: 1896 eurot, täiendavad kohtueelsed menetluskulud 2156 eurot, millele lisandub Harju Maakohtu 26.08.2019.a istungiks ettevalmistustasu 252 eurot ja istungil esindamise tasu summas 140 eurot / tund või alternatiivselt eelduslikult ühe tunni ulatuses summas 168 eurot. Kuigi tsiviilhagis nimetatakse kannatanute poolt kaitsjale makstud tasu neile tekitatud varaliseks kahjuks, ei ole tsiviilhagis varalise kahjuna nimetatud summad käsitletavad kuriteoga tekitatud varalise kahjuna vaid
Kannatanute menetluskuludega seoses juhib kohus tähelepanu, et tsiviilhagi täiendamise taotluse punktis 4 on kaitsja arvutanud valesti saades kogu summaks 1796.67 + km 359.33 kokku 2156 eurot. Õige oleks 1586.67 + 317.33 käibemaks kokku 1904 eurot. Taotluse punktis 4 toodud summade 210 ja 910 eurot osa on Tallinna Ringkonnakohus 08.07.2019 määruses juba seisukoha võtnud märkides järgmist „Kannatanute esindaja S. S. esitas ringkonnakohtule
lg 5 näeb ette, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekitatud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel.
lg 3 näeb ette, et tsiviilhagi osalise rahuldamises korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. 13 Käesolevas asjas mõistab kohus D.O süüdi ühes episoodis ja õigeks ka ühes episoodis, ning ühe episoodiga seoses jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata ja ühe episoodiga seoses jätab läbi vaatamata, mistõttu tuleb vastavalt sellele proportsionaalselt mõista kannatanu õigusabi kulud välja riigilt ja süüdistatavalt. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kannatanu esindaja kuludest tuleb D.O-lt välja mõista M.-L. M. kasuks 350 eurot ja riigilt A. P. kasuks 350 eurot. Juhindudes
S § 121 lg 1 järgi õigeks. Süüdi tunnistada D.O 06.01.2019 episoodis süüdistuses KarS § 121 lg 2p2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm kuud.
S § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui D.O ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotisaalprogrammides KarS § 74 lg 1 alusel määrata D.O katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista D.O-lt
lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot riigituludesse. Kohustada D.O tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 67.50 eurot. Sundraha tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „D.O , kriminaalasi 1-19-5742 sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaadid jätta kriminaalasja juurde 14 Tõkend ajutine lähenemiskeeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel VÕS § 1055 ja
M. suhtes tähtajaga 36 kuud. Keelata D.O läheneda kannatanu le M.-L. M.ele (ik xxx) isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit. Kohustada D.O kannatanu M.-L. M.ega juhuslikel kohtumistel eemalduma kannatanust viivitamatult siseruumides vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 50 meetri kaugusele. Keelata D.O läheneda kannatanu M.-L. M.e elukohale (aadress xxx) lähemale kui 50 meetrit. Keelata D.O läheneda kannatanu M.-L. M.e töökohtale ( xxx) lähemale kui 50 meetrit. Keelata D.O võtta kannatanu M.-L. M.ega ühendust telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia jt elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Lubada D.O suhelda M.-L. M.ega seoses nende ühiste alaealiste lastega (H. M. (ik xxx) ja K. M. (ik xxx) ning seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi vaid läbi M.-L. M.ele kuuluva e-posti (käesoleval ajal xxx). Lubada D.O läheneda kannatanu M.-L. M.ele nende ühiste alaealiste laste, H. M.e (ik xxx) ja K. M.e (ik xxx), üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas lastekaitsetöötaja juuresolekul. Lubada D.O läheneda kannatanule: kohtutes, riigiasutustes ja –ametites seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi.
Mõista D.O-lt välja M.-L. M. (kannatanu) kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 350 eurot. M.-L. M. tsiviilhagi D.O vastu moraalse kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. A. P. tsiviilhagi D.O vastu moraalse kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. Mõista Eesti Vabariigilt välja A. P. kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 350 eurot. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 20.09. 2019 Kohtunik Liina Pohlak Osaliselt tühistatud Rkk 31.10.2019 otsusega 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.