Tsiviilasi nr 2-20-13845 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13845 Tsiviilasi Vxxxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja Saamata nõue € Jaotise % 1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

§ 153lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja Saamata nõue € Jaotise % 1. ERGO Insurance SE

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Mart Sikut Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Mart Sikuti tasuks Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 1008 eurot, sh käibemaks 168 eurot, ja mõista pankrotihalduri tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (rk 10249999).
3. Kinnitada pankrotihaldur Mart Sikuti poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 38,58 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
4. Algatada Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Vxxxx Jxxxxxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Vxxxx Jxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. VxxxxxJxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Vxxxx Jxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Vxxxx Jxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Vxxxx Jxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juunil).
4. Kohustada Vxxxx Jxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 20.01.2024, järgnev 20.07.2024 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. juunil) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist 2 tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

1. Määrus saata võlausaldajatele. menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud 3 vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik esitas 23.09.

1. a kohtule pankrotiavalduse. Kohus kuulutas 27.01.
2. a määrusega välja Vxxxx Jxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.02.
3. a. 05.07.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 06.07.
5. a määrusega. 08.06.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub 1) Lõpetada alusel Vxxxx Jxxxxx pankrotimenetlus, kinnitada lõpparuanne ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Vxxxx Jxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 2) Määrata pankrotihaldurile tasu käibemaksuta summas 840 eurot, millele lisandub käibemaks summas 168 eurot, kokku 1008 eurot väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜle

§ 65

lg 11 alusel ja kinnitada halduri tehtud vajalikud kulutused (büroo- ja transpordikulud) summas 32,15 eurot + käibemaks 20% 6,43, kokku 38,58 eurot

§ 66

lg 1 alusel; 3) Algatada võlgniku Vxxxx Jxxxxx kohustustest vabastamise menetlus, sealjuures palun kohtul usaldusisikut mitte määrata ja kohustada võlgnikku Vxxxx Jxxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 08.06.

1. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE
2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Vxxxx Jxxxxx pankrotivara koosseisu on laekunud võlgniku vanglasisese isikukonto nõuete fondist 261,58 eurot, arestitud sissetulekut 1185 eurot, kokku on pankrotivara koosseisu laekunud 1446,58 eurot. Vxxxx Jxxxxx on pankrotimenetluse ajal töötanud OÜ-s Rxxxxxxxxxxx Töötukassa poolt makstakse töövõimetoetust (osaline töövõime) kuni 2027.a. (5 aastat). Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga 1046,58 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) Arvestades

§193

lg 5, kohaldatakse halduri tasu arvestamisel

§ 65; §651 enne 01.02.2021.

a kehtinud regulatsiooni ja piirmäärasid. Arvestades menetluse mahukust ja ajalist kestvust ning pankrotivara koosseisus olevaid rahalisi vahendeid, taotleb haldur kohtult tasu määramist tunnitasu alusel 10,5 h eest arvestusega 80 eur/h summas 840 eurot + käibemaks 20% summas 168 eurot, kokku 1008 eurot. Lisaks taotleb haldur kohtult tehtud kulutuste hüvitamist summas 32,15 eurot + käibemaks 20% 6,43, kokku 38,58 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivara arvelt on välja makstud jaotis Maksu- ja Tolliametile summas 400 eurot. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiese puudus.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) 4 Haldur on pankrotimenetluse ajal valitsenud pankrotivara, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, nõustanud võlgnikku, pidanud läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, teinud päringuid, läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud ettekandeid kohtule ja võlausaldajatele ning koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 1.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 6904,98 eurot

1. ERGO Insurance SE 1103,00 eurot Kokku: 8007,98 eurot
2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Vxxxx Jxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud tsiviilhagisid, samuti ei ole halduril kavatsust hagisid esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Vt p 2.

10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjus (

§ 162

lg 2 p 10 ja lg 3) Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muu asjaolu

§ 162

lg 3 mõttes halb terviseseisund, mis ei võimaldanud täita oma kohustusi (eelkõige elatise tasumisel). Praegusel ajal elab ja töötab võlgnik xxxxxxxxx. Arvestades, et võlgnikul on halvenenud terviseseisund (Töötukassa poolt on hinnatud töövõime osaliseks tähtajaga 5 aastat), ei suuda täiskoormusega töötada, on tema finants- ja majanduslik olukord halb. Vxxxx Jxxxxx on lubanud haldurile kohustustest vabastamise menetluse ajal tasuda pankrotivõlausaldajatele minimaalselt kakskümmend

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi halva terviseseisundi tõttu. Kuna Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Mart Sikuti pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. a. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. 5 23.09.
8. a esitas võlgnik Vxxxx Jxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.02.2021. a.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Vxxxx Jxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohus rahuldab Vxxxx Jxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

6

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et VxxxxxJxxxxx tuleb nimetada Vxxxx Jxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Vxxxx Jxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Vxxxx Jxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu 7 Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ning kulude kinnitamiseks.

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lõike 12 sätestab: Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks tunniarvestuse alusel 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1008 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 10,5 töötundi hinnaga 80 eurot tund. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Mart Sikuti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1008 eurot, sh käibemaks 168 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkinud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 38,58 eurot (büroo- ja transpordikulud), sh käibemaks. Kohus kinnitab pankrotihalduri kulud summas 38,58 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 8