Obsah (5)

§ 7§ 4§ 1§ 14§ 16

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1621 Määruse kuupäev 20. juuli 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Toomas Mirka kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks seoses kriminaalasjas

). 5.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Kuigi RVastS-s (eeskätt §-des 15 ja 13) on sätestatud lisaks materiaalõiguslikele alustele õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks ka eraldi menetluskord (RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2), siis viitab

§ 4

, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-st. 6.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab

menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahjuhüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk-d 3-4). Seega materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13; Riigikohtu erikogu
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).
5. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
6. Taotlus kahju hüvitamiseks

§ 7

alusel tuleb esitada prokuratuurile kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (

§ 14lg-d 2 ja 4).

Kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama (

§ 16lg 1).

Kaebajale on kohtukaebeõigus tagatud maakohtus

§-s 17 sätestatud korras.

1. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2