4-23-1876/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1876 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus, millega rahuldati sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Jevgeni Tarassovile asenduskaristuse kohaldamiseks. Jevgeni Tarassov (isikukood 38405030360). Viibimiskoht Viru Vangla Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus asendas
7. juuni
8. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-1876 Jevgeni Tarassovile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
9. juuli
10. a otsusega (jõustus
11. augustil 2020) väärteoajas nr 231720006823 KarS § 218 alusel mõistetud rahatrahvi 60 trahviühikut (s.o. 240 eurot) 6-päevase arestiga.
12. Kohus tuvastas, et J. Tarassovile määrati PPA Põhja prefektuuri
13. juuli
14. a otsusega rahatrahv 60 trahviühikut. Kohtutäituri
15. mai
16. a teatest nähtuvalt ei ole selle sissenõudmine enne aegumistähtaega võimalik. Rahatrahv on senini tasumata. Süüdlane kinnitas trahvi tasumata jätmist vahendite puudumise tõttu. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ja aresti kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
17. Trahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud ega otstarbekas. J. Tarassov kannab hetkel karistust Harju Maakohtu
18. aprilli
19. a otsuse alusel. Teda karistati KarS § 4231, § 215 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi 11 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega, mida ei pööratud 1 täitmisele eeldusel, et J. Tarassov ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid. Otsus jõustus
20. aprillil
22. juunil 2022 esitati erakorraline ettekanne, sest alates kriminaalhoolduse algusest ei olnud J. Tarassov esmasele registreerimisele ilmunud ning tema asukoht oli teadmata. Ta kuulutati tagaotsitavaks ja peeti kinni
23. septembril
24. Seetõttu on ÜKT nõuetekohase läbimise tõenäosus väike. Rahvastikuregistri järgi puudub J. Tarassovil Eestis elukoht. Rahatrahv tuleb asendada arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast kohtuasjas nr 4-23-1873 asendusaresti ärakandmist. MÄÄRUSKAEBUS
25. J. Tarassov palub maakohtu määrus tühistada ja asendada arest üldkasuliku tööga.
26. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kohtu määratud elukohas algas remont ja ta oli sunnitud leidma uue elukoha. Kriminaalhooldusest ei hoidnud ta kõrvale tahtlikult, vaid rumalusest. J. Tarassovil on kokkulepe onuga viimase juurde elamaasumiseks. Onu pakub vajadusel materiaalset tuge. J. Tarassov saaks koheselt tööle endisesse töökohta. Ta on varemgi (
27. a) teinud probleemideta ära üldkasuliku töö. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J. Tarassovil on rahatrahv 60 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja puudub vara sissenõude rahuldamiseks. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud.
29. Ringkonnakohus ei pea taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine kas aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada isikut iseloomustavat materjali. J. Tarassovit on korduvalt karistatud, seega tegemist ei ole usaldusväärse inimesega. Ta ei suutnud enne praegust vangistust täita kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu taotleti erakorralises ettekandes karistuste täitmisele pööramist. J. Tarassov kuulutati tagaotsitavaks ja vahistati ning erakorraline ettekanne pöörati täitmisele. Ehkki J. Tarassovi enda kinnitusel polnud kriminaalhoolduse nõuete rikkumised tahtlikud, ei saa isiku varasemat käitumist ja hoiakuid arvestades tema lubadust täita sel korral üldkasuliku töö kohustust võtta tõesena. J. Tarassovi erakorralist ettekannet arutades ei tuvastatud rikkumiste toimepanemist ettevaatamatusest.
30. J. Tarassov on enda kinnitusel ühel korral üldkasuliku töö sooritanud nõuetekohaselt. Samas näitab eelmine luhtunud kriminaalhooldus, et igal korral ei pruugi nõuete täitmine J. Tarassovile jõukohaseks osutuda. Arvestades J. Tarassovi ennetähtaegse vabastamise otsustamise tarbeks kriminaalasjas nr 1-22-1412 koostatud vangla iseloomustust ja karistusandmeid, esineb süüdlasel narkootikumide tarvitamise probleem. Senises kohtupraktikas on süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja J. Tarassovi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2