Obsah (4)

§ 412§ 32§ 41§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18624 Kohtuasi X kaebus

) § 41² ei anna kohtutäiturile õigust teha uut tasuotsust, mille suhtes hakkab kulgema uus kümneaastane aegumise tähtaeg. Kohtutäitur saab jääda senise tasuotsuse juurde ning nõuda esialgse tasu otsuse alusel kuni poolt kohtutäituri tasu summast. Ka kohtutäituri tasunõude osas tuleb täitemenetlus lõpetada aegumise tõttu. Kohtutäituri tasu otsus ei ole ka piisavalt põhjendatud, sest selles ei ole põhjendusi, kuidas kohtutäitur tasu arvutas. Maakohtu määrus ja põhjendused 2. Harju Maakohtu 24.01.2023 määrusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Määruse põhjenduste kohaselt ei vabane võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest, kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu. Sellisel juhul on kohtutäituril

§ 412

järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Kohtutäitur on nõudnud tasu maksimummääras. Kohtutäituri tasu otsuses on märgitud, et sissenõudmata nõude suurus on 139 009,53 eurot. 50% põhitasust on 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 450 eurot (

§ 32lg 3 ja § 35 lg 1).

Kohtutäitur ei ole küll tasu otsuses põhjendanud, miks on põhitasu maksimummääras, kuid on sisulised põhjendused esitanud nii 02.12.2022 otsuses kui ka 09.01.2023 menetlusdokumendis. Määruskaebus 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtutäitur tegi põhjendatult uue kohtutäituri tasu otsuse ja et see ei ole aegunud.

§ 41

² ei anna kohtutäiturile õigust teha uut otsust, millega algaks uuesti kulgema kümneaastane aegumistähtaeg. Selline tõlgendus ei vasta seadusandja eesmärgile 2 2-22-18624 lõpetada üheaegselt võlgniku suhtes aastaid kestnud täitemenetlus ja saavutada õigusrahu. Seadusandja tahtega on kooskõlas

§ 41

² tõlgendus, et kohtutäitur jätkab oma esialgse tasu otsuse sissenõudmist poole ulatuses, mitte ei koosta uut tasu otsust. Avaldaja palub kontrollida

§ 41² põhiseaduspärasust ning tunnistada säte põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.

Sätte kohaldamisel tekib ebamõistlik ja ebavõrdne olukord, kus kohtutäituri tasuotsuse menetlemine toimub 20 aasta jooksul, mis on vastuolus PS §-ga

1. Lisaks jättis maakohus arvestamata sellega, et kohtutäitur täitis põhjendamiskohustuse alles kohtumenetluses. Kohtutäitur ei põhjendanud otsuses oma tasu suurust. Menetluse edasine käik
2. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 2¹ jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas kohtutäituril on olukorras, kus põhinõude osas täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, õigus jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu nõudes, mh kas kohtutäitur võib teha põhitasu väljamõistmiseks uue otsuse.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus teha uus põhitasu otsus ja jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul saab kohtutäitur vastavalt

§-le 412 teha uue otsuse põhitasu nõudmise osas, milles tulenevalt tekib uus tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel juhul kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel täitedokument, siis saab seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. 9. Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. TMS §-s 481, §-s 501 ja §-s 2231 ning

§-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele (vt TlnRnKm 05.04.2022, 2-21-8023, p 11.3; TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p 7). 10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäituril tuleb

§ 41

² kohast põhitasu otsust põhjendada.

§ 41

² võimaldab kohtutäituril nõuda menetluse põhitasu kuni 3 2-22-18624 pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sätte kohaldamine ei sõltu sellest, mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskirja kohaselt (lk-d 8 ja 9) lähtub

§-s 41² sätestatud tasu suurus täiturite keskmistest kuludest täitmisele. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu tehtud täitetoimingutest ja nende ajakulust. Seadusest ei tulene kohtutäiturile põhitasu määramisel kohustust selle suurust põhjendada (vt

§ 35, § 32 lg 5).

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 412vastuolus põhiseadusega.

11.1. Täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1). Kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1) (vt TlnRnKm 22.03.2022, 2-21-17423, p 9.2; TlnRnKm 08.04.2022, 2-21-11197, p 11). Kohtutäitur ei nõua sisse aegunud kohtutäituri tasu pärast aegumistähtaja möödumist, vaid teeb põhitasu kohta uue otsuse. Seega on ebaõige avaldaja väide, nagu toimuks kohtutäituri tasuotsuse menetlemine 20 aasta jooksul. 11.2.

§ 412

sätestab, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtud on

§ 412põhiseadusele vastavust hinnanud ja leidnud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Trt

RnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p-d 9 ja 10; TrtRnKm 05.12.2022, 2-22-5148, p 16). Asjaomane norm ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna sellel on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Üksnes asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama.

1. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause ja lg 10 alusel avaldaja kanda ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd kohtutäituril ei ole menetluskulusid tekkinud, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
5. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TMS § 218 lg 3 alusel. 4 2-22-18624 (allkirjastatud digitaalselt) 5