Obsah (6)
§ 657§ 171§ 178§ 174§ 175§ 177KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21
§ 657lg 1 p 2¹).
Maakohus tuvastas asjaolud (praeguse otsuse p-s 3.1), mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses, ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
- Maakohus leidis põhjendatult, et 15.12.2014 üldkoosolekule esitatud
- aasta majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni
- a majandusaasta aruanne,
- a majandustegevuse aastakava,
- a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni
- a majandusaasta aruanne ning
- a majandustegevuse aastakava kinnitamise ettepanekud ei ole selle üldkoosoleku protokolli lisad, vaid on korteriühistu dokumendid. 7.
- MTÜS § 21 lg 6 kuuenda lause järgi on [üldkoosoleku] protokolli lahutamatuks lisaks ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. Kostja nimetatud dokumendid ei ole ettepanekud ega avaldused. Juhatuse ettepanek võiks olla üldkoosoleku lisa, kuid selle esitamist ei ole kostja hagejalt taotlenud. Üldkoosoleku protokolli lahutamatu lisana saab siinsel juhul käsitada üldkoosoleku osavõtjate nimekirja ja volikirjasid, mitte kogu korteriühistu dokumentatsiooni, mida on korteriühistu antud koosolekul kinnitanud (aruanded, aastakavad jne). 7.
- Vastusega apellatsioonkaebusele on kostja esitanud p-s 7 märgitud dokumendid. Hageja ei ole taotlenud nende tõenditena asja juurde võtmist, vaid on kasutanud nende kostjale esitamiseks praegust menetlust. Kuna puudub hageja taotlus nende dokumentide tõendina asja juurde võtmiseks, jätab ringkonnakohus need tähelepanuta ja eemaldab need pabertoimikust. Seoses dokumentide elektroonilise esitamisega nende füüsilist tagastamist ei toimu.
- Iseenesest on õige kostja seisukoht, et jõustunud otsust ei tohiks ümber vaatama hakata teises menetluses. Samas on täitedokumendist tulenev nõue lisade osas ebaselge, kuna selles ei ole konkreetselt loetletud, mis on vaidlusaluste üldkoosolekute protokollide lisad. Seda ebaselgust ei ole võimalik ei täitemenetluses ega ka praeguses menetluses enam kõrvaldada, aga see takistab mõistlikul viisil täitemenetluse läbiviimist. 6
(8)8.
- Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-17-19489 ei ole pooled praeguses asjas tõendina esitanud, seetõttu ei saa kolleegium kaaluda, kas hageja esitas eelmises vaidluses täpselt samad seisukohad, mis praeguses. Pole võimalik hinnata ka apellatsioonkaebuse väidet, et hageja väitis teises tsiviilasjas endal kõikide dokumentide olemasolu. Hageja on praeguse asjas menetluses olnud vastupidisel seisukohal ja väitnud, et ta selgitas juba tsiviilasjas nr 2-17-19489, et nõutud dokumente tal ei ole. Samas ei vaidle pooled, et vaidlusaluse täitedokumendi sisuks on konkreetsete kuupäevadega üldkoosolekute protokollide koos nende lisadega esitamine. 8.
- Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja peaks esitama kohtusse avalduse tuvastusnõudega, et ringkonnakohtu otsuses märgitud 14.06.2012 ja 17.07.2014 üldkoosolekute protokolle ja lisasid tal ei ole. Isegi kui hageja sellise nõude hagimenetluses kostja vastu edukalt maksma paneks, ei kõrvaldaks see täitedokumenti, millega on hagejat kohustatud nimetatud protokollid kostjale andma ja kostja võib endiselt täitemenetluses nõude hageja suhtes sunnirahameetme kohaldamist.
- Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kui üldkoosolek kokku kutsutakse, tuleb selle kohta koostada protokoll ka siis, kui kvooruminõuet täita ei suudeta. Nimetatu tuleneb MTÜS § 21 lg 6 esimesest lausest, mille kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Normi kohaselt ei eristata, kas koosolekust võtab osa piisav arv isikuid otsuste vastuvõtmiseks või mitte. Samuti tuleneb koosoleku protokollimise nõue sama normi seitsmenda lõike esimesest ja teisest lausest, mille kohaselt peab pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
- Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohus ei ole lahendanud tema 27.06.2022 taotlust (II kd, tl 4) 05.01.2021 hagi tagamise kohtumääruse osaliseks tühistamiseks. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, võttes taotluse osas seisukoha. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kostja väitel on hageja esitanud talle üksikud nõutud dokumendid, ei ole sel põhjusel võimalik 05.01.2021 kohtumäärust osaliselt tühistada. Konkreetse hagi tagamise määruse esemeks on sundtäitmise peatamine ja kohtutäituril hagejale sunniraha määramise keelamine kohtumenetluse ajaks. Hagi tagamist ei saa osaliselt tühistada, sest selles ei ole määratletud üksikud dokumendid (sh 09.01.2012 ja 28.06.2012 üldkoosolekute protokollide lisad), mis on täitmisnõude esemeks. Sellise hagi tagamise osalisel lõpetamisel ei oleks ka mingit majanduslikku mõtet, sest kohtutäitur võiks hagejale endiselt sunniraha määrata ja sellest ei muutuks ka sunniraha suurus.
- Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult leidnud, et kestma ei saa jääda olukord, kus täitedokumendi alusel läbiviidavas täitemenetluses nõutakse dokumentide esitamist, mida hagejal ei ole võimalik esitada, mistõttu määratakse hagejale lõpmatuseni sunniraha.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (
§ 171lg 1).
Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab
§ 178lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
12.1.
§ 174
lõigete 1 ja 3 järgi määrab ringkonnakohus vastavalt menetluskulude jaotusele kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 02.06.2023 esitatud nimekirja järgi on 7
(8)tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 7,45 tunni õigusabi eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 894 euro ulatuses. 12.2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenuse sisuks olnud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 2 h, ringkonnakohtu 05.10.2022 asja menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,20 h, määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamine 2,75 h, ringkonnakohtu 23.05.2023 määrusega tutvumine, selles toodud tähtaja fikseerimine ja täiendava seisukoha esitamise vajaduse kaalumine 1 h; menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine ja aruandlus kliendile 1,5 h. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele ja leidis, et need on osaliselt ülepaisutatud. 12.3.
§ 175
lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud maakohtu ja apellatsioonkaebuse analüüsi osas 2 h, ringkonnakohtu 05.10.2022 määrusega tutvumise ja kliendile aruandluse osas 0,20 h, määruskaebusele kirjaliku vastuse koostamine 2,75 h, ringkonnakohtu 23.05.2023 määrusega tutvumisega seonduva osas 0,20 h ja menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvas 0,5 h ulatuses. Ajakulu hindamisel võtab ringkonnakohus arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu, suures osas poolte maakohtu menetluses esitatud seisukohtade kordamist ja asjaolu, et 05.10.2022 kohtu menetlusse võtmise määrus oli trafaretne. Seega kokku on põhjendatud esindaja ajakulu 5,65 h ulatuses. Esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 120 × 5,65 = 678. eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 12.4. Lähtudes
§ 177
lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.5.
§ 178
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)