1-20-2802/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-20-2802 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Gints Lomažsi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise elektroonilise järelevalve kohaldamisega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Gints Lomažsi (Lomažs; isikukood 37304020136) kaitsja advokaat Merike Allikmäe määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus sisuliselt muutmata, asendades maakohtu põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega.
7. Jätta Gints Lomažsi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid advokaat Merike Allikmäe poolt Gints Lomažsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 92,40 eurot, sealhulgas käibemaks 15,40 eurot.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Gints Lomažsi kanda.
10. Gints Lomažsil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Maakohus karistas Gints Lomažsi 29.06.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2802 KarS § 113 lg 1 järgi 8 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, saades karistuseks 6 aastat 4 kuud vangistust. Maakohus arvestas KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust alates 21.01.
13. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldas maakohus Gints Lomažsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Kohtuotsus jõustus 07.07.
15. Viru Vangla esitas 04.04.2023 Viru Maakohtule materjalid Gints Lomažsi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla toetab Gints Lomažsi ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui tema suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg-t
16. Prokuratuur toetab tema ennetähtaegset vabastamist.
17. Viru Maakohus jättis 14.06.
18. a määrusega Gints Lomažsi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
19. Maakohus märkis, et vangla iseloomustuse andmetel puudub kinnipeetavalt kindel vabanemisjärgne elukoht, mis aga on käitumiskontrollile allutamise üheks tingimuseks. Elukoha puudumise tõttu ei ole materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, mistõttu tuleb isik jätta vangistusest vabastamata tingimisi enne tähtaega. Lisaks selgitas maakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka KrMS § 426 lg-st 3 lähtuvalt, kuivõrd ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole täidetud. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu 14.06.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse Gints Lomažsi kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määrus, vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, määrata katseaeg kuni 19.05.2026 ning jätta süüdimõistetu suhtes käitumiskontroll kohaldamata, kuna ta saadetakse riigist välja. 4.
22. Gints Lomažsil on olemas kindel elukoht Läti Vabariigis Ozoli külas, kus elab tema onu (1/2 korterist on pärandatud süüdimõistetu emale). Süüdimõistetu on Läti Vabariigi kodanik, elas Eesti Vabariigis elamisloa alusel. Kohtuotsuse järgi on tegemist väljasaadetavaga, mida süüdimõistetu ka soovib. Gints Lomažs on ära kandnud üle poole vangistusest ning täidetud on nii karistuse üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Kuigi tal on alkoholisõltuvus, on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse ning on näha, et isikul on motivatsioon muuta enda mõtlemist ja käitumist seoses alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamisest vabanemine on tema puhul võimalik, kuna alustas sellega alles 20-aastaselt. 4.
23. Vanglas on ta käitunud seadusekuulekalt, temal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta vanglas töötanud, sellesse suhtub ta positiivselt. Gints Lomažsil on vabanedes soov abielluda ja suhelda lähedastega, tal on selged tuleviku väljavaated ja soov elada õiguskuulekalt. Tegemist on Eesti Vabariigis esmase vangistusega. Gints Lomažs on suutnud luua endale kõik võimalused, et vabanedes hakkama saada ja tema edasine vangistuses viibimine ei ole vajalik. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Gints Lomažsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises elektroonilise valve kohaldamisega. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning asendab need käesoleva määruse omadega.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Maakohus ei ole sisuliselt Gints Lomažsi ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi analüüsinud, kuna leidis, et elukoha puudumine Eesti Vabariigis ei võimalda süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada. Sellega maakohtu põhjendused piirdusid. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kontekstis liigitub elukoha olemasolu või selle puudumine formaalsete eelduste hulka. Lisaks on maakohus jõudnud valele järeldusele elukoha olemasolu vajalikkuse osas. Vaidlust ei ole selles, et kriminaalasjas nr 120-2802 kohaldati Gints Lomažsi suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Riigikohus on 12.09.
28. a määruse kriminaalasjas nr 1-152671 p-s 6 selgitanud, et olukorras, kus kohus otsustaks KrMS § 426 lg 3 alusel isiku suhtes, kes saadetakse riigist välja, loobuda käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest, ei ole nõutav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elukoht Eestis. Kuigi maakohus ei ole kohtumääruses võtnud seisukohta käitumiskontrolli nõuetest vabastamise osas, ei ole maakohus ka leidnud, et Gints Lomažsi ennetähtaegse vabastamise korral ei tohiks või ei saaks teda riigist kohe välja saata (vt Riigikohtu 12.09.
29. a määruse kriminaalasjas nr 1-15-2671 p 11). Kuivõrd Gints Lomažsi vabastamine ei olene alalise elukoha olemasolust Eestis, on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust, jättes analüüsimata Gints Lomažsi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada.
30. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, millest tulenevalt ei ole Gints Lomažsi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega võimalik (s.o analüüsib materiaalset eelduste täidetust).
31. Gints Lomažsi iseloomustab positiivsena õiguskuulekas käitumine vangistuses. Tal pole distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et vähemalt kontrollitud keskkonnas on süüdimõistetu võimeline alluma korrale. Küll aga on probleemiks õiguskuulekas käitumine vabaduses. Nii on ta vangla iseloomustuse andmetel varem ühe korra viibinud vangistuses ja vaatamata sellele jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei saa tõsikindlalt väita, et ainuüksi distsiplinaarkaristuste puudumisest on võimalik järeldada edasist seaduskuulekat eluviisi. Seda enam, et Gints Lomažs kannab karistust nii kehalise väärkohtlemise kui ka tapmise eest. Seetõttu ohustab ta teiste inimeste tervist ja elu ning reeglite rikkumisel (nt tarvitab alkoholi, mis on kuritegude toimepanemise soodusteguriks) võivad olla rasked tagajärjed.
32. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne seegi, et süüdimõistetu on pikalt osalenud vangla tööhõives, millest tulenevalt on säilinud tema tööharjumus. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, mis keskendusid tema alkoholisõltuvusele. Samas on näha programmi ja selle jätkutegevuse tagasisidest, et kuigi Gints Lomažsil on olemas motivatsioon muuta enda käitumist ja mõtlemist seoses alkoholi 3 tarvitamisega, ei ole ta kindel, kas suudab sellest loobuda. Inimene, kes ise ei usu oma võimetesse, loobub ka suurema tõenäosusega püüdlusest jõuda eesmärgini (käesolevalt alkoholi tarvitamisest loobumiseni). See seab kahtluse alla Gints Lomažsi võimekuse säilitada vabaduses kainet eluviisi, mis aga võib viia uute vägivallakuritegude toimepanemiseni. Kaitsja väide, et Gints Lomažs on võimeline alkoholi tarvitamisest loobumine seetõttu, et ta alustas selle tarvitamist alles 20-aastaselt, ei lisa kaalu tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades seda, et kinnipeetav on 50-aastane, on tal olnud võimalik tarvitada alkoholi ja sellest ka loobuda viimased kolmkümmend aastat. Tegemist on pika ajaga, mille jooksul on temal diagnoositud alkoholisõltuvus, mis juba iseenesest näitab, et probleem on suur ja pelgalt loobumise soovist tõenäoliselt ei piisa.
33. Väheoluline ei ole seegi, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava andmetel on
34. aasta neljandas kvartalis planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mille käigus õpitakse kontrollima oma emotsioone ja seda, kuidas käituda konfliktisituatsioonides. Toimepandud kuriteod viitavad sellele, et Gints Lomažsil on probleem konfliktiolukordades toimetulekuga, on lahendamiseks kasutanud vägivalda. Seetõttu on äärmiselt oluline, et süüdimõistetu osaleks selles programmis ja õpiks, kuidas lahendada konflikte ilma vägivalda kasutamata. Eelnevat arvestades ei ole süüdimõistetust tulenevad riskid, nii alkoholi tarvitamine kui ka suutmatus toime tulla probleemsete olukordadega, piisavalt maandatud. Seetõttu ei ole Gints Lomažsi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
35. Kuivõrd süüdimõistetul puudub Eesti Vabariigis elukoht, ei ole võimalik tema suhtes käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kohaldada. Seega ei saaks tema riske maandada ei elektroonilise valve ega ka kriminaalhooldusega. Varasemad korduvad karistused Läti Vabariigis ei ole mõjutanud teda õiguskuulekusele, ka varasem vangistus, mistõttu ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et praeguseks on karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid täidetud. Elukoha olemasolu Läti Vabariigis ning soov abielluda ja suhelda lähedastega on küll kiiduväärt, kuid ükski neist ei vähenda riske niivõrd, et see võimaldaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Asjaolu, et tegemist on väljasaadetavaga, ei anna samuti kaalu ennetähtaegsele vabastamisele. Maakohtul oli õigus selles, et KrMS § 426 lg 3 kohaldamine aktualiseerub alles pärast seda, kui kohus otsustaks Gints Lomažsi ennetähtaegselt vabastada.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-dest 2 ja 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
37. juuni
38. a määrus sisuliselt muutmata, kuid asendades maakohtu põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata.
39. Kaitsja advokaat Merike Allikmäe esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõustamiseks 4minutit ning määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest küsib tasu kokku 92,40 eurot, sh käibemaks 15,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 92,40 eurot (sh käibemaks) Gints Lomažsi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4