Obsah (9)

§ 37§ 120§ 121§ 47§ 45§ 2§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1709 Määruse kuupäev 4. august 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 20 440 euro hüvitamise nõudes seoses kaebaja läbiotsimistega alates
3. a maikuust. Kaebuse kohaselt asusid valvurid alates
4. aastast kaebajat läbiotsimistel seksuaalselt ahistama. Kaebaja väitel esitas ta
5. juunil 2023 vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla jättis tema kahjunõude rahuldamata. Lisaks palub kaebaja keelata vanglal põhjendada tema ennetähtaegset mittevabastamist ja avavanglasse paigutamata jätmist individuaalse täitmiskava täitmata jätmisega.
6. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
7. augustil 2023 kohtule X
8. juuni
9. a kahjunõude nr 1-13/111-1 ning ühtlasi teatas, et Tartu Vangla ei ole veel kahju hüvitamise taotlust lahendanud. 3-23-1709 KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja nõuab talle alates
11. a maikuust kuni praeguse ajani läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju 20 440 euro hüvitamist. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse

§ 37lg 2 p 4 mõttes.

Samuti palub kaebaja keelata vanglal põhjendada tema enne tähtaega vangistusest mittevabastamist ja avavanglasse paigutamata jätmist individuaalse täitmiskava täitmata jätmisega. Kuna kaebusest ei nähtu, et vangla oleks vastavaid toiminguid teinud, on selle nõude näol tegemist keelamiskaebusega

§ 37lg 2 p 3 mõttes.

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Selle normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s

1. Kaebaja väitel esitas ta
2. juunil 2023 vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla jättis tema kahjunõude rahuldamata. Tartu Vangla
3. augusti
4. a vastusest nähtuvalt ei ole Tartu Vangla seni veel kahju hüvitamise taotlust lahendanud. 5.
5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega ei ole kaebaja
6. juuni
7. a kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaeg veel saabunud. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja pidanud kinni kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja on pöördunud kohtusse ennatlikult. 5.
8. Kohus selgitab, et kui vangla jätab kaebaja
9. juuni
10. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või tagastab taotluse, siis on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse. Hüvitamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul vangla otsuse tegemisest arvates. Kui vangla ei lahenda kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates), hakkab kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg kulgema taotluse lahendamise tähtajast arvates (RVastS § 18 lg 2). 5.
11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

6. Kaebaja palub keelata vanglal tugineda tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja avavanglasse paigutamise menetlustes individuaalse täitmiskava täitmata jätmisele.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub keelamiskaebuses esitatud nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. 6.1. Isiku võimalused kaitsta oma subjektiivseid õigusi enne haldusorgani tegevust, mis võib tema õigusi rikkuda, on piiratud. Haldusakti andmata jätmiseks või toimingu sooritamata jätmiseks võib esitada keelamiskaebuse üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab 2 3-23-1709 haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (

§ 45lg 1; sarnaselt on sõnastatud ka RVast

S § 5 lg 1). Kaebaja ei ole väitnud, et tema suhtes oleks praegu käimas enne tähtaega vangistusest vabastamise või avavanglasse paigutamise menetlus. Samuti ei ole ta esitanud põhjendusi, miks on alust arvata, et vangla võiks anda mõne haldusakti või teha toimingu, mille puhul ei oleks tal hiljem võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. 6.2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustab maakohus (kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 1). Vangla esitab selle menetluse tarbeks maakohtule küll kinnipeetava iseloomustuse (VangS § 76 lg 1 p 2), kuid see iseloomustus omab tähtsust üksnes tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid maakohtule esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (

§ 2lg 1 ja § 4 lg 1).

Kinnipeetaval on võimalus esitada vastuväiteid iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ning vaidlustada maakohtu määrust. 6.

1. Seoses avavanglasse paigutamisega selgitab kohus, et kinnipeetav saab halduskohtus vaidlustada tema avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsust. Seda otsust vaidlustades saab kinnipeetav tugineda muu hulgas ka väitele, et ta on individuaalse täitmiskava täitnud. Kui kinnipeetav on esitanud vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotluse, tuleb vanglal lahendada see taotlus sisuliselt, sõltumata sellest, kas individuaalse täitmiskava järgi on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-111/29, p 15). 6.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda, et kohus keelaks vanglal põhjendada tema enne tähtaega vangistusest mittevabastamist ja avavanglasse paigutamata jätmist individuaalse täitmiskava täitmata jätmisega. Seetõttu tagastab kohus keelamiskaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus jätab seetõttu selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, kuna tal endal puuduvad kohtumenetluses osalemiseks vajalikud oskused ja kogemused. 9.
3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on käesolevas asjas suutnud vanglale esitada arusaadava kahju hüvitamise taotluse ning kohtu hinnangul ta on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. 3 3-23-1709 9.
4. Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 ja

§ 121

lg 2 p 1 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise ning kaebaja kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, on kaebuse tagastamise aluste esinemisest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks praeguses haldusasjas ilmselgelt vähene. 9.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4