Obsah (17)

§ 4081§ 262§ 152§ 297§ 3151§ 339§ 15§ 409§ 306§ 263§ 901§ 1267§ 2862§ 691§ 294§ 337§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-18-2251 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Krimin

§ 4081

lg 3 alusel osaliselt avalikustamata järgmised osad: lk 4 lõik 6; lk 5; lk 6; lk 7 lõik 1; lk 12 lõik 3; lk 13 lõik 1; lk 27 lõigud 2 ja 3; lk 28 lõik 1; lk 29 lõik 3; lk 30 lõik 2; lk 35 lõigud 5, 6, 7; lk 36 lõigud 1 ja

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2022 otsus muutmata.
4. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.
6. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Meelis Kaldalu kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud summas 1187 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti. 7.

§ 4081

lg 3 alusel jätta ringkonnakohtu otsusest avalikustamata järgmised osad: lk 7 punkt 11 lõigud 3 ja 4; lk 8 lõik 1; lk 8 punkt 14; lk 9 lõigud 1 ja 2; lk 14 punkti 25.

1. lõik 3 laused 8 ja 9; lk 23 kaldkirjas toodud tekst. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
2. Meelis Kaldalu süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema, eesmärgiga teha pommiähvardus Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudiole asukohaga Tartu Riia 24 selleks, et häirida talle ja R.L. ale teadaolevalt ERR Tartu stuudios 10.10.2017 kell 19.45 alanud Tartu linnapea kandidaatide valimisdebatti (tegelikult toimus valimisdebatt ERR Tallinna stuudios), ostis koos R.L. aga 10.10.2017 20.20 paiku Tartu linnas Eedeni kaubanduskeskuses asuvast KLICK EESTI OÜ kauplusest mobiiltelefoni Prestigio PFP1280DUOBLACK, s/n PFP20470811833, millesse R.L. koos M. Kaldaluga paigaldas Elisa kõnekaardi abonentnumbriga
3. 10.10.2017 kell 20.42 Tartu linnas täpselt kindaks tegemata kohas M. Kaldalu koos R.L. aga saatis Häirekeskusesse lühisõnumi (SMS) sisuga: „UUDIS TEILE Valimised on epaseaduslik! etv tartustuudio lõhkeb kella 21.15 bomm UUDIS TEILE“. M. Kaldalu ja R.L. a tehtud pommiähvarduse tõttu piirasid politsei ja Lõuna-Eesti pommigrupp juurdepääsu ERR Tartu stuudiole asukohaga Tartu linn Riia 24 ja selle lähiümbrusele ning politsei sulges ajavahemikus 21.11-22.03 liikluse Riia-Raudtee Väike-Tähe tänavate lõigus. Lõuna-Eesti pommigrupp ei avastanud Riia 24 hoonest lõhkeseadeldist. Sellise tegevusega R.L. ja M. Kaldalu häirisid politsei poolt piiratud piirkonnas elavate, liiklevate ja töötavate isikute liikumisvabadust, avalikku kindlustunnet ja üldist õigusrahu, millega rikkusid KorS § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Maakohtu otsus
4. Tartu Maakohtu 16.11.2022 otsusega karistati M. Kaldalu KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 10 kuu 25 päeva vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti M. Kaldalu karistusaja hulka 24.10.2017 – 22.12.2017, 05.10.2021 – 16.11.2021 ja 30.04.2022 – 16.11.2022 vahi all viibitud 304 päeva, s.o 10 kuud 4 päeva ning 19.09.2020 – 09.10.2020 statsionaarsel kohtupsühhiaatrilisel ekspertiisil viibitud 21 päeva, s.o kokku 10 kuud 25 päeva. Sellega loeti M. Kaldalule mõistetud karistus 10 kuud 25 päeva 16.11.2022 kuupäeva seisuga täielikult ära kantuks. Kohtuotsusega tühistati tõkend vahistamine ning vabastati M. Kaldalu vahi alt. Kohtuotsusega jäeti M. Kaldalu taotlused vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju ja kriminaalmenetlusega tekitatud varalise/mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
5. Maakohus andis ülevaate eelnevalt toimunud menetlusest. Kui M. Kaldalu vaidleb vastu kõikidele tõenditele, mis teda ennast süüstavad (nagu senises menetluses selgelt on nähtunud), on see süüdistatava ja tema kaitsja õigus, samas sellise kaitsetaktika valik ei tähenda sugugi, et kohus oleks a priori õigusakte ja kohtupraktikat kas valesti tõlgendanud või kohaldanud. Kriminaalmenetlust ei viida läbi süüdistatavale meele järele olemiseks, vaid Eesti Vabariigi 2 nimel kohtule antud pädevuse piirides kuritegude menetlemiseks ja kuriteo toimepanemise tuvastamisel süüdistatavale karistuse mõistmiseks.
6. Vaidlust ei ole selles, et 10.10.2017 kella 20.42 paiku saadeti Tartus asunud isiku(te) poolt ühest mobiiltelefonist Elisa telefonivõrku ringlusesse SMS-sõnum, mis jõudis Häirekeskuse 112 numbrile tehtud kõnedele ja sõnumitele vastava korrapidajani ning sõnumi sisu tõlgendati Häirekeskuse töötaja poolt pommiähvardusena aadressil Riia 24, Tartu asuvale Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) Tartu stuudiole. Nimetatud asjaolusid ei ole kahtluse alla seadnud ka süüdistatav M. Kaldalu ja tema kaitsjad. Kuigi M. Kaldalu on viidanud oma kaitsekõnes mõningatele küsitavustele kõne all oleva sõnumi sisu, selle saatmisega ja sellele reageerimisega seotud kellaaegade osas, siis SMS-sõnumi saatmise kuupäeva, kellaaega ja adressaati ei ole menetluse vältel kahtluse alla seatud. Vaidlus on eelkõige selles, kes süüdistuses esitatud SMS-sõnumi saatis, milline oli saadetud sõnumi tegelik sisu, kas süüdistusaktis välja toodud tegu on süütegu ja õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning kas kriminaalmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Maakohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes võimalik tuvastada, et 10.10.2017 Tartus Elisa telefonivõrku ringlusesse saadetud SMS-sõnumi tegelik sisu on kattuv süüdistusaktis välja tooduga, sõnumi saatsid Häirekeskuse telefoninumbrile 112 eelnevalt kooskõlastatult kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes M. Kaldalu ja R.L. , süüdistuses esitatud tegu tuleb kvalifitseerida kuriteona KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, mitte väärteona KarS § 278 lg 1 järgi eritalituse vale väljakutsumisena. Kriminaalmenetlust on samuti läbi viidud õiguspäraselt kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtupraktika nõudeid järgides.
7. Maakohus selgitas süüdistatavale, et menetlusosaliseks on prokuratuur ning asi ei pea olema seotud ainult ühe prokuröriga, mõlemad menetluspooled ei pea esitama sama arvu tõendeid ning R.L. a osas eraldatud menetlus on jõudnud lõpplahendini. M. Kaldalu osas läbi viidav kohtueelne ja kohtumenetlus on käesolevaks hetkeks kestnud veidi üle 5 aasta ning kohus on oma määrustes korduvalt selgitanud ja põhjendanud, et kriminaalasja nr 1-18-2251 menetlus on aastaid veninud just süüdistatava M. Kaldalu menetluslikult taunitavast käitumisest tulenevalt ning maakohus jääb selle seisukoha juurde ka käesolevas kohtuotsuses. M. Kaldalu on ka korduvalt heitnud menetlejatele ette temale kaitseõiguse mittetagamist kriminaalmenetluses. Kahtlustataval ja süüdistataval on kriminaalmenetluses õigus kaitsja abile, mis on reguleeritud seaduse ja kohtupraktikaga. See ei tähenda, et M. Kaldalul on õigus kriminaalmenetluses igal juhul ja alati võtta enda esindajaks lepingulises korras mistahes temale meeldiv kaitsja. Maakohus selgitas veel täiendavad, et kohus võtab vastu ainult kriminaalasja lahendamiseks vajalikke ja olulisi tõendeid. Sellisteks tõenditeks käesolevas kriminaalasjas ei ole kindlasti need isikulised ja mitteisikulised tõendid, mis süüdistusaktis ette heidetud teokirjeldusega mitte mingisugust puutumust ei oma, on seotud ainult M. Kaldalu poliitilise tegevusega, valimisliiduga Südamega Tartu, M. Kaldalu eraeluliste aspektidega vms. Kohus nõustub süüdistatava kaitsjaga ka selles, et KarS § 263 lg 1 p 2 alusel esitatud süüdistuse tõendamine ei eelda tegelikult ka teo toimepanija motiivide väljaselgitamist, sest nimetatud süüteokoosseisu täitmise eelduseks ei ole väidetavale süüteole eelnenud motiivide tuvastamine. Samas ka ei saa kohtu hinnangul võimalikest motiividest või süüteole ilmselt hoogu andnud aspektidest ka täielikult mööda minna.
8. M. Kaldalu ei ole rahul süüdistuse sõnastusega. Maakohtu hinnangul on aga süüdistusakti sisu üheselt mõistetav ja arusaadav. Kuigi M. Kaldalu on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et süüdistusaktis kajastatud sõna „lohkeb“ on prokuratuuri poolt meelega asendatud 3 sõnaga „lõhkeb“, siis kohus ei pea sellist sõna valesti kirjutamist selliseks rikkumiseks, mis tingiks süüdistusakti õigustühisuse või ka oleks olnud aluseks kohtumenetluse algusstaadiumis selle

§ 262lg 1 p 2 alusel prokuratuuri tagasisaatmiseks.

On ilmne ja eluliselt usutav, et selline täheviga sõnas ei ole olnud taotluslik ja meelega tehtud, vaid inimlik eksitus. On ka väga suur tõenäosus, arvestades süüdistuse teokirjeldust tervikuna, et sõna „lohkeb“ loeb iga mõistlik inimene sõnana „lõhkeb“. Samuti sõna „bomm“ loetakse sõnana „pomm“.

1. Maakohus hindas kogutud tõendeid, neid refereerides, analüüsides ja õiguslikku seisukohta kujundades. Kohtueelse menetluse kriminaalasja nr 17,2780,01603 (kohtumenetluses nr 1-18-2251) juurde võetud sündmuse protokoll-arvestuskaart (I kd, tl 112) tõendab, et Häirekeskusele saadetud sõnumit saab oma sisult käsitleda pommiähvardusena. Sündmuse protokoll-arvestuskaardil ja Häirekeskuse infosüsteemi väljatrükil kajastatut kinnitavad ka tunnistajate A.P. , H.A. , K.J. , K.L. ja T.J. i ütlused. Nimelt tunnistajate ütlused sisuliselt riimuvad selles, et Tartus Riia 24 asuvale ERR Tartu stuudiole tehti pommiähvardus. Tunnistajad H.A. ja K.J. jõudsid võtteplatsilt ERR Tartu stuudio maja lähedusse ajavahemikus kella 21.20 – 21.
2. Tunnistaja K.J. lasi demineerijad varustusega majja sisse ja tegi ka nende sealolekust fotod. Tunnistajad K.L. ja T.J. töötasid sündmuse asetleidmise ajal, s.o 2017 sügisel, Häirekeskuses. Kuigi tunnistajad K.L. ja T.J. ei mäletanud pärast 5 aasta möödumist kohtuistungil selgitusi jagades enam asetleidnud sündmuse täpsemaid tehiolusid, siis nende ütlustele tuginedes on üheselt tuvastatav, et pommiähvardust sisaldav SMS-sõnum Häirekeskusesse menetlemiseks jõudis ning selle sisu ei olnud Häirekeskuse töötajatel võimalik omal algatusel muuta, sest need tulevad menetlusse automaatselt. Tunnistajate ütlustest kogumis, sündmuse protokoll-arvestuskaardist ja Häirekeskuse infosüsteemi väljatrükist nähtub üheselt, et 10.10.2017 kell 20.42 välja saadetud SMS siiski jõudis Häirekeskuseni ja seda hakkas ka Häirekeskuse päästekorraldaja menetlema. Kuigi kõne all olev sõnum registreeriti Häirekeskuse andmebaasis alles kella 21.07 ajal, s.o umbes 25 minutit hiljem, ei tähenda see, et sõnum ei oleks Häirekeskusesse üldse jõudnud. Ei ole ka vaidlust selles, et Häirekeskuse päästekorraldaja T.J. nimetatud sündmust menetles, s.o registreeris sissetulnud sõnumi politseisündmusena ning saatis edasi politseile ja päästele, sest sündmusele reageerisid nii demineerijad, pääste kui ka politsei. Seetõttu ei ole ka käesolevalt oluline keskenduda täpsemalt Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti tehnilisele töökorraldusele pommiähvardust sisaldava SMS sõnumi kättesaamisel, vahendamisel ja menetlemisel. Ei ole ka oluline, kas
3. aastal tuli Häirekeskusesse sõnumi saatmiseks eelregistreerida või mitte. Tõsikindel fakt on see, et telefoni kaudu saadetud sõnumid Häirekeskusesse jõudsid ka 5 aastat tagasi, mida kinnitab ka käesoleva kaasuse menetlemine. On ka eluliselt usutav, et Häirekeskus ei jätnud
4. aastal sellistele sõnumitele reageerimata. Ka tunnistajad K.L. ja T.J. on kinnitanud, et sõnumeid siiski Häirekeskusele saadeti ja neid menetleti. Sõnumi teekonna aja osas leidis maakohus kokkuvõtlikult, et sellise sõnumise saatmist Häirekeskusesse kinnitab üheselt sündmuse protokoll-arvestuskaart ja Häirekeskuse infokeskkonna väljatrükk ning ei ole käesolevalt M. Kaldalule ette heidetud kuriteo tõendamisel ka oluline hakata kindlaks tegema SMS-ide täpsemat teekonda mobiiltelefonist ja telefonivõrgust Häirekeskuseni, sest on tuvastamist leidnud, et ka SMS-sõnumid jõudsid
5. aastal Häirekeskuse töötajateni, kes need registreerisid ja saatsid vajadusel edasi teistele operatiivtöötajatele. M. Kaldalu eitab sõnumi saatmist, seega sõnumi ülesehituses ja sisus ka täpsemaid uurimisversioone ei ole olnud vajadust püstitada. Kohtumenetluses mitmete vastuväidete esitamine, nimetamata ära tõendeid, millele väited tuginevad, ei kinnita kohtualusel alibi olemasolu. M. Kaldalu on hakanud süüdistusele vastuväiteid esitama alles 4 kohtumenetluses ning seetõttu ei ole ka kohtueelses menetluses neid väiteid olnud võimalik põhjalikult kontrollida. Kohus siinkohal peab vajalikuks mainida, et Häirekeskuse infosüsteemi ekraanitõmmise väljatrüki ja sündmuse protokoll-arvestuskaardil on kajastatud süüdistusakti teokirjelduse sisuga sarnane sõnumi sisu, erisus on ainult sõnade „lohkeb“ ja „lõhkeb“ vahel. Süüdistatav M. Kaldalu on SMS-sõnumi sisu enda poolt kohtule presenteerinud kui „pommuudise lõhkemist“. Kohus aga sellise sõnumi sisu käsitlemisega nõustuda ei saa ja asub seisukohale, et süüdistatav on SMS-i sisu käsitlenud põhjendamatult meelevaldselt ja endale soodsamas suunas. Maakohtu jaoks on aga järeldus siinkohal ühene – Häirekeskusele 10.10.2017 kell 20.42 saadetud sõnumi sisuks on pommiähvardus KarS § 263 lg 1 p 2 tähenduses, sest teisiti nimetatud sõnumi sisu mõistliku ja objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt tõlgendada ei ole võimalik. Kuna sõnumi sisuna on tuvastatav pommiähvardus, ei saa ka asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud suvalise, ohutu, mittemidagiütleva sisuga eesmärgitult saadetud sõnumiga – sõnumi eesmärgiks oli siiski pommiähvarduse edastamine Häirekeskusele.
6. Maakohtu seisukohalt ka ei nähtu sündmuse protokoll-arvestuskaardilt ja Häirekeskuse infosüsteemi väljatrükist, et fikseeritud kellaaegade osas esineks anomaaliaid. Tõenditest tulenevalt kohus tuvastas, et 10.10.2017 kell 20.42 saadeti Häirekeskusele numbrilt 56145196 Elisa mobiilsidevõrgust pommiähvardust sisaldav SMS-sõnum, mis oli suunatud ERR Tartu stuudiole ja sellele reageerisid erinevad operatiivtöötajad (politsei, demineerijad, pääste). Andmebaaside kasutamine on üks osa selliste ülesannete täitmisest ning isikuandmete kasutamine on seotud politseitöötajate teadmisvajadusega tööülesannete täitmiseks. Ei ole vaidlust selles, et telefoninumber 56145196 on tuvastatav ka eelnevalt käsitlemist leidnud sündmuse protokoll-arvestuskaardilt ja Häirekeskuse andmebaasi väljatrükilt. Politsei, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, sisemisest töökorraldusest ja neile pandud ülesannetest (sh töömeetoditest) tegi PPA kasutuses olevate andmebaaside päringutega kindlaks, et nimetatud numbrit võis kasutada M. Kaldalu. Seega M. Kaldalu väited selle kohta, et temal kõne all oleva telefoninumbriga ja ka seda kasutanud mobiiltelefoniga mingit puutumust ei ole ja tema seda numbrit ei ole kasutanud, on alusetud. Kes kõnekaardi 5 aastat tagasi aktiveeris, ei ole oluline
7. SIM-kaarti M. Kaldalu valduses olekut kinnitavad järgmised tõendid. 12.10.2017 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (11.10.2017 prokuröri T. Liiva sideettevõtjalt andmete nõudmise luba) kohaselt abonentnumbri 56145196 sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta ajavahemikul 10.10.2017 – 10.10.2017 teostatud uurimistoiminguga konkreetset kasutajat ei tuvastatud, kuid tehti kindlaks, et saadetud on 1 sõnum 10.10.2017 kell 20.42 numbrilt 37256145196, IMEI 35961907138665, tugijaam LINATRT3, Elisa operaatori kaudu numbrile
8. Protokollist ka nähtub, et kuigi prokuratuuri poolt oli algselt väljastatud luba sideandmete nõudmiseks ajavahemikus 11.10.2016 – 11.10.2017, teostati seda reaalselt ainult 10.10.2017 kuupäeva osas. Maakohtu hinnangul oli sideandmete taotlemise loa andmine prokuratuuri poolt ning ka taotletud andmete ajaline maht õiguspärane ja proportsionaalne. Maakohtu hinnangul sideandmete taotlemise lubades on selgelt leidnud fikseerimist, et muude menetlustoimingutega ei oleks suudetud 10.10.2017 pommiähvardust saatnud isikuid kindlaks teha. Just sideandmete kasutamine aitas omavahel siduda Eedeni kaubanduskeskuse turvakaamerate salvestistel ja sõnumi saatmiseks mobiiltelefoni kasutanud isikuid. Sideandmete lubade väljastamisega pole rikutud kriminaalmenetluse seadustikus lubade väljastamise aegseid nõudeid ja nimetatud tõend on käesolevas menetluses lubatav tõend. Eelnevale tuginedes sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et 10.10.2017 kella 20.42 ajal oli telefon IMEI-ga 35961907138665 tugijaama LINATRT3 levipiirkonnas, mis on kajastamist leidnud ka protokolli kantud kaardirakenduste väljatrükkidel. Nimetatud tugijaam asub Tartu linnas. 5
9. Telefon, millega sõnum saadeti, võib olla ostetud Tartus Eedeni kaubanduskeskusest. Klick Eesti AS 19.10.2017 vastusest PPA nõudekirjale nähtub, et Klick Eesti AS kassasüsteemi andmetel osteti mobiiltelefon, millega 10.10.2017 oli sõnum Häirekeskuse numbrile 112 saadetud, Prestigio PFP1280DUOBLACK s/n PFP20470811833, IMEI 35661907138665 Eedeni kauplusest 10.10.2017 kell 20.19.
10. Kaupluse nõudekirja vastuses kajastatud informatsiooni kinnitab ka koopia arve-saatelehest, mille kohaselt mobiiltelefoni eest maksti sularahas 29,99 eurot. Ostetud telefoniks oli must mobiiltelefon Prestigio Muze B1, Dual-SIM seerianumbriga PFP20470811833, IMEI-ga 35661907138665 (arve nr 0000000271000020055, viitenumber 27100002000554). Mobiiltelefonist on uurijatele saadetud firma kodulehel olevast pildist ja andmetest ekraanitõmmis, mille väljatrükk on lisatud kohtutoimikusse). Politseile on edastatud ka Eedeni kaubanduskeskuse ja Klick poe turvakaamerate videosalvestised, mille kohta koostatud asitõendite vaatlusprotokollidest nähtub kokkuvõtlikult, kuidas 2 meesterahvast sisenevad 10.10.2017 kell 20.19.17 Eedeni keskusesse, nende välimus, liikumine Klicki poodi, telefonide leti ees olemine, omavahel paberraha üleandmine, raha müüjale andmine ja poest lahkumine. Ajavahemikus kella 20.23.17 – 20.24.34 liiguvad mehed Eedeni kaubanduskeskuse teisele korrusele. Meesterahvad istuvad kell 20.25.12 maha turvakaamera lähedal asuva pingi peale ja otsivad midagi seljakotist. Kell 20.33.03 tõusevad mõlemad mehed pingilt püsti ja kell 20.33.10 liikuvad pingi juurest ära. Pingil istuti kokku 8 minutit. Ajavahemikus kella 20.33.21 – 20.35.04 liiguvad mehed tagasi kaubanduskeskuse esimesele korrusele ja lahkuvad keskusest. 18.10.2017 asitõendi vaatlusprotokollile on lisatud selgitusena väljavõte Tartus Kalda tee 1c asuva Eedeni kaubanduskeskuse
11. korruse plaanist internetikeskkonnast – nooltega on viidatud turvakaamerate asukohtadele ja meesterahvaste liikumissuundadele, mis ühtivad ka asitõendite vaatlusprotokollis kajastatuga ning ka videosalvestistel nähtuvaga. Vaatlusprotokollides kajastatu riimub videosalvestistelt tuvastatavaga. Kõrvutades videosalvestisi ja nende vaatlusprotokolle, tuleneb vaatlusprotokolli lisast, et sotsiaalmeedia platvormi Facebook valimisliit Südamega Tartu kontolt leitavatelt fotodelt koostoimes Eedeni kaubanduskeskuse turvakaamerate salvestistel kajastatud isikute välistele tunnustele (riietus, välimuse eripärad) tuginedes on Eedeni kaubanduskeskuses ja Klick poes telefoniostjatena 10.10.2017 ajavahemikus kella 20.19.17 – 20.35.04 tuvastatavad R.L. (kannab kaabut) ja M. Kaldalu (kannab nn kalurimütsi ja jopet Norra lipuga). Kohtunik, vaadeldes nii videosalvestisi kui ka vaatlusprotokolli lisas kajastatud platvormi Facebook Südamega Tartu kontolt leitud fotosid, on veendunud, et Klick poes käisid telefoni ostmas R.L. ja M. Kaldalu. Ka M. Kaldalu ei ole tegelikult eitanud, et ta koos R.L. aga selles poes telefoni ostmisel juuresolijana viibis. Veelgi enam kinnitab M. Kaldalu ja R.L. a viibimist 10.10.2017 Eedeni keskuse Klick poes 24.10.2017 M. Kaldalu elukoha XXX läbiotsimisel (läbiotsimise protokoll koos fototabeliga) leitud kaluri tüüpi müts sinise äärega ja valget värvi keskosaga, musta värvi jope Norra lipuga ja Nike spordijalanõud ning 24.10.2017 R.L. a elukoha XXX läbiotsimisel (läbiotsimise protokoll koos fototabeliga) kahe identse kaabu ja musta värvi dressipluusi leidmine. Nimetatud riideesemeid on vaadeldud ja on tuvastatav, et Klick poes viibinud isikutel on seljas sarnased riideesemed. Seega 10.10.2017 ajavahemikus kella 20.19 – 20.35 viibisid Tartus asuva Eedeni kaubanduskeskuse Klick poes M. Kaldalu ja R.L. . Klick kauplusest osteti mobiiltelefon. Vaidlus on M. Kaldalu poolt aga püstitatud selles, kes mobiiltelefoni ostis. Süüdistatav M. Kaldalu on kohtuistungitel korduvalt väitnud, et tema telefoni puutunud ei ole, seda ei ostnud ja sellega üldse midagi teinud ei ole. Kogutud tõendid näitavad midagi muud. Klick poe turvakaamera videosalvestiselt on selgelt nähtav, et M. Kaldalule sarnanev isik ulatab R.L. ale sarnanevale isikule sularaha, mille R.L. ale sarnanev isik ulatab edasi müüja suunas. Müüja 6 annab ostetud kauba R.L. ale sarnaneva isiku kätte. Ostetud mobiiltelefoni R.L. a kätte minemist ei eita ka M. Kaldalu. Juba sellisest kahe isiku käitumisest on võimalik tuvastada, et M. Kaldalu ja R.L. ostsid telefoni vähemalt konkludentselt ehk tegudega kooskõlastatult, sest M. Kaldalu ulatas R.L. ale telefoni ostmiseks raha ja seega majanduslikult toetas teda selles. Ka nende järgnev käitumismuster räägib koos ostmise hüpoteesi kasuks. Nimelt M. Kaldalu ja R.L. , kelle kätte jäi kott ostetud telefoniga, liikusid edasi Eedeni keskuse teisele korrusele, kus ühe pingi juures veetsid koos istudes 8 minutit, otsides samal ajal midagi seljakotist. Seejärel ka koos keskusest lahkuti. Tõepoolest, turvakaamera videosalvestistelt ei ole tuvastatav, mida M. Kaldalu ja R.L. pingi peal täpsemalt tegid. Eelnev aga ei tähenda, nagu ei oleks kõne all olevat telefoni koos tegutsedes ostetud. Seega tuleb lugeda vääraks M. Kaldalu ütlused selles, et tema telefoni ostmisel mitte kuidagi ei osalenud. Vaidlust ei ole ka sellest, et M. Kaldalu ja R.L. teineteist tunnevad.
12. Maakohus kujundas seisukoha R.L. a ütluste osas kohtuistungil. Prokurör asus oma lõppkõnes seisukohale, et tunnistaja R.L. a ütlustel tõendiväärtus puudub, sest esimesel ülekuulamisel tunnistaja sisulisi vastuseid ei andnud ning teisel ülekuulamisel oli isik juba eelnevalt mitmel korral viibinud istungitel saalis, kuid tunnistaja ei tohi enne ülekuulamist kohtusaalis viibida. Kohus möönab, et tunnistaja R.L. a ülekuulamistega seonduv on komplitseeritud, kuid ei saa asuda seisukohale, et R.L. a ülekuulamine mitte mingisugust tõenduslikku väärtust ei omaks. Kohus tugineb aga ütlustele, mis R.L. andis 29.10.2021 esimesel ülekuulamisel, sest see ülekuulamine oli läbi viidud õiguspäraselt, samuti andis R.L. siis ka sisulisi ütlusi. Küll aga tuleb R.L. a kohtuistungil 29.10.2021 antud ütlused lugeda enamuses ebausaldusväärseteks. Uuritud teave kogumis tõendab, et R.L. vestles A.K. ega valimistega seonduvatel teemadel, mis omakorda tähendab, et tunnistaja väited valimistega mittetegelemise, numbri 55500948 mitteteadmise, A.K. ega mittevestlemise ja 10.10.2017 aset leidnud sündmuse kirjelduse kohta ei ole tõesed ja tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Ka väidetavad mitteteadmised ja –mäletamised seoses pommiähvardusele eelnevate sündmustega, koos M. Kaldaluga Eedeni keskuses käimisega, telefoni ostmisega, valmistega, ERR Tartu stuudios käimisega loeb kohus mittearvestatavateks, sest teiste tõenditega on nimetatud tegevused juba eespool tõendamist leidnud. XXX XXX XXX
13. Ka teistele tõenditele tuginedes on tuvastatav, kes 10.10.2017 kell 20.42 Häirekeskusesse ähvardava sisuga sõnumi saatis. Kohus meenutab, et süüdistatav M. Kaldalu eitab telefoni puutumist ja sellega toimingute tegemist, tunnistaja R.L. aga ei osanud süüdistuse faktiliste asjaolude kohta kohtuistungil midagi sisulist selgitada. M. Kaldaluga Tartu Vangla kambris pikemat aega viibinud tunnistaja M.K. aga selgitas kohtuistungil, et kui ta istus M. Kaldaluga ühes kambris Tartu Vanglas umbes 3 aastat tagasi 3 nädalat ja peale, siis M. Kaldalu rääkis, et teda kahtlustatakse pommiähvarduses. Käis ka läbi R.L. nimi, kellega teda koos kahtlustatakse. M. Kaldalu rääkis, et neil oli telefon, aga enam seda ei olnud. M. Kaldalu jutt oli samas kogu aeg selline kahe vahel – ta jagas nagu vihjeid, et justkui nagu oleks nemad midagi teinud, aga samas jättis süütu mulje endast. Seal oli mingi poliitiline asi mängus, kus ta ei saanud mingeid hääli või ei kutsutud teda mingile koosolekule või asjale - ta oli päris kuri selle peale. Telefon hangiti M. Kaldalu sõnul Eedeni keskusest, kuid kes konkreetselt telefoni ostis, vestluses ta ei maininud. Maakohtu hinnangul on tunnistaja M.K. i ütlused usaldusväärsed. Nimelt täiesti asjakohatud ja tõendamata on süüdistatava M. Kaldalu väited selle kohta, et tunnistaja M.K. it 7 psühholoogiliselt kuidagi vangistuses survestati – tema ütlused kohtuistungil olid sellised, mis ei anna alust kahtlustada mõjutamist.
14. Süüdistatav M. Kaldalu väide, et sõnumi võis saata kolmas V. i nimeline isik, et ole asjas tõendamist leidnud. Seda väidet ei ole süüdistatav esitanud ka kohtueelses menetluses kontrollimiseks. Samuti kõnekaardi aktiveerimine mais 2017 viitab, et nimetatud kõnekaart oli juba varasemalt kasutuses, samuti suutsid politseiuurijad seostada numbri uurimise alguses M. Kaldaluga. Ka M. Kaldalu elukoha läbiotsimisel leiti 46 erinevat kõnekaarti ja kõnekaardi ümbrist, mis omakorda viitab, et süüdistatava kasutuses oli palju kõnekaarte ja ei ole välistatud nende varasem aktiveerimine teistes telefonides – aktiveerimine ei eelda alati sõnumite saatmist ega kõnede tegemist. Maakohus juba eespool asus seisukohale, et M. Kaldalu ja R.L. tegutsesid süüteo toimepanemise hetkel kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 tähenduses ja sellise hüpoteesi on kohtuistungil esitanud ka M. Kaldalu ise. Kaastäideviimist ka ei välista kriminaalmenetluse eraldamine ja ühe kaastäideviija suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Maakohtu hinnangul on nimetatud tingimused M. Kaldalu ja R.L. a tegevuses täidetud – koos osteti sõnumi saatmiseks mobiiltelefon, sh M. Kaldalu andis rahalised vahendid R.L. ale telefoni ostmiseks, samuti ilmselt koos sisestati ka SIM-kaart telefoni (kui viibiti 8 minutit turvakaamera juures oleval pingil Eedeni keskuses) ning on ka alust arvata, et nad olid sõnumi saatmise hetkel koos ja kaotasid pärast sõnumi saatmist mobiiltelefoni meelega ära.
15. XXX
16. Järgmisena peatus maakohus küsimusel, kas M. Kaldalu poolt toime pandud süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 263 lg 1 p 1 või KarS § 278 lg 1 järgi. Süüdistatav M. Kaldalu ja tema kaitsja on seisukohal, et M. Kaldalule ette heidetava süüteo võiks kvalifitseerida väärteona KarS § 278 lg 1 järgi. Maakohus sellega ei nõustunud. Nimelt M. Kaldalu süüteo puhul on leidnud tuvastamist, et häiriti mitmete inimeste rahu ja turvatunnet, see oli suunatud konkretiseerimata inimeste hulgale ning kujutas endast samas abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustas potentsiaalselt ühiskonna turvalisust. Seega ei ole ka õige M. Kaldalu väide, et KarS § 263 lg 1 p 2 kuriteokoosseisu tuvastamiseks tuleks kindlaks teha, kelle turvalistust, rahu konkreetselt häiriti – sellist seisukohta Riigikohtu kehtiv praktika ei jaga. Saates pommiähvardust sisaldava sõnumi Häirekeskuse 112 numbrile, ei saa asuda seisukohale, et nimetatud sõnum häirib ainult Häirekeskuse töötajaid, s.o et tegemist oleks lihtsalt eritalituse vale väljakutsega vms. Ähvardus oli suunatud siiski ERR Tartu stuudios töötavatele isikute ringile, kedagi neist konkretiseerimata. Uudis sellest levis ilmselgelt ka väljapoole stuudio piire. Seega oli tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, sest politsei poolt lintidega piiratud territooriumile sai ligineda (lintideni) ja vaadata pealt määratlemata ring inimesi. Seda tõendavad ka M. Kaldalu poolt kohtule edastatud fotode koopiad politseisõidukitest. Ei ole siinkohal oluline, kui palju inimesi ja kes tegelikult ERR Tartu stuudio juures viibisid. Stressireaktsiooni tekkimist, pahurust seoses tööpäeva pikenemisega ja arusaamatust olukorra suhtes kinnitasid pommiähvardusest teadasaamise järgselt ka ERR-i töötajatest tunnistajad H.A. ja K.J. , kes tulid samuti sündmuskohale. On tuvastatud, et ERR Tartu stuudioga piirnenud inimeste elutegevus oli häiritud (ei saanud tänavaid tavapäraselt läbida, operatiivsõidukite kohalolu, küsimus olukorra tõsidusest jms). Avalikkust häiriva ähvarduse saatmiseks ei pea süüteo sooritaja viibima ise avalikus kohas (nt sõnumi edastamisel telefoni või arvuti teel).
17. M. Kaldalu on esitanud väite, et 10.10.2017 kell 20.42 Häirekeskusele saadetud sõnum on lavastus valimisliidu Südamega Tartu juhtfiguuride mustamiseks. Kohtu seisukohalt sellised M. Kaldalu poolsed tõlgendused on asjakohatud, kuna pole kogutud tõenditega kinnitust leidnud. On üheselt tõendatud, et M. Kaldalu koos R.L. aga (või vähemalt üksteise teadmisel ja 8 heakskiidul) saatis sõnumi Häirekeskusele, sõnumi nn „õhus rippumine“ on pigem seotud Häirekeskuse töö tehnilise korraldusega 5 aastat tagasi ning ERR Tartu stuudio töötajate omavahelise suhtluse sisu enne ja pärast pommiähvardust ei puutu üldse käesoleva kriminaalasja menetlusesemesse. Maakohus märkis, et ei võtnud M. Kaldalu süüküsimuse otsustamisel arvesse ka teisi M. Kaldalu kohtuistungil antud ütluseid (sh lõppsõnas), mis ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega või ei puuduta antud kuriteosündmust üldse, luges need asjassepuutumatuks, ebausaldusväärseks ja jättis tõendite kogumist välja. Väide, et M. Kaldalu ja R.L. teadsid, et debatt toimus Tallinnas, ei väära fakti, et pommiähvardus tehti ERR Tartu stuudiole. M. Kaldalu on oma tegevusega täitnud KarS § 263 lg 1 p 2 objektiivsed süüteokoosseisu tunnused.
18. Maakohus tõi veel välja, et tunnistajate A.K. e, A.P. , K.J. ja H.A. ütlustest nähtub, et ühel nädalajagu varasemalt aset leidnud valimisdebatil (Raadio 2 saade) soovis osaleda ka valimisliit Südamega Tartu. Kuna nad ei olnud end selleks õigel ajal registreerinud, siis neil osaleda ei olnud võimalik. A.K. helistas 09.10.2022 A.P. le ja ütles, et tal oli olnud vestlus R.L. aga ning kui selgus, et Südamega Tartu ei saa sellel debatil osaleda, siis oli valmisliidu esindaja öelnud, et nad kasutavad kõiki võimalusi, vahendeid, et kas sinna pääseda või segada seda debatti.
19. Maakohtu hinnangul pani M. Kaldalu kaastäideviimise vormis KarS §-s 263 lg 1 p 2 sätestatud kuriteo toime kavatsetult. Kavatsetusele viitab eelkõige M. Kaldalu teopanus sõnumi saatmisel just ERR Tartu stuudiole, selle ilmselge eelnev etteplaneerimine ja ka R.L. a kaasamine süüteo sooritamisele. Kuigi süüdistatav M. Kaldalu on menetluses läbivalt väitnud, et tema ei tea asjast midagi, siis ta on tegelikult väga intelligentne ja tark inimene, mida on kinnitanud ka ekspertiisiaktid, kõrgharidusega intelligentsele isikule on sellise teo toimepanemisele järgnev ja kaasnevad tagajärjed ettenähtavad. M. Kaldalu sai tegelikult aru, et selline ähvardav sõnum käivitab politsei ja päästeameti reageeringu võimalikule ähvardavale ohule. Sõnumi sisust oli mõistlikul inimesel ka võimalik ainult üheselt aru saada – tegemist oli pommiähvardusega. M. Kaldalul oli (koos R.L. aga) selge soov tekitada valimiste ajal segadust, väites, et valimised on ebaseaduslikud ja ilmselt siis ka seaduslikku valimisprotsessi sekkuda. Kavatsetusele viitab ka peale sõnumi saatmist telefoni ja selle dokumentide ärapeitmine ja kaotamine selliselt, et neid ei ole siiamaani üles leitud. Häirekeskusele saadetud sõnumi sisu ei olnud ka mitte lihtsalt häiriv, vaid pommiähvardusena ühiskonnale suurt ohtu kujutav. Ei ole samuti välistatud, et M. Kaldalu kannustas sellisele teole umbes nädal aega varem aset leidnud mitte kõige meeldivam intsident valimisliidu Südamega Tartu liikmete M. Kaldalu ja R.L. a ning ERR Tartu stuudiotöötajate vahel.
20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
21. Karistuse mõistmise osas leidis kohus, et M. Kaldalu on varem kriminaalkorras karistamata ning kuna tal puudub stabiilne töökoht ja ta ei tööta, on välistatud isikule rahalise karistuse määramine. Nimetatud karistusliik ei täidaks tasumata jätmisel oma eesmärki mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokurör nõudis kohtuvaidluses M. Kaldalule karistuseks 11 kuud vangistust, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus nõustus üldjoontes prokuröri poolt taotletud karistusmääraga, leides, et M. Kaldalu süü on küllaltki suur, kuid jääb alla keskmise. Arvestades M. Kaldalu soovi sisuliselt mõjutada ebaseaduslikult valimiste käiku, tehes avalikkust häiriva pommiähvarduse tuntud stuudiole, on siiski süüdistatava M. Kaldalu süü reaalse vanglakaristuse vääriline ja põhjendatud suuruses 10 kuud 25 päeva, mille kandmise algust 9 arvestatakse alates 30.04.2022 kuni 16.11.
22. 16.11.2022 kohus määras M. Kaldalu vabastada vahi alt seoses temale mõistetud karistuse täieliku ärakandmisega. M. Kaldalu puhul tuleb kindlasti arvestada asjaoluga, et tema käitumine näitab lugupidamise puudumist nii Eesti Vabariigi valimiste korra kui ka õiguskaitseasutuste suhtes üldisemalt. Ühiskonnale tuleb aga edastada signaal, et põhiseadusliku korra kohaselt valimiste läbiviimise mõjutamine on rangelt karistatav. Seetõttu M. Kaldalul kehtivate karistuste puudumine küll mõjutab raskeima sanktsiooni mõistmist alla keskmise määra, kuid ei välista reaalse vanglakaristuse kohaldamist.
23. M. Kaldalu on samuti esitanud kohtule taotluse mittevaralise kahju eurot hüvitamiseks seoses temale endale ja lähedastele kannatuste tekitamise eest ning varalise kahju hüvitamiseks seoses 05.10.2021 kinnipidamisel kaotatud kingadega ja halvaks läinud kogutud seente eest. Kuna kohus on M. Kaldalu suhtes teinud süüdimõistva otsuse ja esine ka teisi aluseid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb nimetatud taotlus jätta rahuldamata. Samuti ei ole tuvastatud, et kohtueelset ja kohtumenetlust oleks läbi viidud õigusvastaselt. M. Kaldalu seadis muuhulgas kahtluse alla ka SKHS regulatsiooni, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõppu. M. Kaldalu on kohtumenetluses enne kohtuliku uurimise lõppemist esitanud kohtule taotluse nii mittevaralise kahju 5 000 000 euro ulatuses kui ka ilmselt varalise kahju nõudes kadunud kingade ja halvaks läinud seente eest, siis ta on saanud oma õigusi vastavalt seadusele ka teostada ning tema jaoks ei olnud takistus õigusaktis sätestatud korras nõude esitamine. Maakohtu hinnangul on SKHS §-des 12 ja 18 lg 1 sätestatud piirangud kooskõlas põhiseadusega, otstarbekohased ja proportsionaalsed.
24. M. Kaldalu on seadnud kahtluse alla ka

§ 152

lg-te 4 ja 5 põhiseaduspärasuse enda isikuandmete töötlemise osas seoses sideandmete nõudmisega ja töötlemisega ning ID-kaardi mitteväljastamisega politsei poolt. Tegemist ei ole käesolevalt asjasse puutuva normiga ning ID-kaardi väljastamise küsimisega maakohus ei tegele. 23.

§ 4081

lg 3 alusel avalikustada ainult kohtulahendi resolutiivosa, sest otsuses sisalduvad eriliiki isikuandmed. Apellatsioonid

1. Tartu Maakohtu 16.11.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Kaldalu kaitsja jurist Indrek Repnau, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista M. Kaldalu õigeks. Lisaks hüvitada M. Kaldalule kriminaalasja 17278001603 menetluses vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju ning M. Kaldalule tema poolt kantud menetluskulud riigieelarve vahenditest. Alternatiivselt taotletakse tühistada maakohtu otsus kriminaalasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 24.
2. Maakohus on kriminaalasja menetledes ja kohtuotsust tehes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohus on jätnud kaitse poolt kohtuvaidluste käigus tõstatud küsimused üldse käsitlemata, seal hulgas jätnud need ümber lükkamata või käsitlenud neid valikuliselt ning üksnes endale sobivas ulatuses. 24.
3. Maakohus on üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja menetledes seotud kohtule edastatud süüdistusaktis kajastatud teokirjeldusega. Süüdistusaktis on teo kirjeldamisel kasutatud sõna „lõhkeb“, aga Häirekeskuse sündmus protokoll-arvestuskaardil on sõnaks „lohkeb“. Maakohus on süüdistusakti teokirjeldust asunud põhjendama asjaoluga, mille kohaselt on ilmne ja eluliselt usutav, et selline täheviga sõnas ei ole olnud taotluslik ja meelega tehtud, vaid 10 inimlik eksitus. Maakohtul puudub õigus asuda süüdistusakti teokirjeldust oma äranägemisel muutma, isegi juhul, kui tegemist on kirjavigadega. Seega ei vasta M. Kaldalule esitatud süüdistuse teokirjeldus tegelikkusele, kuna Häirekeskusele ei ole süüdistuses kajastatud sisuga lühisõnumit laekunud. 24.
4. Avaliku koha määratlemise osas leiab kaitsja, et ei ole tuvastatud, kus M. Kaldalu 10.10.2017 kell 20.42 üldse viibis. Ehk kohtueelne ega kohtulik uurimine ei ole suutnud tuvastada, et kas M. Kaldalu viibis eelnimetatud kuupäeval ja ajal avalikus kohas või mitte. Seega siis ei saa talle ette heita avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) Tartu maja ei ole käsitletav avaliku kohana KorS § 54 mõistes. Tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et ERR Tartu stuudiosse ei pääsenud määratlemata isikute ring nendele sobival ajal, vaid külastamissoovi omav isik pidi oma soovi realiseerimiseks tegema täiendavaid toiminguid. 24.
5. Süüdistuses on märgitud ka seda, et häiriti politsei poolt piiratud piirkonnas elavate, liiklevate ja töötavate isikute liikumisvabadust, avalikku kindlustunnet ja üldist õigusrahu. Tunnistajad H.A. ja K.J. on mõlemad kohtuistungil kinnitanud, et nad kumbki ei viibinud samuti oma töökohal, vaid olid ERR Tartu stuudiost väljas. K.J. ütluste kohaselt olid ERR Tartu stuudio ruumid lukus ja valve all. Ükski tunnistajatest ei pidanud katkestama oma tööülesannete läbiviimist. Kriminaalasjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et hoolimata politsei poolt teatud ala piiramisest oleks kellegi elu-või töö häiritud. Puuduvad andmed selle kohta, et Riia tänav 24 majast või seda ümbritsevatest hoonetest oleks evakueeritud inimesi. Kriminaalasjas esitatud fotodest nähtub, et politsei poolt on Riia 24 juures teatav ala piiratud, kuid fotodelt ei nähtu piiratud ala ääres määratlemata hulka inimesi. Samuti ei nähtu fotodelt, et Riia 24 maja aknad oleksid valgustatud. Puuduvad tõendid, et toimunu rikkus intensiivselt seal viibinud isikute õigusrahu. 24.
6. Maakohus ei ole suutnud veenvalt põhjendada, miks asus Häirekeskus registreerimata kasutaja telefonilt saabunud lühisõnumile üldse reageerima. Kriminaalasjas puuduvad mistahes andmed selle kohta, et telefoninumber 56145196 oleks Häirekeskuses registreeritud kasutajana, mistõttu jääb arusaamatuks Häirekeskuse poolt nimetatud lühisõnumi menetlemine. 10.10.2017 kehtinud Häirekeskuse põhimääruse (põhimäärus) § 8, päästeseaduse § 5 lg 11 p 1, päästeseaduse § 5 lg 4 ning siseministri 13.06.2017 määrusega nr 26 kehtestatu kohaselt sellistele sõnumitele reageerimist ette ei näinud. Maakohus on asunud seisukohale, et PPA, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, sisemisest töökorraldusest ja neile pandud ülesannetest (sh töömeetoditest) tegi PPA kasutuses olevate andmebaaside päringutega kindlaks endal kahtluse esinemise. Seejuures on maakohus viidanud abstraktselt õigusaktidele, töökorraldusele, ülesannetele ja päringutele, seejuures konkretiseerimata, millega eelnevatest on tuvastatud väidetav kahtlev seos M. Kaldalu ja viidatud telefoninumbri vahel. 24.
7. Süüdistuses tekstis ja kohtuotsuses väidetakse, et M. Kaldalu soovis häirida talle ja R.L. ale teadaolevalt ERR Tartu stuudios 10.10.2017 kell 19.45 alanud Tartu linnapea kandidaatide valimisdebatti. Puuduvad tõendid tuvastamaks, et M. Kaldalu teadis, et valmisdebatt on Tartus. 24.
8. Tõendamata on, milles väljendus M. Kaldalu teopanus ja R.L. a teopanus väidetavasse lühisõnumi saatmisesse. Nuputelefoni ega nutitelefoni puhul ei ole võimalik lühisõnumit trükkida kahel inimesel korraga, kuna seda ei võimalda klaviatuuri suurus. Seega sai telefonis lühisõnumit trükkida ainult üks isik. Sama lugu on trükitud sõnumi edastamiseks telefonis edastuskäskluse „saada“ andmine. Seda ei saa samuti teha kaks isikut korraga, kuna seda ei võimalda vastava telefoniklahvi suurus. 11 24.
9. Maakohus otsustas menetletavas kriminaalasja 07.10.2022 koostatud määrusega võtta

§ 297

lg 1 alusel kriminaalasja materjalidesse käesolevast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas 1-18-1159 R.L. a süüteoasjas 22.03.2018 kohtuistungi protokoll, mis sisaldab R.L. a kui algselt M. Kaldaluga kaassüüdistatava ütlusi käesoleva kriminaalasjas käsitletava süüteosündmuse asjaolude kohta.

§ 297

lg 1 on sätestatud, et pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Kaitsja märgib, et määruse koostamise ajal, s.o 07.10.2022, ei olnud kohtumenetluse poole tõendite uurimine veel lõpetatud. Käesolevas kriminaalasjas lõpetati kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimine alles 03.11.2022. Maakohus tunnistab, et jättis kohtumenetluse poolte arvamuse kuulamata, kuid jätab täielikult tähelepanuta asjaolu, et kasutas

§ 297

lg 1 sätestatud õigust tõendi kogumiseks ajal, mil kohtumenetluse poolt tõendite uurimine ei olnud veel lõppenud. Samuti on täiesti asjakohatu maakohtu väide M. Kaldalu pikale lõppsõnale, kuna määruse tegemise ajal, s.o 07.10.2022 ei olnud M. Kaldalu lõppsõna ettekandmisele asunud. Seega rikkus maakohus 07.10.2022 määrust tehes oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning nimetatud määrusega käesoleva kriminaalasja juurde võetud tõendi näol on tegemist lubamatu tõendiga. 24.

1. Ka ei ole kaitsja rahul sideettevõtjalt andmete nõudmisega ja leiab, et sideettevõtjatelt saadud andmete protokoll tuleb jätta tõendikogumist välja. Päringu maht hõlmab ühte aastat, kuigi süüdistuses kajastatud sündmus toimus kindlal päeval. Samuti on nimetatud dokumendis üksnes viited seadustele ning puudub igasugune põhjendus, miks on andmete nõudmine vältimatu ning miks on vaja andmeid 1 aasta kohta. Lisaks on teise astme kuritegu ning sündmus toimus ühel konkreetsel kuupäeval. Riigikohus on märkinud, et enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EIÕK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu. Maakohus on otsuses leheküljel 22 väljendanud nõustumist, et sideandmete lubadel kajastatud põhjendused on minimaalsed. Samas asub maakohus taas prokuratuuri tegemata jätmisi õigustama jättes tähelepanuta asjaolu, et mistahes põhiõigusi riivava menetlustoimingu kohaldamine peab olema kirjalikult piisavalt põhjendatud ning ei ole lubatavad umbmäärased argumendid või õigusnormi ümberkirjutamine. Kriminaalõiguses kehtiva in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalasjas esinevad ja kõrvaldamata kahtluses kahtlustatava või süüdistatava kasuks. 24.
2. Käesoleva asja menetlemisel on toimunud arusaamatu ülereageerimine. Analoogsetes sündmuste puhul on kohtupraktika kohaselt algatatud väärteomenetlused või on jäetud menetlus üldse algatamata. Oluline on ka märkida, et Eesti ajakirjanduses on tavapärane väljendi „pommuudis“ kasutamine. Eesti meedias on palju lugusid lõhkevatest pommidest ja lõhkevatest pomm uudistest, pidades silmas mitte lõhkekeha, vaid olulist uudist. M. Kaldalu näol on tegemist isikuga, kes on aktiivselt osalenud ühiskonnaelus ning pälvinud sellega rohkelt avalikkuse tähelepanu. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas asjas mitte küsimus käitumisnormide rikkumises, vaid kellegi soovis hoida M. Kaldalu avalikust elust eemal, mille realiseerimiseks antud juhul kasutatud lubamatult kriminaalõiguslikke vahendeid. 12 24.
3. Kaitsja peab vajalikuks juhtida ka tähelepanu asjaolule, et kuulutades 16.11.2022 käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse lõpposa, teatas maakohus kohtumenetluse pooltele, et kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 12.12.2022 alates kella 16.00-st. Seda aga ei juhtunud ning kohtuotsus on allkirjastatud 12.12.2022 kell 16.
4. Maakohus ei ole teinud

§ 3151lg 2 nimetatud määrust.

Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium on 29.10.2014 distsiplinaarasjas 9-13/14-5 tehtud lahendis asunud seisukohale, et kohtuniku poolt

§ 3151lg 2 sätestatust hälbimine ei ole vabandatav.

1. Tartu Maakohtu 16.11.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav M. Kaldalu, kelle apellatsiooni taotluslik pool on sama kaitsjaga. M. Kaldalu leiab, et järgitud ei ole inimõigusi ega ole austatud põhiseaduslikke õigusgarantiisid. M. Kaldalu toob välja, et ta ei ole tegu toime pannud. Tegemist on poliitiliselt motiveeritud süüküsimuse tõstatamisega, mille tõttu süüdistab M. Kaldalu menetlejaid valimisliidu Südamega Tartu hävitamises. Lisaks leiab süüdistatav, et tema apellatsioon on kompleksne teos, millele kohaldub autoriõigus, mida tuleb kaitsta. 25.
2. M. Kaldalu ei ole rahul kohtuotsuse salastamisega. Täiesti ebareaalne, et kohtuotsust saab salastada umbmääraselt laias kaares isikuandmetele viidates. Arusaamatuks jääb ka R.L. a küsimuses, mis moodi sai tervet inimest sundravi kohaldamise menetluses poolsurnuks ravida. M.K. it survestati ütlusi andma. Kohtuotsuses ei kajastu istungite üldarvu ning kes vastutab menetluse venimise eest. M. Kaldalu leiab, et ei ole tagatud tema õigus kaitsjale ja end ise kaitsta ning annab ülevaate kaitsjatest. Süüdistatav vaidlustab kõik aset leidnud tuvastatud ja tuvastamata menetluslikud rikkumised, mida on süüdistatav kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses välja toonud, sh käesolevas apellatsioonis toodud asjaoludel. XXX Jälitamise osas leiab M. Kaldalu, et direktiivi, konventsiooniga,

1. ptk vastane on olnud üle andmine Euroopast ja takistamine tema töö tegemisel Ukraina riigi aitamisel. Politsei poolt on olnud võimuliialdus minimaalselt 5 korral 5 aasta vältel. M. Kaldalu ei ole rahul, et kriminaalmenetlusi ei algatata, kaebusi isegi ei kaaluta, kohus määrab vale vaidlustus kuupäeva ja hiljem seda ka ei ennista, lubades seda vaidlustada maakohtus, kes aga ei võta taas tähtsusetuid tõendeid vastu. Iga jälitustoiming peab olema vaidlustatav eraldi – kui kohus seda ei võimalda, sest ei tutvusta toiminguid siis see ei tähenda, et vaidlust pole. 25.
2. M. Kaldalu püstitab küsimuse, kas menetlus on poliitiliselt motiveeritud ning kas P. Teidearu kohtuotsus on nõuetekohane ning miks üldse P. Teidearu just tööjaotusplaani järgi pandi. Kohtuotsus on koormav ja venitav. 25.
3. P. Teidearu ise ka luges lohkeb – nagu putin navalnoi voi soda. Bomm – komm – somm – jomm – lomm. TARTU STUUDIO – seda ei analüüsi kohus üldse. ETV Tartu stuudio pandi kinni. Stuudio võib ka olla virtuaalne. Lõpukõne lõigati ära. Politsei saatmine on sujuvalt kirjeldusest välja jäetud lk
4. M. Kaldalu võib ju tõe väljaselgitamisest huvitatud olla, kuid kohus on asunud seda aktiivselt varjama. Maakohus legitimeerib oma otsusega jälitusühiskonna, mille eest on hoiatatud ikka ja jälle, ning mille mitte tekkimine on demokraatliku ühiskonna suur ülesanne aga ka suur dilemma. 25.
5. Menetleja pole esitanud mingeid tõendeid, et esines seos sideandmete ja Klick Eesti tõendite vahel. Need on sedastatud ja esitatud kui sõltumatult kogutud tõendid. M. Kaldalu jääb selle juurde, et pole telefoni puutunud – kohtunik eirab reaalsust ja kavaldab sõnastusega. R.L. a ütluste avaldamine on lubamatu. Ta ei olnud võimeline ütlusi andma. Käsitlemata on jäänud taotlus Kohtute Infosüsteemi KIS logide kogumiseks tõendamaks prokuratuuri väidet, et ta pole ise R.L. a kõrvalmenetlusega tutvunud. See on jäänud ka sisulise 13 vastuseta kohtumenetluses. R.L. a ütlustes oleks pidanud kohtunik avastama ja nägema ilmseid vastuolusid. Sellegipoolest võtab ta neid üks-ühele, ja sisuliselt tegelikult põhistab kogu kohtuotsuse neile ütlustele. Lisaks telefon peaks olema üles otsitud. 25.
6. Kohtuotsuse lk-l 28 väidab kohtunik P. Teidearu, et ta teadis juba enne kohust, et M. Kaldalu on süüdi. Aga M. Kaldalu enda ütlused olid järjepidevad ning ta pole end kunagi süüdi tunnistanud vaid on jaatanud süü puudumist. Tuleb asuda seisukohale, et kohtu korduvalt tõstatunud kahtlused süüvõimelise isiku süüvõimes näitavad tema erapoolikust. Täiesti üllatav on, et P. Teidearu on asunud süüdistatavat seostama psühhootiliste ilmingute taotluslikus esilekutsumises. M. Kaldalu leiab, et see haavas tema hea nime ja au. 25.
7. ERR Tartu stuudios ei viibinud kedagi, seal ei tehtagi telesaateid, see oleks sellisel juhul kõlbmatu kuriteokatse. M. Kaldalu teadis, et Tartu stuudios ei teha telesaateid ja ei saatnud sõnumit. Lihtsalt operatiivsõidukite kohalolu jaatamisest ei saa tuvastada avaliku korra tegelikku häirumist, sest ühiskonna kandjad, seega avaliku korra subjektid, on indiviidid. Avaliku korra häirimist ei ole tuvastatud, seal ei ela inimesi ja seda eelnevat tõendavad ka fotod. 25.
8. Maakohus leidis, et on üheselt tõendatud, et M. Kaldalu koos R.L. aga (või vähemalt üksteise teadmisel ja heakskiidul) saatis sõnumi Häirekeskusele. Siinkohal tuleb muude loogiliste tõendite puudumine, sh telefoni, kõnekaardi, positsioneeringu, kõneeristuse, pealtnägijate, videosalvestiste, helisalvestiste jne puudumine tõlgendada süüdistatava kasuks. 25.
9. ERR-i töötajate kiiret sündmuskohale saabumist pole M. Kaldalu üheski menetlusstaadiumis ega kohtuistungil kellelegi ette heitnud. Tegu on taas süüdistatavale meelevaldsete seisukohtade omistamisega kohtu poolt, mis on rikkumine

§ 339lg 2 mõttes.

Apellant juhib tähelepanu, et vastuolud A.P. gi ja H.A. ning K.J. ütluste vahel langevad ära, kui A.P. gi oli ise teatanud politseile, et H.A. l ja K.J. l lõppes reportaaž ning nad pöörduvad parasjagu tagasi kaamerat tühjaks laadima. Juhul kui selgub, et A.P. gi on andnud kohtus vande all valeütlusi, palub M. Kaldalu kohtul seda asjaolu sedastada. Seda enam, et nii A.P. gi, H.A. kui K.J. andsid kohtus ütlusi prokuratuuri-poolsete tunnistajatena ning nende ütluste vastuolud ilmnesid esmakordselt kohtuistungil ning ei eelda ega nõua täiendavat tõendamist. Kohtu sedastatud asjaolu, et pommigrupp ootas sündmuskohal kuni pommi väidetava lõhkemise kellaajani ning siis veel 30 minutit pole mulle teadaolevalt kordagi tõendina kohtule kohtuistungil esitatud ning seda pole ka kohtulikult uuritud. 25.

1. Kuna kohus ei lugenud süüdistatava poolt esitatud tõendeid vastuvõetavaks, siis pole süüdistatav oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Süüdistatava keeldumine ilma valitud kaitsja juuresolekuta ütlusi anda jätab süüdistatava ilma õigusest hiljem ütlusi anda kohtuistungil. Mõlemad valearusaamad on ebaloogilised ja kujutavad endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Kohtuniku väide, et M. Kaldalu antud ütlused ja esitatud tõendid „ei riimu” teiste tõenditega” on põhistamata, seeläbi paljasõnaline ning vastuolus kohtuotsuse põhistamise nõudega, mis kujutab endast otsest ja olulist rikkumist. M. Kaldalu leiab, et kohtunik on põhjenditele tuginedes pannud toime kuriteo õigusemõistmise vastu, ning kaevatav kohtuotsus ei ole seaduslik, kuigi pole ka jõustunud. Kohus on koostanud ebatäieliku kallutatud kronoloogia sündmustest kohtumenetluses, ning esitab ainult neid vaatenurki, mis võimaldavad tal mingil põhjusel ebameeldivast tõe tuvastamise kohustusest ning kohtumenetluse võistlevusest kõrvale mööda vaadata. Sobimatud on mitte ainult apellandi tõendid – mis kohus sisuliselt in corpore kõrvale lükkas ja mida on raske näha muu kui rikkumisena, vaid ka süüdistatava ja kaitsjate poolt tunnistajatele esitatud küsimused, prokuratuuri tõendite analüüs jms mis võiks aidata kaasa süüdistava ilmselget kaitsepositsiooni tõendada. 14 25.
2. Süüdistus on põhjendamatu. Absoluutselt pole kohtuotsuses pööratud tähelepanu M. Kaldalu põhiseaduslikule õigusele nõuda asjassepuutuva seadusloome põhiseadusvastaseks kuulutamist. See on ka kohtu põhiseaduslik põhiülesanne. 25.
3. M. Kaldalu jääb 5-miljonilise hüvitise kohtuistungil arutamise vajaduse juurde.
4. Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2023 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile, mille toimumise ajaks sai 13.03.
5. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Süüdistatav M. Kaldalu taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuid protokollilise määrusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna istungi toimumise ajast oli süüdistatav teadlik ning edasilükkamise taotluses ei olnud esitatud istungi edasilükkamiseks mõjuvat põhjust. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ning prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Kohtukolleegium ei tuvastanud ka mitte ühtegi alust rahuldada kaitsja alternatiivne taotlus tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud apellatsioone ei saada edu ning M. Kaldalu on põhjendatult süüdi mõistetud KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. Ei apellatsioonides ega kohtuistungil ei toodud välja mitte ühtegi argumenti, mis tooks endaga kaasa maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumise.
8. Siinkohal märgib ringkonnakohus vastuseks paljudele apellatsioonide argumentidele, et tegemist on ülereageeritud ja fabritseeritud kriminaalasjaga, et kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks nii maakohus, prokuratuur kui ka süüdistatava jutu järgi kõik teised peaksid justkui olema seadnud endale eesmärgiks süüdistatava süüdimõistmise ükskõik millises süüteos. Maakohus mõistis süüdistatava süüdi kogutud tõendite alusel, analüüsides tõendeid kogumis ning otsust ei ole rajatud üksnes siseveendumusele. Väidetav kaitsja seisukoht, et Eesti ajakirjanduses on tavapärane väljend „pommuudis“ kasutamine ei välista süüdistatava poolt pommiähvarude tegemist ega õigusta seda ühelgi moel. Lisaks on suur erinevus, kas see „pommuudis“ avaldatakse ajalehes või saadetakse Häirekeskusse sõnum pommi lõhkemise kohta. Samuti ei ole kriminaalmenetlus suunatud M. Kaldalu kui ühiskonnaelus osaleja vastu, vaid süüdistuseni on viinud M. Kaldalu kui kodaniku tegevus. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et tegemist on üksnes kaitsetaktikaga, mis jääb edutuks. Ka siin tuleb ringkonnakohtul märkida, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka

§ 15

lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-11-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). 30. Tuleb tõdeda, et M. Kaldalu apellatsioon nagu tema küsimused tunnistajatele maakohtus toimunud istungitel sisaldavad paljuski asjasse mittepuutuvat, mistõttu koormavad üksnes esitatud apellatsiooni. Süüdistatava argument, et tema esitatud apellatsioon on kompleksne teos, mida justkui lühendada ei tohi ja millele kehtib autoriõigus, on kohtu hinnangul asjakohatu. Apellatsioon on edasikaebus ehk menetlusdokument, mille osas tuleb kohtul seisukoht kujundada. Kuidas süüdistav soovib seda enda jaoks nimetada, ei muuda selle sisu. Kohtu poolt apellatsiooni lühendamine või selles toodud seisukohta kokkuvõtmine ei ole kuidagi seotud autoriõiguste rikkumisega. Apellatsioon on tervikversioonis olemas kohtu 15 toimikus. Kuidas süüdistatav soovib seda edaspidi käsitleda, avaldada või muul moel töödelda ei puutu apellatsioonimenetlusse. R.L. a suhtes toimunud menetlus ei kuulu käesolevalt arutamisele. Selles osas on olemas jõustunud kohtulahend, mis praegu toimuva menetluse raames revideerimisele kuulu.

§ 409

kohaselt on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil ning sellest tuleb ka M. Kaldalul R.L. a lahendi puhul lähtuda. Lisaks ei ole M. Kaldalu rahul jälitustegevusega, kuid kriminaalmenetluse mõistes jälitust tema suhtes toimunud ei ole. Ka käib apellatsioonist läbi nagu oleks maakohtunik toime pannud kuriteo. Kui süüdistatav leiab, et keegi on toime pannud kuriteo, on tal võimalik pöörduda vastava avaldusega uurimisasutuse poole. See, et süüdistatav ei ole rahul kohtuotsusega, ei tähenda veel seda, et keegi oleks toime pannud kuriteo. Kaugeltki pole põhjust asuda seisukohale, et maakohtu otsus oleks paljasõnaline või põhistamata. M. Kaldalu avaldab ka pahameelt, et tema küsimused maakohtus kõrvale lükati. Ringkonnakohus, olles tutvunud ka maakohtu istungi protokollidega, leiab, et M. Kaldalu on küsitledes jätnud arvestamata, et tunnistaja küsitlemine on seotud tõendamiseseme asjaoludega, mitte kõige muuga, mis süüdistatavat kõrvaliselt huvitab ning lõpmatuseni ei saa küsitlemine laiali valguda. Samale seisukohale tuleb asuda süüdimõistetu viimase sõna osas, kus kohtul tuli M. Kaldalu korduvalt korrale kutsuda, kuna M. Kaldalu irdus süüdistuse aluseks olevast sündmusest. Istungite koguarv ning menetluse venimine on tingitud suuresti süüdistatava enda käitumisest, mille osas on ka maakohus seisukoha kujundanud. Kaitseõiguse rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. 31. Kolleegiumi hinnangul pööratakse apellatsioonides kaitsetaktikaliselt ka asjakohatult palju tähelepanu süüdistuse tekstis märgitud sõnal „lõhkeb“, mis tegelikkuses peaks olema „lohkeb“ nagu on tunnistanud ka prokurör. Kuidas peaks muutma sõnas tähe o asendamine õ-ga selle tähendust, jääb kohtule selle sõna kontekstis arusaamatuks, eriti arvestades teksti tervikuna. On õige, et süüdistusakt peaks olema korrektses sõnastuses, kuid selline eksimine o ja õ kirjutamisel, ei muuda sõna sisu arusaamatuks ega irdu tekstist tervikuna. Veel vähem annab see alust arvata, et keegi on sõnumit võltsinud. Ehk esitatud kaitsetaktika ei ole juba ainuüksi eluliselt usutav. Kaitsja apellatsioonis viidatud Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik asuda seisukohale, et sõna lohkeb vs lõhkeb puhul oleks tegemist olukorraga, kus süüdistuse tekst ei sisaldaks kõiki faktilisi asjaolusid ja rikutud oleks kaitseõigust. Lisaks jääb arusaamatuks, et mida sellise kaitsja hinnangul tahtliku muutmisega saavutama oleks pidanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas mõneti ka maakohtu poolt väljatooduga, et kui näiteks prokuratuuri süüdistusakt sisaldab kirjavigu, siis kohus ei jäta neid selle eesmärgiga muutmata, et kui ta neid muudaks, oleks tegemist faktiliste asjaoludesse sekkumisega. Kirjavead on inimlikud ning neid ei pea jätkuvalt kordama. Samuti on seda teemat käsitlenud maakohus ehk kedagi ei ole kaitseõigusest ilma jäetud. Ka tunnistaja T.L. on vastanud M. Kaldalu küsimusele, kas oli lohkeb või lõhkeb, et see ei oma mingit tähendust, sisu on ühtemoodi arusaadav Häirekeskuse töötajale. Täiesti arusaamatuks jääb kaitsja viide

§ 306lg-le 5.

Juba ainuüksi sätte asukoht räägib sellest, kui kohtuotsus on tehtud ja seeläbi leitakse mõni kirja- ja arvutusviga või ilmne ebatäpsus. Käesolevalt on see küsimus olnud arutluse all läbivalt kogu menetluse ning maakohus ei ole teinud selles osas

§ 306lg 5 mõttes vigade parandust.

Süüdistatav seab oma apellatsioonis kahtluse alla ka sõna „stuudio“, et mida selle all täpselt mõeldakse, et stuudio võib olla ka virtuaalne. ERR Tartu stuudio puhul, mis asub aadressil Riia 24, Tartu, ei ole põhjust asuda seisukohale, et tegemist oleks millegi virtuaalsega, mida kinnitavad ka tunnistajate H.A. ja K.J. ütlused sellest, et sinna tuli neil asju viia jne. 16 Apellatsioonides esitatud argumendid süüdistuse osas jäävad edutuks, sest süüdistuse sisu on üheselt mõistetav ja arusaadav.

1. Kaitsja leiab, et kuna ei ole tuvastatud kohta, kus tegu toime pandi, ei ole võimalik rääkida teo toimepanemisest avalikus kohas ning ei saa olla ka avaliku korra rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul, lähtuvalt M. Kaldalule esitatud süüdistusest, ei olegi määrav, et isik oleks saatnud sõnumi avalikus kohas pommiähvardusega, vaid see peab olema suunatud avalikkusele. KorS § 55 lg 1 p 2 defineerib küll üldiselt, mida peetakse silmas avaliku kohana, kuid süüdistuse sisustamisel ei saa mööda vaadata ka KarS § 263 lg 1 p-st
2. Nii ütleb KorS § 55 lg 1 p 2 küll, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada, kuid

§ 263

lg 1 p 2 sõnastuse kohaselt karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Ehk ära ei saa unustada ka sätte eripära. Ei ole eluliselt usutav, et seadusandja tahe on eristada pommiähvardusi, mis on edastatud näiteks isiku kodust, mis ei ole avalik koht, ähvardusest, mis on väljendatud avalikust kohast, näiteks Tartu Raekojaplatsilt, olles mõlemad suunatud avalikkusele. Nii tuleneb ka kohtupraktikast (RKKKo asjas nr 1-18-5540 p-d 14-18), et KarS §-ga 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord, aga sellega kaitstakse ka individuaalseid õigushüvesid (vt nt RKKKo 3-1-1-15-17, p 23). Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (KarS § 263 lg 1 p 1). Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab karistusseadustiku

1. peatüki
2. jao
3. jaotises („Vägivallateod“) kehtestatud ähvardamise (KarS § 120) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule (vt ka RKKKo 3-1-1-25-07, p 13.1). Mõlema nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline ja vaimne heaolu (vt nt RKKKo 3-1-1-5911, p 9.1). Seega kaitsevad KarS §-d 120 ja 121 individuaalset õigushüve, mis tähendab seda, et nii ähvardamise kui ka kehalise väärkohtlemise korral on rünne suunatud konkreetse kannatanu vastu. KarS § 263 lg 1 p 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes rikkumises seisneva karistatava teo raskuskese oma olemuselt just teise inimese tervise kui individuaalse õigushüve kahjustamisele, kuna selliseks teoks saab olla üksnes kas teise inimese ähvardamine või kehaline väärkohtlemine KarS § 120 või § 121 tähenduses. Mõistagi rünnatakse sel juhul ka avalikku korda, mis väljendub vägivallateo toimepanemises avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku häirimises või ohustamises (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Teise inimese ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine kui vägivallateod võivad olla toime pandud mistahes viisil ja vahendiga. Seega langevad KarS § 263 lg 1 p 1 alla vaieldamatult muu hulgas sellised kaasused, kus toime on pandud vägivald relva või relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet kasutades. Teisiti väljendatuna hõlmab see säte juhtusid, mil üks neist vahenditest on vahetult kas konkreetse kannatanu ähvardamise või kehalise väärkohtlemise toimepanemise vahend. KarS § 263 lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve. See punkt nimetab teo toimepanemise spetsiifilised vahendid, mis kujutavad endast juba abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustavad potentsiaalselt ühiskonna üldist turvalisust (vt ka RKKKo 1-17-9941/80, p 9). Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid tegusid, mille puhul relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine on suunatud konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Seega ei kätke KarS § 263 lg 1 p 2 endas vägivallategu kui ähvardamist või kehalist väärkohtlemist KarS § 120 või § 121 mõttes, vaid selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Näitena võib tuua pommiähvarduse (vt ka RKKKo 3-1-1-7-07, p 14) või avalikus kohas kogunevate inimeste juuresolekul relvaga õhkulaskmise (ilma et see oleks kellegi konkreetse vastu suunatud) jms. Üldistatult öeldes on KarS § 263 lg 1 p 2 alla langevate tegude puhul erinevalt 17 sama lõike esimesest punktist avaliku korra rikkumise keskmes üldsuse ründamine kui selline. See eristab neid kahte punkti olemuslikult ja põhjendab ühtlasi seda, miks on esimese punkti kõrvale vaja eraldi ka teise punktiga sätestatud kuriteokoosseisu. Märgitu ei välista mõistagi võimalust, et sõltuvalt asjaoludest võib sama tegu olla kvalifitseeritav ühtaegu nii KarS § 263 lg 1 p 1 kui ka p 2 järgi. Ehk lõike 1 p 2 puhul on rünnatav õigushüve üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve. Säte nimetab teo toimepanemise spetsiifilised vahendid, mis kujutavad endast juba abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustavad potentsiaalselt ühiskonna üldist turvalisust (RKKK 1-179941/80 p 9) Ka siin saab teleoloogilise tõlgenduse pinnalt väita, et § 263 lg 1 p 2 loomisega tahtis seadusandja vältida ka nn blufitud pommiähvardusi, sest tõeliste lõhkekehade mängu tulekul rakenduvad juba tunduvalt rangemad koosseisud. Näiteks teatades, et rahvarohkes ostukeskuses lõhkeb mõne aja pärast pomm, käivitab ähvardaja tahtlikult põhjusliku ahela, mis seisneb vältimatult eriteenistuste koheses tegutsemises – liikluse operatiivses ümberkorraldamises, inimeste evakueerimises ostukeskusest ja selle lähiümbrusest jne – ja rikub seeläbi objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu (RKKK 3-1-1-7-07). Seetõttu tuleb kõik relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades toimepandud avaliku korra rikkumised subsumeerida § 263 lg 1 p 2 järgi, sõltumata vastava vahendi tegelikust olemasolust. Seega on oluline, et tegu oleks suunatud avaliku korra rikkumisele, milleks ähvardamine pommiplahvatusega on, sest see ei mõjuta üksnes ühte konkreetset isikut, vaid mõjutab kogu üldsuse õigushüvesid. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaitsja argumentatsiooniga sellest, et ERR Tartu stuudio ei ole avalik koht ja mõjutatud oleksid olnud justkui ainult ERR töötajad. Nii on ka maakohus tõdenud, et M. Kaldalu süüteo puhul on leidnud tuvastamist, et häiriti mitmete inimeste rahu ja turvatunnet, see oli suunatud konkretiseerimata inimeste hulgale ning kujutas endas samas abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustas potentsiaalselt ühiskonna turvalisust. Ka ähvardus ise oli suunatud ERR Tartu stuudiole, kedagi konkretiseeritud ei olnud. Lisaks sellele konkreetsele stuudiole, oli mõjutatud ka selle ümbrus, mis oli politsei poolt piiratud. Ka M. Kaldalu ise on kohtule edastanud fotod politseisõidukitest. Kuigi konkreetsete isikute tuvastamine ei ole oluline, siis on tunnistajad H.A. ja K.J. , kes tulid sündmuskohale, väljendanud et tekkis stressireaktsioon, pahurus tööpäeva pikenemisega seoses ja arusaamatust. ERR Tartu Stuudio asub Riia tn, mis on üldteadaolevalt üks Tartu suurima liiklusega tänavaid igal kellaajal ning on ilmselge, et süüdistatav häiris selle läheduses ning liigelda soovivate inimeste elutegevust – tänavad ei olnud läbitavad, sündmuskohal olid operatiivsõidukid ning ei olnud teada sündmuse tõsidus. Ka siinkohal on maakohus põhjendatult tõdenud, et avalikkust häiriva ähvarduse saatmiseks ei pea teo toimepanija viibima ise avalikus kohas. Õige ei ole ka kaitsja väide, et ükski tunnistajatest ei pidanud oma tööülesannete läbiviimist katkestama. Isegi kui see nii oleks, siis see ei tähenda veel, et kedagi ei oleks häiritud nagu viitab kohtu eespool väljatoodu. Enamgi veel, H.A. , kes tahtis tööpäeva lõpus minna koju ja panna asjad ära Tartu stuudiosse ja sattus sündmuskohale, on välja toonud, et tal läks asjade ärapanemiseks kõvasti rohkem aega ja kuna ta oli terve päeva tööl olnud, siis see olukord tegi teda vihaseks ning ta sai hilja koju, mis kogumis tegi stressirikkamaks. Sama toob sisuliselt välja ka K.J. – häiris kindlasti, kuna tööpäev pikenes selle võrra mitu tundi; tegi pahaseks. Lisaks on K.J. kaitsjale vastates selgitanud, et tal ei olnud võimlik n-ö asju ära panna kodus, sest ta pidi tööülesandeid täitma ERR stuudios kohapeal – viima tehnika stuudiosse, akud laadima panema, kaardid tühjendama, muidu on järgmisel päeval probleem. Lisaks on tunnistaja täpsustanud, et neid toiminguid saab ta teostada ainult stuudios, sest ta ei pääse 18 kodust ERR sisesüsteemile ligi, akulaadijad on ainult tööl ja on spetsiifilised. Ohtu tundis pommiähvardusega seoses, mitte n-ö reaalse pommi lõhkemisega. Süüdistatav leiab, et tunnistajate K.J. , A.P. ja H.A. ütlused on vastuolulised. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, mida ei teinud ka maakohus, sest tunnistajate ütlused on kokkulangevad.
4. Lisaks ei olla apellatsioonides rahul sellega, kuidas Häirekeskus reageeris saadetud sõnumile. Esmalt tuleb tõdeda, et apellatsioonide ülesehitus sellest, et kord justkui ei näinud tollel ajal ette sõnumite peale reageerimist, mis on saadetud registreerimata kasutaja poolt aastal 2017, ja see oleks tulnud jätta tähelepanuta, on rohkem kui kummastav. Häirekeskuse ülesanne on läbi aegade olnud teadete vastuvõtmine, ohu väljaselgitamine ja abi väljasaatmine. Kaitsetaktikaline väide, et Häirekeskus reageeris üle, on alusetu. Üksnes sõnumi pinnalt ei ole võimalik eristada, kas tegemist on reaalse ohuga või mitte. Lisaks puudub igasugune selgitus, miks oleks tulnud Häirekeskusel jätta reageerimata reaalselt tõstatatud ohule (pommiähvardus) üksnes seetõttu, et tollel ajal ei olnud regulatsiooni selle kohta, et ohust teavitada said sõnumi teel kõik isikud, mitte üksnes registreeritud kasutajad. Üksnes korra puudumise tõttu inimeste ohtu asetamine ning reageerimata jätmine on mõeldamatu. Tunnistajad K.L. ja T.J. on selgitanud, kuidas sõnumitele reageerimine käis ja ei välistatud, et isegi registreerimata kasutajate sõnumitele reageeriti. Kaitsja viidatud 10.10.2017 kehtinud Häirekeskuse põhimäärus, päästeseadus kui ka päästeseaduses viidatud valdkonna eest vastutava ministri määrus ei välista seda, et Häirekeskus võiks reageerida ka nendele teadetele, mis seaduses kirjas ei ole ja milles on ära toodud ähvardus. Selles osas seab kaitsja kahtluse alla ka maakohtu otsuse lk 21 seisukoha, et politsei, lähtudes õigusaktidest, sisemisest töökorraldusest ja neile pandud ülesannetest tegi PPA kasutuses olevate andmebaaside päringuga kindlaks, et nimetatud numbrit võis kasutada M. Kaldalu. Kaitsja leiab, et fraas „võis kasutada“ viitab sellele, et tegemist ei ole kindla infoga. Tutvudes maakohtu otsusega tervikuna nähtub järgmine, et kuna kohtueelsel uurimisel tehti kindlaks, et number 56145196 aktiveeriti 2017 maikuus ja sellega on saadetud ainult 1 sõnum, siis tõenäoliselt oli nimetatud SIM-kaart M. Kaldalu valduses ja tema teadmisel ka aktiveeritud, mis nähtub ka tõenditest. Selles osas on maakohus analüüsinud sideettevõtjalt saadud andmete protokolle, Klick Eesti AS vastust, Eedeni keskuse ja Klick poe turvakaamerasalvestisi, platvormi Facebook valimisliit Südamega Tartu kontolt leitavatelt fotosid, M. Kaldalu elukoha XXX läbiotsimist. Seega pole tegemist paljasõnalise järeldusega. M. Kaldalu ei ole rahul, et maakohus on märkinud, et on tuvastatud olukord, kus pommigrupp ootas sündmuskohal kuni pommi väidetava lõhkemise kellaajani ning siis veel 30 minutit. Pigem on kohtukolleegiumi hinnangul tegemist ebaõnnestunud sõnastusega. Sõnum pommiähvardusega edastati 20.42, demineerijad said teate 21.11, politsei saabus sündmuskohale 21.15 ning 21.40 saabusid ERR töötajad ehk pommigrupi ootamine oli tingitud tunnistajate ütluste kohaselt sellest, et ruumidesse ei saadud sisse. Ukse avas ERR töötaja K.J. .
5. Siinkohal on paslik võtta seisukoht ka kriminaalasjas tõendina kasutatud sideandmetel. Nimelt kaitsja ei ole rahul, et maakohus arvestas tõendina sideandmeid, mis on apellatsiooni kohaselt lubamatu tõend. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidluse all peamiselt 11.10.2017 väljastatud sideettevõtjalt andmete nõudmise luba abonentnumbrile 56145196 kõneeristuste teostamiseks ajavahemikul 11.10.2016-11.10.
6. Kaitsja apellatsioonis ei olda rahul, et päringu maht on 1 aasta, kuigi süüdistuse kohaselt toimus tegu ühel kindlal päeval, loas on üksnes viited seadusele ja puuduvad põhjendused. 19 Tutvudes 11.10.2017 sideandmete nõudmise loaga nähtub, et loa eesmärgiks on välja selgitada isik, kes tegi pommiähvarduse

§ 901

lg 2 mõttes ning saada infot edastamise kohta – fakt, kestus, viis, vorm, edastaja. Loast nähtuvalt on see tõesti antud perioodi 11.10.201611.10.2017 kohta. Küll ei näe ringkonnakohus midagi eriskummalist, et luba on väljastatud üheks aastaks, kui tutvuda loa sisuga.

§ 901ei sea andmete kogumisele piirangut.

Lisaks sideandmete kogumine on isiku õigusi oluliselt vähem piiravam, kui näiteks jälitustegevus ning näiteks

§ 1267

lg 3 kohaselt võib salajaseks pealtkuulamiseks või –vaatamiseks loa anda kuni kaheks kuuks ning seda pikendada 2 kuu kaupa ja seda vajadusel ka kuni aastani. Seega ka selles võrdluses ei ole tegemist millegi eriskummalisega. Järgmiseks seab kaitsja kahtluse alla loa põhjendatuse. Ka selles osas on maakohus seisukoha kujundanud ja leidnud, et määruse põhistused on küll minimaalselt, kuid andmete kogumine on olnud vältimatult vajalik. Ka selles osas ei lükka apellatsioon ümber maakohtu järeldusi. Maakohus on käsitlenud, kas luba on põhjendatud, tuvastades põhjendatuse, miks on tegemist raske kuriteoga, kuigi faktiliselt on tegemist teise astme kuriteoga ning miks ei olnud võimalik andmeid koguda muul viisil. Täiesti arusaamatuks jääb see, kuidas loa põhjendatuse puhul peaks kehtima in dubio pro reo põhimõte või kuidas see mõjutaks loa põhjendatust. Kokkuvõtlikult, esitatud argumendid ei andnud alust ringkonnakohtul kahelda maakohtu järeldustes ega asuda seisukohale, et luba või selle alusel saadud andmed ei olnud põhjendatud ega seaduslik.

1. M. Kaldalule etteheidetava tegevuse osas leiab kaitsja, et süüdistatav ei saanud kedagi häirida, kui ta teadis, et valimisdebatt toimub tegelikult Tallinnas mitte Tartus. Ei ole teada, millistele tõenditele maakohus tugineb, et süüdistatav tahtis häirida. On õige maakohtu järeldus, et asjaolu, kas valimisdebatt toimus Tartu või Tallinnas, ei väära fakti, et pommiähvardus tehti ERR Tartu Stuudiole. Lisaks tuleneb ka tunnistajana A.K. e ütlustest, et juttu ei olnud sellest, kus debatt toimub ning kuna R.L. ei küsinud, siis ei pidanud A.K. ka seda vajalikuks eraldi arutada. Seejuures nähtub A.K. e esitatud e-kirjades, kus kirjavahetus on toimunud aadresside sydamegatartu@gmail.com ja A.K.@err-ee vahel, et R.L. allakirjutanuna on avaldanud, et Valmisliit Südamega Tartu on valmis osalema õhtusel valimisdebatil 10.10.2017 Tartus. Ja kasutab kõiki vahendeid oma õiguste ja osavõtu kaitseks. Seega arvestades kaudseid tõendeid on alust arvata, et M. Kaldalu arvas, et debatt toimub Tartus. On arusaadav, et nüüd väidab süüdistatav kaitsetaktikaliselt, et ta teadis, et debatt toimub hoopis Tallinnas. Apellatsiooni kohaselt on tõendamata, milline oli M. Kaldalu ja milline R.L. a teopanus. Telefonis sai trükkida ainult üks ning seda edastada saab samuti ainult üks isik. Tõendatud ei ole M. Kaldalu tahtlus ega see, kuidas maakohus jõuab järeldusele, et oleks tõendatud, et M. Kaldalu koos R.L. aga saatis sõnumeid Häirekeskusele. Seega tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks. Apellatsioonis on asutud kaitsetaktikaliselt seadma kahtluse alla, et sõnumit saates saab teo toime panna justkui ainult 1 isik, aga jäetakse täielikult kõrvale maakohtu põhjendus selles osas. Samuti jätab kaitsja justkui tähelepanuta asjaolu, et maakohus on käsitlenud M. Kaldalu ja R.L. at kui kooskõlastatult ühise teo toimepanijaid ehk kaastäideviijatena. See tuleneb sellest, kuidas telefon osteti, millest sõnum saadeti. Kaastäideviimine ei eelda seda, et nii M. Kaldalu kui ka R.L. mõlemad oleks samal ajal pidanud telefoni hoidma, sõnumit kirjutama ja veel „saada“ ka vajutama. Samuti tuleneb M.K. i ütlustest, et M. Kaldalu on seotud toimunud sündmusega. Sellest lähtuvalt on ilmselt ka süüdistatav pidanud M.K. i ütlusi ebausaldusväärseks. Maakohus on tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas seisukoha kujundanud ning ringkonnakohus ei näe süüdistatava apellatsiooni alusel põhjust sellest teistsugusele seisukohale asuda. 20
2. Lisaks leiab M. Kaldalu, et ta on äärmisel juhul toime pannud kõlbmatu süüteokatse, kuna ERR Tartu stuudios ei viibinud kedagi, seal ei tehtagi telesaateid. KarS § 26 lg 1 mõttes kõlbmatu on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või subjekti, samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmatuse tõttu lõpule viia. Kõlbmatust süüteokatsest saab kõnelda olukorras, kus teo toimepanija kujutab endale faktiliste asjaolude väära hindamise tõttu ekslikult ette, et realiseerib süüteokoosseisu ega saa aru, et süüteo lõpuleviimine on mingil põhjusel välistatud (RKKK 3-1-1-107-13 p 9; 3-1-1-41-14 p 12). Lõige 1 esitab loetelu asjaoludest, mis võivad tingida süüteokatse kõlbmatuse. Süüteo eseme ehk objekti kõlbmatusega on tegemist siis, kui objekti, mida toimepanija soovib rünnata, pole olemas (nt tapmistahtlusega sellise isiku tulistamine, kes on juba surnud). Subjekti kõlbmatuse puhul paneb süüteokatse toime isik, kes ei vasta süüteokoosseisus nõutud subjekti tunnustele (nt paneb altkäemaksu andmise katse toime see, kes pakub altkäemaksu arvatavale ametiisikule § 288 mõistes, kuid kes seda tegelikkuses ei ole – RKKK 3-1-1-65-07). Süüteo toimepanemise vahendi kõlbmatuse korral kasutab isik süüteo toimepanemiseks abinõu, millega ei ole võimalik süütegu lõpule viia (nt katse rasedust katkestada selleks sobimatu vahendiga). Süüteo toimepanemise viisi kõlbmatus ammendub üldjuhul vahendi kõlbmatuses. Asjaolu, et toimepanijat ei saa süüdistada lõpuleviidud süüteos tõendite puudumise tõttu, samas kui asetleidnud teoga oli süüteokoosseisu täitmine võimalik, ei muuda tegu kõlbmatuks süüteokatseks (RKKK 4-19-1178/20 p 8). M. Kaldalu puhul ei ole tegemist ühegi eeltoodud olukorraga. Lisaks avaliku korra raske rikkumise objektiivse koosseisu moodustab KarS §-s 262 nimetatud tegu – avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud käesoleval juhul lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamisega. Kuna ähvarduse on M. Kaldalu edastanud, mis tõi endaga kaasa eritalituste väljasõidu, siis selles mõttes oli tegu juba lõpule viidud ning katsest rääkida ei saa. Nii on ka praktikas märgitud, et avaliku korra raske rikkumine on lõpule viidud hetkest, kui rahu või avalikku korda on reaalselt häiritud, kuni sinnamaani on tegemist katsega. Eelkõige tuleb seda arvestada nt pommiähvarduse korral, kus tulenevalt ähvarduse sisust võib rahu ja avaliku korra tegeliku häirimise määr olla erinev. Kindlasti on see häiritud ja seetõttu kuritegu lõpule viidud, kui pommiähvardusega kaasneb nt eritalituste väljasõit, sündmuskoha piiramine ja vaatlus, evakueerimine, töö katkemine jne. Nii see ka käesoleva sündmuse puhul oli.
3. Kaitsja hinnangul on kriminaalasja nr 1-18-1159 protokoll koos R.L. a ütlustega lubamatu tõend ning ei kohaldu

§ 297lg 1.

M. Kaldalu hinnangul ei saa neid ütlusi üldse arvestada. Käesolevalt on vaidluse all esmalt see, millisel ajahetkel kohus võttis R.L. a ütlused asja juurde. Kaitsja hinnangul on kohus asunud

§ 297

lg 1 mõttes ise tõendeid koguma enne, kui oli lõppenud kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimine.

§ 297

lg 1 kohaselt pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Seega iseenesest on kohtul täiendavaks tõendite kogumiseks õigus. Küll on ka seda argumenti oma otsuses maakohus juba käsitlenud. Kaitsja väidab, et 07.10.2022, kui maakohus tegi tõendi kogumise määruse, ei olnud menetluse poolte tõendite uurimine veel lõppenud ja see lõpetati alles 03.11.2022. Ringkonnakohus tuvastas, et 07.10.2022 on maakohus tõesti koostanud määruse võtta kriminaalasja materjalidesse kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas 1-18-1159 R.L. a süüteoasjas 22.03.2018 kohtuistungi protokoll, mis sisaldab R.L. a kui algselt M. Kaldaluga kaassüüdistatava ütlusi käesolevas kriminaalasjas käsitletava süüteosündmuse asjaolude kohta. Iseenesest on õige kaitsja seisukoht, et enne kui tõendite uurimine, mis on esitatud kohtumenetluse poolte poolt, ei ole lõppenud, ei oleks võimalik kohtul asuda omaalgatuslikult 21 tõendeid koguma. Maakohus tegi tõendi kogumise määruse 07.10.2022, mille avaldas 11.10.2022 kohtuistungi protokolli kohaselt ka 11.10.2022 kohtuistungil. Seejärel on märgitud, et „Kohus määrab jätkata kohtulikku arutamist kohtuliku uurimisega, millega kohus eelmisel kohtuistungil pooleli jäi“. Ehk on õige, et tõendite uurimine enne täiendava tõendi kogumist ei olnud lõppenud. Sellele juhtis tähelepanu kaitsja ka maakohtus istungil. Küll nõustub ringkonnakohus prokuröri selles osas istungil avaldatuga, et kohtul on ka omaalgatuslikult tõendite kogumise õigus, küll oleks tulnud oodata uurimise lõpuni, kuid see rikkumine ei ole nii suur, mis iseenesest tooks kaasa selle otsustuse tühisuse. Nagu märkis maakohtus istungil ka prokurör, siis kohus on selle otsusega teavitanud pooli ning pooltel on võimalus avaldada kohtuistungil oma arvamusi. Küll nähtub 11.10.2022 istungi protokollist, et „Kohus selgitab, et kohus on võtnud selle protokolli asja juurde tunnistaja usaldusväärsuse tõendamiseks.“ Siit edasi läheb kohtuotsuses olukord mõneti segaseks. Esmalt leiab maakohus, et R.L. a ülekuulamisel on tõenduslik teave, leides muuhulgas, et kohus rikkus menetlusseadustikku, kui R.L. a teisel ülekuulamisel viibis ta enne ülekuulamist menetluse juures. Esmalt on kummaline, et üldse tunnistajat üritatakse korduvalt üle kuulata ning päris täpselt ei ole võimalik ka aru saada, mis sellise olukorrani viis. Kuna teisel ülekuulamisel menetlusreegleid rikuti, siis seda osa ülekuulamisest justkui kohtuotsuses ei ole. Maakohus toob välja, et ta tugineb 29.10.2021 ehk esimesele ülekuulamisele, kus R.L. andis sisulisi ütlusi. Siis aga leiab maakohus, et 29.10.2021 ütlused on enamuses ebausaldusväärsed, tuues välja selle, et R.L. on andnud ebaõigeid ütlusi seoses A.K. ega vestluse osas ja rahulolematuse osas, et Südamega Tartut ei ole valimisdebatile kutsutud. Lisaks väidetavad mitteteadmised ja –mäletamised seoses pommiähvardusele eelnevate sündmustega, koos M. Kaldaluga Eedeni keskuses käimisega, telefoni ostmisega, valmistega, ERR Tartu stuudios käimisega, sest teiste tõenditega on nimetatud tegevused juba eespool tõendamist leidnud. Kui siiani on veel maakohtu käsitlus arusaadav, muutub olukord kardinaalselt järgmises, kus kohus hakkab analüüsima miks on põhjendatud tõendite kogumise määrus ja mida kohus arvestab kriminaalasja nr 1-18-1159 (R.L. a eraldatud menetlus) antud ütlustest. Seejärel asub maakohus analüüsima, kuidas refereeritud R.L. a ütlusi käsitleda, mis on vajalik siinkohal tervikuna ära märkida: „XXX.“ Kohus võib küll omal algatusel tõendeid koguda, kuid see ei tähenda seda, et kohus saab oma soovide järgi hakata kasutama tõendeid selles osas, mis talle meeldib või osaliselt nii, et see kohtu hinnangul sobitub teiste tõenditega. Maakohus ajab segamini õiguse koguda tõendeid ja varasemate ütluste avaldamise. Lisaks jääb sellega kõrvale asjaolu, et tegemist on võistleva menetlusega.

§ 2862

lg 2 kohaselt isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused või

§-s 294 nimetatud juhul. Deponeeritud ütlustega käesolevalt

§ 691kohaselt tegemist ei ole.

Seega tuleb vaadata

§ 294

poole, mis ütleb, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast (p 1); kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta (p 2). Seega, varasemate ütluste arvestamine ei käi selle järgi, kas see sobitub teiste tõenditega, vaid lähtuda tuleb menetlusreeglitest. Ei nähtu, et R.L. oleks keeldunud ütluste andmisest ja ka maakohus on tõdenud, et siiski on ta andnud sisulisi ütlusi ning kohtulik arutamine ei toimunud süüdistatava osavõtuta. See, et ta andis ebausaldusväärseid ütlusi ja ühele küsimusele ei vastanud, ei tähenda seda, et ta see oleks võrdsustatav ütluste andmisest keeldumisena. Seega, puuduvad alused R.L. a ütluste arvestamiseks, mis on antud kriminaalasjas nr 1-18-1159 ning need tuleb jätta kõrvale. Seega on tegemist lubamatu tõendiga ning see arvestamisele ei kuulu. Kuid nagu on tõdenud ka maakohus, siis ka teistele tõenditele tuginedes on tuvastatav sündmuse toimumine. 22 38. Kaitsja taotleb M. Kaldalu poolt kantud menetluskulude hüvitamist riigi eelarvest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on M. Kaldalul tekkinud apellatsioonimenetluses kulusid summas 1468,75 eurot. Repnau Õigusbüroo osutas M. Kaldalule teenust hinnaga 125 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu koosneb: 12.12.2022 kohtuotsusega tutvumine 2,5 tundi, maksumus 312,50 eurot; 13.12.2023 konsultatsioon 1 tund, maksumus 125 eurot; 22.12.2022 ja 27.12.2022 apellatsiooni koostamine 6 tundi, maksumus 750 eurot; 06.03.2023 konsultatsioon 30 minutit, maksumus 62,50 eurot; 10.03.2023 ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund, maksumus 125 eurot; 13.03.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit, maksumus 31,25 eurot; 13.03.2023 osalemine kohtuistungil 30 minutit, maksumus 62,50 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja tunnitasule, mis jääb mõistlikkuse piiridesse. Küll leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole eraldi välja mõista menetluskulude nimekirja koostamise tasu, mille esitamise tasu loeb ringkonnakohus hõlmatuks kohtuistungil ettevalmistamise ajaga. Ka ei leia ringkonnakohus, et arvestades apellatsioonis toodud argumente ning selles toodud korduvaid ja maakohtule esitatud argumente, on põhjendatud rahuldada apellatsiooni koostamise eest tasu 4 tunni ulatuses. Seega on esitatud õigusteenus põhjendatud kokku 2,5 tunni eest maakohtu otsusega tutvumisest, konsultatsioon 1 tund, apellatsiooni koostamine 4 tundi, konsultatsiooni eest 30 mintuti, kohtuistungiks ettevalmistus 1 tund ja istungil osalemise eest 30 minutit, ehk kokku 9 tundi 30 minutit, s.o summas 1187,50 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt

§ 337

lg 1 p 4 alusel maakohtu otsuse avalikustamise osas, siis

§ 185

lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ehk Eesti Vabariigilt tuleb M. Kaldalu kasuks välja mõista menetluskulud summa 1187,50 eurot.

1. Kaitsja taotleb ka hüvitada M. Kaldalule menetluses vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju ja M. Kaldalu taotleb talle 5 miljoni (euro) suuruse hüvitise maksmist. Kuna menetluses läbivalt ei ole tuvastatud, et süüdistatavalt oleks vabadus võetud alusetult või kohtupidamine oleks olnud seadusega vastuolus, siis ei kuulu ka vastavad taotlused rahuldamisele.
2. Apellatsioonides juhitakse tähelepanu sellele, et maakohus ei teinud maakohtu otsust kättesaadavaks tervikuna ajal, kui seda oli lubatud, vaid otsus allkirjastati 48 minutit hiljem kui lubatud kell 16.
3. Ringkonnakohus nõustub, et kohtul oleks tulnud

§ 3151

kohaselt pikendada kohtuotsuse tegemise tähtaega, kui ta tervikteksti ei jõudnud kättesaadavaks teha lubatud ajal. Küll on esitanud nii süüdistatav kui kaitsja apellatsioonid tähtaegselt. Seega ei mõjutanud see nende kaebetähtaega. Samuti ei mõjuta see süüdistuse põhjendatust. 41. M. Kaldalu ei ole apellatsiooni sisust lähtuvalt rahul, et kohtuotsus on tervikuna salastatud. Maakohtu otsuse päises on avaldatud: „

§ 4081

lg 3 alusel avalikustada isikuandmete kaitseks ainult kohtulahendi resolutiivosa“. Ringkonnakohtu hinnangul on kogu kohtulahendi avalikustamise piiramine põhjendamatu. Maakohtu põhjendused selles osas on üksnes järgnevad – „

§ 4081

lg 3 alusel avalikustada ainult kohtulahendi resolutiivosa, sest otsuses sisalduvad eriliiki isikuandmed.“ Ei saa asuda seisukohale, et terve kohtulahend sisaldab eriliigilisi isikuandmeid.

§ 4081

lg-s 1 kehtestatud üldpõhimõtte kohaselt on jõustunud kohtulahend kriminaalmenetluses avalik. Erandina oleks

§ 4081

lg-te 3 ja 4 kohaselt võimalik avaldada kohtulahendit kärbitud kujul (s.o ainult sissejuhatus ja resolutiiv- või lõpposa) juhul, kui selles kajastuksid delikaatsed isikuandmed või isikuandmed või teave, mille suhtes kehtib 23 seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang. Terve lahend ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, siis lähtudes asjaolust, et lahendid on avalikud, on põhjendatud piirata avalikustamist üksnes osas, mis käsitleb delikaatseid isikuandmeid. Küll on see mõneti keeruline, sest maakohus ei ole oma lahendit nummerdanud ehk ringkonnakohus saab jätta lahendi avalikustamata üksnes lõikude kaupa. Kuna lahend sisaldab delikaatseid isikuandmete lõike järgmises, siis tuleb järgnev osa maakohtu lahendist jätta avalikustamata: - lk 4 lõik 6; lk 5; lk 6; lk 7 lõik 1; lk 12 lõik 3; lk 13 lõik 1; lk 27 lõigud 2 ja 3; lk 28 lõik 1; lk 29 lõik 3; lk 30 lõik 2; lk 35 lõigud 5, 6, 7; lk 36 lõigud 1 ja 2. 42. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab ka ringkonnakohtu käesolev lahend teatud osas delikaatseid isikuandmeid, mille avaldamine

§ 4081lg 3 mõttes põhjendatud ei ole.

Tulenevalt sellest tuleb kohtulahendi avalikustamisel jätta käesolevast lahendist avalikustamata järgmised osad: - lk 7 punkt 11 lõigud 3 ja 4; - lk 8 lõik 1; - lk 8 punkt 14; - lk 9 lõigud 1 ja 2; - lk 14 punkti 25.1. lõik 3 laused 8 ja 9; - lk 22 kaldkirjas toodud tekst. 43. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4 tuleb Tartu Maakohtu 16.

novembri 2022 otsus tühistada osas, millega maakohus avaldas üksnes kohtuotsuse resolutiivosa ning jätta avalikustamata kohtuotsuse lõigud osas, mis sisaldavad delikaatsete isikuandmetega lõike (täpsemalt resolutsioonis). Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk 24 Aarne Sarjas