← Eesti

2-23-5175/19

Obsah (6)§ 150§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5175 Tsiviilasi T. R., K. R. hagi V. V. vastu võ

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejatele pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 595 eurot K. R. arveldusarvele xxxx.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  2. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu menetluses on T. R., K. R. hagi V. V. vastu võlgnevuse nõudes.
  4. Asjas toimus 17.08.2023 kohtuistung, kus pooled saavutasid kompromissi ja esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.
  5. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-23-5175 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. 4. Hagejad taotlevad

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 595 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja K. R. arveldusarvele nr xxxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 6. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 8. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 2-23-5175 9. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 11.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 12. Hageja palub tagastada

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 595 eurot hageja K. R. arveldusarvele nr xxxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk summas 595 eurot, kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 1 190 eurot. 13. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5175. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.