1-22-3149/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2023 1-22-3149 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Vitali Koršunov (ik 38511235224) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Vitali Koršunov Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vitali Koršunov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ning karistati 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Karistus asendati üldkasuliku tööga ning süüdlane allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Talle pandi KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud nõuded ja kohustused: mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht ja alluda ettenähtud ravile.
7. Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ja V. Koršunovile Viru Maakohtu
10. mai
11. a otsusega mõistetud karistus, 11 kuud 20 päeva vangistust, pöörati täitmisele.
12. Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuur. V. Koršunov soovib vabaneda ja tema püüdlusi maakohtus toetas kaitsja.
13. Viru Maakohtu
14. juuni
15. a määrusega jäeti V. Koršunov vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Positiivsetelt iseloomustab V. Koršunovi elukoha olemasolu ning hea vangistusaegne käitumine. Ta suhtub hästi enesetäiendamisesse ja eriala omandamisesse, soovib töötada ja nõudeid täita. Süüdlasel on toetav lähisuhtevõrgustik ning puuduvad narkoprobleemid.
16. Vabastamise välistab isiku varasem elukäik: 11 korral kriminaalkorras karistatud V. Koršunov kannab
17. vangistust. Varasemalt on ta toime pannud vargusi, kehalisi väärkohtlemisi (sh lähisuhtes) ning avaliku korra raske rikkumise. Praegu kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivne käitumine. V. Koršunovi karistus pöörati täitmisele ÜKT tundide sooritamisest kõrvale hoidumise, registreerimisele mitteilmumise, alkoholi tarvitamise ning kohustuste täitmise kohta dokumentide mitteesitamise tõttu.
18. V. Koršunovi käitumine, sh kuritegude arv ja raskus, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist, eriti alkoholi mõju all. Kindlusega ei saa väita, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud. Kuigi
19. a vangistuse ajal läbis V. Koršunov „Eluviisitreeningu“, ei muutnud see tema mõtlemist – uue kuriteo pani süüdlane toime alkoholijoobes. V. Koršunov ei ole jätkuvalt motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Joobes on ta toime pannud mh kuritegusid lähisugulaste suhtes. Ta ei suuda end piisavalt kontrollida ja karsket eluviisi hoida.
20. Süüdlasel puudub kindel töökoht, ent täitmata rahalisi nõudeid on 21 096 euro ulatuses. Seegi võib soodustada uute kuritegude toimepanemist.
21. Iseloomustuse kohaselt on V. Koršunov impulsiivne, vägivaldne ja mõtlematu. Alkoholijoobes kaotab ta enesekontrolli. Tal on puudulik probleemilahendusoskus, ta ei mõtle tegude võimalikele tagajärgedele, kordab vigu ega õpi nendest. Varasemalt püstitatud eesmärki alkoholist hoiduda ei suutnud ta saavutada. Varasem vangistus pole teda pannud oma tegude tagajärgedele mõtlema ja käitumist muutma. MÄÄRUSKAEBUS
22. V. Koršunov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta ennetähtaegselt. Panna võimalikult palju lisatingimusi (sh programmid ja tugigrupid), mis aitaksid tegeleda alkoholiprobleemiga.
23. Määruskaebuse esitaja kinnitusel on ta aastaid proovinud hakkama saada ainsa probleemi – alkoholiga. Vanglaprogrammidest on olnud küll abi, ent see on osutunud sõltlase jaoks ebapiisavaks. V. Koršunov on probleemile otsinud abi ka väljaspool vanglat. Elukohta tõttu on abi tihti kättesaamatu. V. Koršunov otsis ka pärast viimast otsust abi. Esmakohtumisel kriminaalhooldajaga jäi talle aga mulje, et viimase sooviks on tabada V. Koršunov alkoholijoobes, et ta vanglasse saata. Vastastikuse antipaatia tõttu palus V. Koršunov end ise vanglasse saata. Järelejäänud vangistusaeg ei ole pikk. V. Koršunov soovib, et riik reaalselt aitaks tal alkoholiprobleemiga tegeleda.
24. novembril vabanedes puuduks V. Koršunovil abi ja tugi ning ta jääks taas oma probleemiga üksi.
25. Tööd pole V. Koršunov kunagi peljanud. Vangla arvamuse kohaselt on kõik töökohad olnud lühiajalised. V. Koršunov kinnitab, et ei ole käed rüpes istunud, vaid proovinud leida tööd ning tihtipeale on oskamatusest töösuhe lõpetatud. Alati on ta töötanud ametlikult ja tasunud võlgasid. Vangistuseski on V. Koršunov alati püüdnud tegeleda eneseharimisega ning töötab praegu majandustöödel. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Kaebaja väidete teravik on suunatud ringkonnakohtu veenmisele selles, et vanglast paremini aitaks teda riigipoolne tugi võidelda alkoholisõltuvusega. Vastasel korral jääb probleem korduma – V. Koršunov jääbki vanglauksi kulutama ning kasu ei saa sellest keegi.
27. Ringkonnakohus leiab, et V. Koršunovist tulenev risk uusi kuritegusid korda saata on suur. Vangistusaegset töötamist on maakohus arvestanud. Küll aga näitab V. Koršunovi varasem elukäik ning eriti viimase luhtunud kriminaalhoolduse asjaolud, et süüdlase mõjutamine kriminaalhoolduslike vahenditega vilja ei kannaks. Ehkki süüdlane ise peab peamiseks kuritegusid soodustavaks teguriks oma alkoholiprobleemi, selgub iseloomustusest, et süütegusid paneb ta toime veel puudulikust probleemilahendusoskusest, vägivaldsusest, impulsiivsusest ja mõtlematusest tingituna. Olles kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, kannab ta juba viiendat reaalset vangistust. Viimasel katseajal, kui süüdlast prooviti kriminaalhoolduslike meetmetega mõjutada alkoholist hoiduma ning pandi kohustus alluda ravile, rikkus V. Koršunov mitmeid katseaja tingimusi ning kohus pööras erakorralise ettekande täitmisele. Allakirjutanute arvates ei soovi V. Koršunov tegelikult ise oma elu üle vastutust võtta ning paneb kogu vastutuse riigile. Riik (sh kriminaalhooldusaluse üle järelevalvet teostav kriminaalhooldaja) ei saa probleemi süüdlase eest lahendada. Kui isikul puudub piisav motivatsioon alkoholiprobleemiga tegeleda, mida aga näitab asjaolu, et V. Koršunov ei täitnud kohtuotsusega pandud ravile allumise kohustust, siis paraku ei saagi teda aidata. Iseenesest on süüdlane möönnud, et libastub kergesti. Kuritöösüü lunastamiseks ning ühiskonna turvalisuse tagamiseks tuleb tal oma karistus kanda lõpuni vanglas.
28. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Koršunovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et V. Koršunovi karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3