) § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 alusel on pooltel igal ajal võimalik vaidlus lahendada kompromissiga ning esitada see kohtule kinnitamiseks. Sellise taotluse menetlemiseks tuleb kohtul peatatud tsiviilasja menetlemine uuendada. 6.
lg 1 järgi kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
lg 2 järgi võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.
lg 3 kohaselt menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
7. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on menetluse uuendamine, kuivõrd pooled on saavutanud käesolevas tsiviilasjas kompromissi ning ei pea ära ootama teises menetletavas asjas kohtulahendi jõustumist, mis on menetluse peatamise määruses märgitud asjaoluks, mille järgselt saaks käesoleva tsiviilasja menetlust jätkata.
lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Seega kui pooled saavutavad kohtu survest sõltumatult asja lahendamise kompromissiga, siis täidab see kohtumenetluse eesmärki. Seega kohus uuendab menetluse. 8.
lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 12. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole, s.o 300 euro (600 ÷ 2) tagastamist.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ja tagastab hagejale 300 eurot, mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda tema pangakontole (
Edasikaebe kord 13.
lg 1 kohaselt kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud, siis võib määrusega puudutatud isik esitada maakohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuse ringkonnakohtule. 14.
15. Samas võivad pooled
lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud: menetlusosalised on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega. Seega märgib kohus, et määruskaebuse võib esitada 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu täiendavad selgitused 16. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi: −
lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina; − kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist; − tulenevalt
§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; − kompromissi saab
lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. /Allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.