Obsah (7)

§ 121§ 120§ 266§ 199§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. augustil 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-21-5305 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahe

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 3 aasta 4 kuu vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ning

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, mida suurendas

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 03.06.2020.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3424 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 13.04.

1. Kohtuotsus jõustus 16.03.
3. Viru Vangla esitas 03.04.2023 Tartu Maakohtule materjalid Tartu Vanglas viibiva kinnipeetava Magnus Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta. 1
4. Tartu Maakohus jättis 13.06.
5. a määrusega Magnus Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
6. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Magnus Saare suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal elukoht MTÜ-s Lootuse Küla, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus välja garanteeritud töökoha olemasolu ja soovi tasuda rahalisi nõudeid, lähedaste toetuse ja vanglas sotsiaalprogrammide läbimise. Lisaks märkis maakohus, et Magnus Saar osaleb majandustöödel, ta on läbinud vestluseid majandusliku toimetuleku teemadel, omandanud põhihariduse ja omandab keevitaja kutset. Samas märkis maakohus, et kuigi üle aasta on kinnipeetava käitumine olnud eeskujulik ja viisakas, on tegemist niivõrd väikese ajaga võrreldes varasema õigusvastase käitumisega, mistõttu ei ole võimalik teha järeldusi isiku mõtte- ja käitumismaailmas toimunud positiivse nihke kohta. 3.
7. Magnus Saart on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tegemist on tema neljanda reaalse vangistusega. Samuti on tema suhtes pooleli üks kriminaalasi seoses valekaebuse esitamisega ametniku suhtes. Kuigi Magnus Saare osas puudub selles asjas süüdimõistev kohtuotsus, on kogutud tõendid andnud siiski põhjust talle antud asjas süüdistuse esitamiseks, mis ei iseloomusta kinnipeetavat heast küljest. Varasemalt on teda karistatud nii isiku- kui ka varavastaste süütegude eest, samuti avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Praegu kannab karistust korduva kehalise väärkohtlemise eest (neli nädalat kestev tervisekahjustus), varguse eest grupis, avalikult ja korduvalt, tapmisega ähvardamise eest ja sisstungimise eest. Viimased kuriteod pani toime katseajal. Vägivalla kasutamine on isikule omane olnud juba aastaid, mistõttu on kaheldav, et suhteliselt lühikest aega kestnud ning mitte esmakordne vangistus on toonud tema käitumises olulised ja püsivad muutused. 3.
8. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Kuigi isik tunnistab probleemi, ei soovi alkoholi enam tarvitada ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, otsustas ta ka varasemalt pärast
9. a sama programmi läbimist, et peab alkoholi tarvitamist muutma. Samas jätkas ta alkoholi tarvitamist ning
10. a avaldas kriminaalhooldajale, et ei kavatse alkoholi tarvitamisest loobuda, sest oli pikalt vanglas ja suvi on tulekul. Maakohus ei uskunud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda. Kiiduväärt on see, et isik soovib asuda elama Lootuse külla ja osaleda sõltuvusest taastumise programmis, samuti kasvatada tööharjumust, kuid samas ei saa tema viimase aasta heast käitumisest teha järeldust, et tegemist on tõesti sooviga elada õiguskuulekalt. Magnus Saar on kinnitanud motivatsioonikirjas, et on varasemalt valetanud narkootikumide tarvitamise harjumuse kohta, et saada paremaid elutingimusi vanglas. Seega võib hea käitumine olla tingitud vaid ennetähtaegse vabastamise soovist, mitte tõsikindlast soovist alustada õiguskuuleka eluviisiga. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 13.06.
12. a määruse peale esitas määruskaebuse Magnus Saar, kes palub tühistada maakohtu määrus. 4.
13. Magnus Saare sõnul on tal võimalik vabanedes minna Lootuse Külla, kus on võimalik muutuda õiguskuulekamaks ja paremaks inimeseks ning tegeleda alkoholisõltuvusega ja tööharjumusega. Varasemad vangistused ei ole seda eesmärki täitnud, Lootuse Külas saab seda õppida. Kohus ei oleks tohtinud iseloomustada teda poolelioleva kriminaalasja põhjal, kuna selles ei ole tehtud kohtuotsust. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning seda soovib ta tulevikus vältida, mida aitab samuti Lootuse Küla paremini teha kui vangla. Maakohus tõi välja, 2 et tema käitumine on näiliselt hea, et saada paremaid tingimusi, kuid tegelikult on vanglas mugavam elu ning Lootuse Külas kohustused ja piirangud. Seetõttu soovib sinna minna, sest seal peab ta hakkama saama nagu inimesed igapäevaselt saavad.
14. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.
15. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 14.07.
16. 5.
17. Margus Saar esitas 07.07.2023 avalduse, milles teavitas, et temal puuduvad taotlused ja taandused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Magnus Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Magnus Saart ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda Magnus Saare varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus, samuti alkoholisõltuvusest tulenevad probleemid.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Magnus Saarel on õigus selles, et kriminaalasjale, milles ei ole jõustunud kohtuotsust, tuginemine ei ole lubatav. Tegemist on ennatliku seisukohaga ning ei ole võimalik tõsikindlalt välistada ka õigeksmõistva otsuse tegemist kohtu poolt. Samas ei ole maakohus rajanud vabastamata jätmise põhjendusi viitele, et pooleliolev kriminaalasi ei iseloomusta Magnus Saart heast küljest. Seega ei ole maakohus eksinud kaalutlusõiguse teostamisel.
3. Kuigi Magnus Saart iseloomustavad karistuse kandmise ajal mitmed positiivsed asjaolud ning vabanemisjärgseltki on kõik tingimused normaalseks eluks olemas, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole vaatamata sellele piisavalt madal. Magnus Saar on ca pooleteist aasta jooksul näidanud vanglas, et ta suudab ja tahab käituda õiguskuulekalt ning soovib asuda edasiselt paranemise teele. Kahtlemata on see kiiduväärt, kuid nii nagu maakohtul nii ka ringkonnakohtul on tema varasemast käitumisest tulenevalt kahtlus, et tegemist võib paljasõnaliste lubadustega vabanemaks vanglast enne karistusaja lõppu. Selgituskirjast maakohtule ja kohtuistungiprotokollist on näha, et Magnus Saar on varasemalt valetanud narkootikumide tarvitamise kohta, et saada endale paremaid tingimusi vanglas. Arvestades seda, et narkootikumide tarvitamise tunnistamine võib edasiselt tekitada temale ka negatiivseid tagajärgi (kõrgem uute kuritegude toimepanemise oht jms), siis näitab selline Magnus Saare käitumine, et ta ei vali vahendeid isegi lühiajalise heaolu nimel. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et Magnus Saare motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest ja asuda õiguskuulekalt elama, ei ole nii kõrge, kui ta seda soovib näidata. See aga suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riske. 3
4. Magnus Saare kuritegelik käitumine on olnud üsna pikaajaline - vaatamata oma noorusele, on teda kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral (viis kehtivat, üks arhiveeritud karistus). Kuigi ta on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi, sh nii programme alkoholi tarvitamisharjumuste muutmiseks kui ka töötanud, ei ole varasemalt läbitud tegevused ega ka majanduslik hakkamasaamine mõjutanud tema valikuid elus. Nii on ta jätkanud alkoholi tarvitamist, jätkunud on vägivalla kasutamine teiste isikute suhtes ja vargused. Vaatamata sellele, et iseloomustuse andmetel ei ole isik varavastaseid kuritegusid toime pannud hõlptulu teenimise eesmärgil, on ta siiski mitmete aastate jooksul jätkanud võõra vara hõivamist. Seega on ka edaspidi ohus just teiste inimeste tervis ja vara. Arvestades korduvat karistatust ja erinevaid karistuse kandmise viise (vangistus, tingimisi vangistus, ennetähtaegne vabastamine) ning nende vähest mõju süüdimõistetule, on jätkuvalt risk, et Magnus Saar jätkab samasugust elu. Magnus Saare valikuid ei ole mõjutanud kriminaalhooldusel viibimine, mistõttu ei usu ringkonnakohus selle edukusse ka praegu.
5. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Magnus Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4