Obsah (9)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

2-22-16188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juuli 2023 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16188 XX (X) hagi YY`i vast

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

1. Pooled ei vaidle selle üle, et - kostja on oma isa WW`i, kes suri xx.xx.2021, pärija; - hageja sai kostja surmast teada 03.10.2021; - hageja oli teadlik, et kostja seaduslik esindaja alustas pärimismenetluse, kuid hageja ei esitanud nõuet inventuuri läbiviivale kohtutäiturile. Pooled vaidlevad selle üle, kas - hageja ja kostja isa vahel oli sõlmitud suuline laenuleping; - kas hagejal on võlanõue kostja vastu.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja isa aprillis 2021 suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostja isale laenu 15 000 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu olemasolu tõendamiseks hageja ja kostja isa vahelise kirjavahetuse 15.08 – 16.08.2021 (tl 17-18). Nimetatud kirjavahetuses on kostja saatnud ülesvõtte kostja isa märkmikust, kus isa kinnitab, et „hageja andis aprillis 15k juurde“. Usutav on hageja selgitus, et „k“ kasutamine tähendab kõnekeeles tuhat (kilo). Lisaks nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, et kostja seaduslik esindaja on varem väitnud, et kostja isa on hagejale võla tagasi maksnud (tl 16), seega saab teha järelduse, et kostja seaduslik esindaja oli teadlik laenulepingu sõlmimisest. Hageja on osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-96-11 (p 12), mille järgi on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Järelikult juhul, kui võlgnikul ei ole kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole kohustust täitnud. Seega kui kostja väidab, et kui ka laen oli, see on 3 2-22-16188 täies määras täidetud, siis selle kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimise ja laenu üleandmise fakti. Kuivõrd puuduvad tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis eeldatakse, et suuline laenuleping on sõlmitud tähtajatult (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-17, p 12) ning VÕS § 398 lg 1 kohaselt võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist, mida hageja ongi teinud 17.08.2022 (tl 8). Kostja lepinguline esindaja on vastanud 17.08.2022 lepingu ülesütlemisele 17.10.2022 (tl 14-15) ning nõue muutus VÕS § 398 lg 1 ja § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 19.10.2022, mil möödus laenulepingu ülesütlemisest kaks kuud.
3. Kostjale jääb arusaamatuks 6685,63 euro suuruse summa hagemine. Hageja on selgitanud, et kuna kostja isa tagastas laenu 8314,37 eurot, nõuab ta kostjalt 6685,63 eurot (15 000-8314,57). Vastavalt eelpoolviidatud Riigikohtu lahendile lasub ka osalise laenu tagastamise tõendamise koormis kostjal ning kostja vastav etteheide hagejale ei ole asjakohane. Puuduvad tõendid, et kostja oleks nõutud ulatuses laenu tagastanud ning seega leiab kohus, et kostja on laenu tagastamise kohustust rikkunud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt summas 6685,63 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Kostja on võtnud pärandi vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele isikule üle minna. Kostja väidab, et kui oleks eksisteerinud võlanõuded kostja isa vastu, siis oleks hageja nende nõuetega juba inventuuri ajal välja tulnud. Kohus nõustub hagejaga, et nõude esitamine pärandavara inventuuri ajal ei tähenda, et nõue automaatselt eksisteerib. Kas isik esitas nõude pärandvara inventuuri ajal või pärast selle lõppu, ei määra nõude põhjendatust ega objektiivsust. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist ka pärast pärandvara inventuuri tegemist. PärS § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuse eest piiratud pärandvara väärtusega, seega kostja vastutab laenulepingust tuleneva kohustuse eest pärandvara väärtusega. Käesoleval juhul puudub alus arvata, et hageja nõude rahuldamiseks pärandvara ei piisa (tl 5).
5. VÕS § 108 lg 1 ja 113 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud viivise arvestuse ning kostja pole sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse õigsust vaidlustanud. Hageja palub lisaks nõuda viivist alates 27.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana, so perioodi eest 27.10.2022 - 26.07.2023 kokku 501,97 eurot (96,71 + 348,11 + 57,15).

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 4 2-22-16188 Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevaga määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. 22.06.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles on kajastatud tasutud riigilõiv ja õigusabi toimingud koos ajakuluga. Õigusabi teenuseid on hagejale osutatud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjadele kokku 8 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot kokku summas 1485 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
2. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud ning

§ 175

lg 11 järgi võib kohus sellisel juhul piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrsuega kehtestatud piirmäärast. Tulenevalt

§-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus leiab, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning tööühiku hind 198 eurot (käibemaksuga) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks lisaks õigusabi kulule ka hagihinnalt tasutud riigilõivud summas 665 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Eeltoodu põhjal hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 8 tundi ja 15 min ulatuses tunnitasuga 198 eurot summas 1782 eurot (käibemaksuga), lisaks riigilõiv 665 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 2447 eurot.
2. Kostja oma menetluskulude nimekirja ei ole esitanud ning need jäävad kostja enda kanda.
3. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 2-22-16188 Ingrid Niinemägi Kohtunik 6