Obsah (11)

§ 75§ 199§ 113§ 142§ 182§ 121§ 64§ 65§ 274§ 74§ 76

1-08-2642 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-08-2642 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: Jätta vabastamata I.E (isikukood XXX) Võru Maakohtu 29.04.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse 6 aastat kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused I.E tunnistati süüdi 29.04.2008.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega asjas 1-08-2642

§ 199

lg 2 p 4 järgi,

§ 113

järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust,

§ 142

p 1, p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 182

järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust,

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti I.E-le liitkarituseks 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja karistati I.E 5 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.09.2006.a otsusega mõistetud ärakandamata karituse so 8 kuud vangistust võrra ja mõista I.E liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 6 aastat vangistust. Karistuse kandmist arvestatakse alates I.E kinnipidamisest, so 29.08.

1. a. Karistuse kandmise algus oli 29.08.
2. a ja lõpp on 28.08.
3. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 14.11.
4. a. I.E on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimased 2 on: 1) Tartu Maakohtu 19.09.
5. a otsusega

§ 274

lg 1, § 275; § 424 järgi 8-kuulise vangistusega

§ 74alusel tingimisi 2 aastase katseajaga.

2) Võru Maakohtu 29.04.2008.a. otsusega

§ 113

,121,142 lg2p1,2, 182, 199 lg2p4 järgi lühimenetluses 5 aastat ja 4 kuud vangistust ja

§65lg2 alusel kokku liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.E karistatud kriminaalkorras 5 korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on I.E vangistuse ajal läbinud 2011.a sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Alustas 01.09.2008.a õpinguid keevitaja erialal, kuid katkestas tervislikel põhjustel. Osales majandusabitöödel eluosakonna koristajana ajavahemikel 04.02.

1. a – 22.09.
2. a ja 03.06.
3. a – 26.06.
4. a. Läbi viidud vestlusi teadvustamaks kuriteo põhjusi ja tagajärgi ning alkoholi tarvitamisest tingitud probleemide tunnistamiseks. I.E on 28 kehtivat distsiplinaarkaristust ja 1 kehtetu distsiplinaarkaristus. Enda sõnul enne vangistust elas aadressil XXXX vanemate juures. Vabanemisel plaanib elama asuda samale aadressile. Kriminaalhooldaja andmetel ei ole maja heas seisukorras. Sotsiaaltöötaja andmetel XXXX vallal käesoleval ajal vaba sotsiaalpinda ei ole. Väidetavalt on omandanud XXXX. Vangistuses majanduslik toetus puudub. Enda sõnul ei ole vabaduses ametlikult töötanud, vaid sissetulek oli tagatud nii kuritegelikel teel kui ka juhutöödel saadust tasust metsaraides ja ehitusel. Enda sõnul sai XXXX peale 2005 aasta avariid. Tartu Vangla andmetel 23.10.
5. a seisuga on rahalisi nõudeid 6 425.44 eurot, vabanemisfondis 326.76 eurot. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Tunnistab, et tutvusringkonda kuulub nii kriminaalse mõtteviisiga kui ka seadusekuulekaid isikuid. Käitumist iseloomustab riskivalmidus ning tagajärgedega mittearvestamine. Väidetavalt alkoholitarvitamine ei ole probleem. Küll on toime pannud raske isikuvastase kuriteo alkoholijoobes ning I.E on korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Katseajal pani toime uue kuriteo. Õigustab enda poolt toimepandud kuritegusid. Tundub, et ei ole käesolevaks hetkeks suutnud viia oma hoiakuid vastavusse ühiskonnas üldtunnustatud väärtuse ja normidega. Suhtub negatiivselt vanglas kehtestatud korda. Enda hinnangul tervislik seisund on rahuldav. Emotsionaalselt stabiilne, psüühikahäireid ega suitsiidi kalduvust ei tähelda. Oma vanusele ja keskkonnale on vastavad sotsiaalsed oskused. Alkoholijoobes ja pingelistes olukordades võib käituda impulsiivselt ja agressiivselt, samas peab ennast ise rahulikuks inimeseks. Rääkides saab aru, mis asjaolud viisid kuriteo toimepanemiseni, küll aga süüdistab keskkondlikke tegureid ning kannatanut. Enda sõnul soovib edaspidi elada seadusekuulekat elu. Tartu Vangla hinnangul on I.E kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik lastele. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%, seksuaal-ja vägivallakuritegudes süüdimõistmise tõenäosus viie aasta jooksul on 41-65%. Tartu Vangla ei toeta I.E vabanemist tingimisi ennetähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.E vabastada, oleks eesmärgipärane tulenevalt riskifaktoritest temale määrata lisakohutusi tulenevalt

§ 75lg 2 p 2, p 4, p7, p 8.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt I.E vanemad ja elukaaslane on surnud. Lähimasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad kaks nooremat venda, kellega omavaheline suhtlus puudub. Kooselust elukaaslasega sündis 4 last, kellest 1 on surnud. Teised 3 last elavad lastekodus. I.E puudub vanglast vabanedes sotsiaalne lähivõrgustik. Vabaduses oli I.E elustiil riskiv ja hoolimatu. Ta suhtles peamiselt kriminaalse taustaga isikutega ja tarvitas alkoholi. I.E soovib vanglast ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama aadressil XXXX. Antud aadressil asub eramaja, mis kuulub I.E vanaisale ja kus varasemalt elasid süüdimõistetu vanemad. Kodukülastuse ajal ei õnnestunud majja sisse saada. Väljastpoolt vaadatuna ei ole maja seisukord hea. Maja võtmed on I.E venna käes. Vennal ei ole selle vastu midagi, kui I.E asub antud aadressile elama peale vangistusest vabanemist. Sissekirjutuse järgi elab Raudtee 2 aadressil teine vend, kuid keda ei ole võimalik kätte saada, et välja selgitada, kas ta on nõus I.E sinna elama asumisega peale vanglat. Vestlusel XXXX valla sotsiaalnõunikuga selgub, et vallal ei ole pakkuda sotsiaalkorterit ega sotsiaalpinda. Samuti ei ole I.E võimalik saada valla poolt toimetulekutoetust, kuna I.E ei ole konkreetset eluaset ning aadressil XXXX ei ole võimalik I.E end sisse kirjutada, kuna pärimistoimingud on tegemata. Muudeks vabaduses käitumist mõjutavad negatiivseteks asjaoludeks on, et I.E on karistatud kriminaalkorras 5 korral, kuritegude dünaamikas vägivalduse raskusastme puhul on muutunud raskemaks, esimesed kuriteod olid varavastased. Hilisemalt on I.E toime pannud lisaks röövimise, joobes sõiduki juhtimise, kasutanud vägivalda võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes, on laimanud ja solvanud võimuesindajat. Viimaseks kuriteoks on tapmine, kehaline väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine ning alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele, mis tähendab, et tema teod on kõrgohtlikud. I.E-le on varasemalt antud võimalus vabaduses viibides ennast muuta ja näidata, et on suuteline elama seadusekuuleka ühiskonnaliikmena, kuid I.E ei käitunud kaitsejal õiguskuulekalt, vaid sooritas kaitseajal uue raske kuriteo, mis näitab vastutustundetud suhtumist nii ühiskonda kui ka kaaskodanikesse. I.E puudub vabanedes materiaalne kindlustatus, vabanedes garanteeritud töökoht puudub, nõrk side lähedaste isikutega ja viimaste toetuse puudumine ning turvaline elukoht. Positiivne asjaolu, mis võib mõjutada vabaduses käitumist on, et I.E on osalenud vangla sotsiaalprogrammis (agressiivsuse asendamise treeningul), majapidamistöödel ja läbis puidupingitöölise eriala koolituse. Kui kohus peaks otsustama, et I.E tingimisi ennetähtaegne vabanemine on põhjendatud, siis leiab kriminaalhooldusametnik, et tuleks rakendada täiendavaid kohutusi tulenevalt

§ 75lg 2 p 2, p 4, p 7.

Alkoholi tarvitamine soodustab riskiva ja hoolimatu elustiili süvenemist. I.E tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas ühe nädala jooksul peale vanglast vabanemist ja võimalusel leida tööd majandusliku kindlustatuse tagamiseks. Mõtlemise ja hoiakute muutmiseks on vajalik osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a perekondlik ja tööalane suhe. I.E peaks informeerima kriminaalhooldusametnikku oma suhtlusringkonnast kogu katseaja jooksul, et ära hoida uusi seaduserikkumisi ning mitte lasta ennast negatiivselt mõjutada. I.E avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus kaasnevate lisatingimustega. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta I.E ennetähtaegset vabastamist viidates sellele, et tuleb arvestada kuriteo toimepanemise raskeid asjaolusid, tema kõrgohtlikkust aastaid toimunud seaduserikkumiste, kuritegude toimepanemise ja vanglas erakordselt silmapaistva distsipliinirikkumiste (28 kehtivat karistust) taustal. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et I.E tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks oleks kindla elu- ja töökoha olemasolu. Käesoleval juhul on puudub I.E peale vabanemist kindel elu- kui ka töökoht. On positiivne, et I.E on läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, osalenud majapidamistöödel ning läbinud puidupingitöölise eriala kursuse. Eelnevad tegevused aitavad kaasa töötegemisoskuste kujunemisele. Küll on aga I.E karistatud kriminaalkorras 5-l korral ning ta kannab oma teist vangistust. I.E kuritegude dünaamika raskusaste on muutunud koguaeg raskemaks. I.E on vanglas saadud 28 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka vangistuses viibides ei ole süüdimõistetu aru saanud, et ühiskonnas kehtivad reeglid, mida tuleb järgida. I.E puudub ka toetav sotsiaalvõrgustik, suhtlus vendade ja lastega puudub. Samuti puudub süüdimõistetul kindel plaan, mille alusel vabaduses elada ja tegutseda. Varasemal katseajal on ta toime pannud uue kuriteo ja seega ei ole I.E kasutanud talle antud võimalust käituda seadusekuulekalt. I.E elustiil oli vabaduses riskiv ja hoolimatu ning ka vangistuses viibides õigustab ta enda poolt toimepandud kuritegusid ja distsipliini rikkumisi, ignoreerides ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja norme. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.E katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liiga ennatlik. Kohtunik