lg 1 järgi Prokurör Heleri Randma Süüdistatav S.P , isikukood: XXX, xxx; EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, töökoht xxx, kehtivaid karistused puuduvad Tõkend – ei kohaldatud Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.P
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.04.2019, s.o 1 (üks) päev. Seega ärakandmata karistuseks on 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 5 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase ja 3-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 28.05.2019.a. Tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid: puuduvad. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse: - S.P’ult menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot - Kaitsjatasu määratud kaitsjale summas kohtueelses menetluses 150 eurot Seega kokku 960 eurot. Menetluskulusid on süüdistaval võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 80 eurot kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega S.P’ule kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: S.P süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 20.04.2019 kella 00.51 ajal Harjumaal xxx alevikus mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi 0,79 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. -2- Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. S.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav S.P, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus S.P’u süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.04.2019, s.o 1 /üks/ päev. Seega ärakandmata karistuseks vangistus 5 /viis/ kuud 29 /kakskümmend üheksa/ päeva.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui S.P ei pane 1 /ühe/ aasta 3 /kolme/ kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav S.P sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel S.P tuleb süüdi tunnistada
S.P ’ult kuulub välja mõistmisele sundraha 810 eurot ja määratud kaitsja tasu 150 eurot, seega kokku 960 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1,3; § 189 lg 3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik -3- -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.