← Eesti

1-22-2100/187

Obsah (14)§ 184§ 199§ 203§ 64§ 202§ 65§ 68§ 63§ 74§ 21§ 692§ 76§ 73§ 69

1-22-2100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-22-2100 Kohtukoosseis Elina Elkind, Orvi Koik, Sten Lind

§ 184

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning Artur Verrevi süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja

§ 203lg 1 järgi (lühimenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 26.

septembri

  1. a otsus Apellant Raul Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus; Artur Verrevi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosma; Süüdistatav Raul Koppe (isikukood: 36410064213; elukoht enne kinnipidamist: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas – alates
  2. detsember 2021, sh kahtlustatavana kinnipidamine; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; 3 kehtivat karistust kriminaalkorras, 1 kehtiv väärteokaristus) Teised pooled Süüdistatav Artur Verrev (isikukood: 39307284229; elukoht: XXX; viibimiskoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas – alates
  3. veebruarist 2022, sh kahtlustatavana kinnipidamine; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel: vene keel; töökoht: apellatsioonimenetluse XXX; varem kriminaalkorras karistatud, 1 kehtiv karistus kriminaalkorras, 6 kehtivat väärteokaristust); Lääne Ringkonnaprokuratuur; Kannatanu Q; Kannatanu W; Kannatanu Y; Kannatanu H; Kannatanu F korteriühistu, esindaja KV; Kannatanu L korteriühistu, esindaja KV; Kannatanu Ä OÜ, esindaja VR; Kannatanu D Kannatanu Z; Kannatanu M OÜ, esindaja EV; Kannatanu EV; Kannatanu P; Kannatanu N Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Pärnu Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsus osas, milles Raul Koppe tunnistati süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime pandud varguses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, samuti Raul Koppele

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 mõistetud karistuse, talle

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ja selle Kr

MS § 238 lg 2 ühe kolmandiku võrra vähendamise osas. 2. Mõista Raul Koppe

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi õigeks XXX kortermajast Q-le kuuluva töölambi varguses. 3. Tunnistada Raul Koppe XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust varastatud asjade, s.o W-le kuuluvate jalgrataste, Q-le kuuluva elektrilise tõukeratta, kannatanule Ä OÜ kuuluvate ketaslõikurite ja kannatanule D-le kuuluva akuraadio hoidmises süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi.

4. Mõista Raul Koppele

§ 202lg 2 p 2 järgi karistuseks 10 kuud vangistust.

5. Mõista Raul Koppele

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

6.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 5 aastat 4 kuud vangistust.

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus osas, milles Artur Verrev tunnistati süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime pandud varguses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

8. Süüdi tunnistada Artur Verrev XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust toime pandud varguse osas

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi.

Jätta muutmata Artur Verrevi varguste osas teo lõplik kvalifikatsioon

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, samuti Artur Verrevile

§ 203lg 1 ja 2

(23)

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel mõistetud karistus ja

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristus.

  1. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus muutmata.
  4. Raul Koppe kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Artur Verrevi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  6. Vandeadvokaat Brigitta Mõttuse poolt Raul Koppele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Mõttus makstud tasu 390 eurot 40 senti jätta riigi kanda.
  7. Määrata Advokaadibüroole Roosmaa seoses vandeadvokaat Rünno Roosmaa poolt Artur Verrevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 129,60 eurot ja jätta menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus Raul Koppe
  8. Raul Koppet süüdistatakse

§ 184lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, keda tunnistati Pärnu Maakohtu 16.

aprilli 2015. a kohtuotsusega nr 1-14-8298 süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi, käitles ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast, kuid enne

  1. veebruari 2021 kuni
  2. detsembrini 2021 kavatsetult suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini ja GHB-d.
  3. Samuti süüdistatakse R. Koppet

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi selles, et isikuna, keda tunnistati Pärnu Maakohtu 7.

septembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5139 järgi süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi, pani ta kavatsetult toime järgmised teod.

  1. Ajavahemikul
  2. september 2021 kuni
  3. september 2021 kell 17.00 võttis R. Koppe grupis koos Artur Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas XXX keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja seal korteri nr 155 kuuluvasse keldriboksi sisse tungides kannatanu W-le kuuluva jalgratta SCOTT Spark 35 väärtusega 1864 eurot ja jalgratta Wilier Le Roi väärtusega 800 eurot, põhjustades kannatanule varalist kahju kokku 2664 eurot.
  4. Ajavahemikul
  5. september 2021 kuni
  6. september 2021 kell 17.00 võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas XXX keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja seal korteri nr X kuuluvasse keldriboksi sisse tungides kannatanu Q-le kuuluva elektrilise 3

(23)tõukeratta XIAOMI Mi 1S väärtusega 400 eurot ja akudega töötava töölambi väärtusega 15 eurot, põhjustades kannatanule varalist kahju kokku 415 eurot.
  1. Ajavahemikul
  2. november 2021 -
  3. november
  4. a kell 7.15 võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas PPP korterelamu trepikojast II ja III korruse vaheliselt trepiplatvormilt radiaatori piirde külge trosslukuga lukustatud kannatanu Y-le kuuluva jalgratta TREK MARLIN väärtusega 600 eurot ning sama trepikoja I ja II korruse vaheliselt trepiplatvormilt lukustamata kannatanu Yle kuuluva laste jalgratta BMX väärtusega 300 eurot, põhjustades kannatanule varalist kahju kokku 900 eurot.
  5. Ajavahemikul
  6. november 2021 kell 00.00 kuni
  7. november 2021 kell 08.00 võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas AAA maja juurde pargitud ja Ä OÜ-le kuuluva kaubiku Renault Trafic (riikliku registreerimismärgiga PPPPPP) küljeukse lukustuse lahtimuukimise teel sissetungides, kannatanu Ä OÜ-le kuuluvad bensiinimootoriga ketaslõikuri Husqvarna väärtusega 1000 eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikuri STIHL väärtusega 1000 eurot ning kannatanu D-le kuuluva MAKITA akuraadio väärtusega 130 eurot. Vargusega põhjustasid R. Koppe ja A. Verrev kannatanu Ä OÜ-le varalist kahju kokku 2000 euro suuruses summas ja kannatanu Dle varalist kahju 130 eurot.
  8. Samuti süüdistatakse R. Koppet

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi detsembris 2021 grupis koos R-ga ja J-ga Pärnus ja Tori vallas toimepandud vargustes. Artur Verrev 8. A. Verrevit süüdistatakse

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu 27.

juuli 2021. a otsusega asjas nr 1-21-5056 tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi pani kavatsetult toime nii grupis R.

Koppega (kirjeldatud eespool R. Koppele esitatud süüdistuses, sõnastus süüdistuses ei erine) kui ka üksi toime vargused. Lisaks R. Koppega grupis toimepandud vargustele süüdistatakse A. Verrevit ühes varguses, mille ta pani toime novembris 2021 Pärnus ja kahes varguses, mille ta pani toime jaanuaris 2022 Rapla maakonnas Märjamaa alevis. 9. Samuti süüdistatakse A. Verrevit

§ 203lg 1 järgi 12.

novembril 2021 varguse toimepanemise eesmärgil trepikotta, abiruumidesse ja keldriboksidesse sissetungimisel korteriühistule LLL, Pärnu kuuluvate esemete (uksed ja nende lukustus) lõhkumises, millega ta põhjustas kannatanule varalist kahju kokku 4640,60 eurot ning korteriühistu L, Pärnu kuuluvate esemete (uksed ja nende lukustus) lõhkumises, millega ta põhjustas korteriühistule L varalist kahju kokku 5814 eurot. Maakohtu otsus 10. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsusega tunnistati R. Koppe süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

Samuti tunnistati R. Koppe süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a 4

(23)otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti kandmisele kuuluva karistuse algust alates

  1. detsembrist
  2. Pärnu Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega mõistetud rahaline karistus (tasumata 1250 eurot) viiakse täide iseseisvalt.
  5. Sama kohtuotsusega tunnistati A. Verrev süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 203 lg 1 järgi ning mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.

juuli 2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti kandmisele kuuluva karistuse algust alates

  1. veebruarist
  3. Samuti võttis maakohus seisukoha menetluskulude, tsiviilhagide ja asitõendite osas. Muu hulgas mõisteti A. Verrevilt ja R. Koppelt solidaarselt kannatanu W kasuks välja 2664 eurot, kannatanu Ä OÜ kasuks 2000 eurot ja kannatanu D kasuks 130 eurot.
  4. Kohtuotsuse vaidlustatud osas, s.o R. Koppele ja A. Verrevile etteheidetavad grupis ehk kaastäideviijatena toime pandud vargused on maakohtu hinnangul tõendatud järgnevalt. XXX, Pärnu
  5. Kannatanu W ütlusest koostoimes süüteoteatega (IV kd, tl 32-35, 37-50) nähtub, et talle kuuluvast keldriboksist (asub XXX, Pärnu) varastati ajavahemikus 1-
  6. september 2021 kaks jalgratast Scott Spark 35 (väärtusega 1864 eurot) ja maanteeratas Wilier Triestina (väärtusega 800 eurot). Keldriaknad on suurema osa ajast avatud tuulutusasendis ja kohteriühistu esimees ütles kannatanule, et akna tuulutusasendi fiksaator oli eemaldatud ja akna kaudu tuldi sisse. Kannatanu Q ütlustest koostoimes süüteoteatega (IV kd, tl 2-5, 16-18) nähtub, et talle kuuluvast keldriboksist (asub XXX, Pärnu) varastati ajavahemikus septembri algus 2021 -
  7. september 2021 elektriline tõukeratas Xiaomi MI 1S (seerianumber 25699/00302278) väärtusega 400 eurot ja akudega töötav kaasaskantav töölamp väärtusega 15 eurot (kokku kahju 415 eurot). Keldri uks oli hingede pealt maha tõstetud.
  8. A. Verrevi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44) kusagil septembris ühel ööl kolas ta mööda Pärnu linna XXX tänavat ja vaatas, kust midagi annab varastada. XXX tänaval läks ta ühte trepikotta, mille välisuks oli lukust lahti. Seejärel läks alla keldrisse, kus üks ruum, millel oli ees rauduks, oli lukust lahti. Selles ruumis oli kaks jalgratast – üks oli Scott maastikuratas punast värvi ja veel mingi peenikeste rehvidega ratas. Mõlemad rattad võttis korraga kaasa ja viis mere äärde metsatukka. Seejärel tuli tagasi ja läks tagasi sinna keldrisse ning keeras kruvikeerajaga lahti ukse hingede kruvid ja tõstis ukse eest ära. Sellest boksist võttis kaasa musta värvi elektritõukeratta ja sellega ronis välja XXX tn aknast, mis oli tuulutusasendis. Keeras lahti akna piiraja ja tegi akna lahti. Tõukeratta viis rataste juurde. Paari päeva pärast läks nende rataste juurde koos R. Koppega. A. Verrev näitas R. Koppele neid rattaid ja R. Koppe lubas uurida, kas ja kellele saab need maha müüa. 5

(23)
  1. R. Koppe seotust vargusega kinnitab
  2. jaanuari
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 50-60), milles on vaadeldud R. Koppe kasutuses olnud mobiiltelefoni, mille R. Koppe ka tunnistas ka enda omaks, pilveandmeid ning tuvastati fotod, millel on jalgratas Wilier Triestina. Fotod on tehtud
  4. septembril 2021 kell 08:10:36 ja 08:10:58, asukohaks Pärnu jõe lähedane ala. Samuti oli fotodel jalgratas Scott Spark. Fotod on tehtud
  5. septembril 2021 kell 10:48:11, Pärnu linnas KKK läheduses ja kell 12:21:52 ja 12:22:02 KKK Pärnu linn. Jalgrattast Wilier on tehtud veel fotod
  6. septembril 2021 kell 08:43-08:46 aadressil III Pärnu linn. Kannatanu W avaldas oma ütlustes, et tunneb fotodelt ära mõlemad temale kuuluvad jalgrattad.
  7. T kahtlustatavana antud ütlustest (VIII kd, tl 148-152) nähtub, et
  8. a septembris või augusti lõpus andis B talle Pärnus, AAA külalistemajas ühe musta värvi elektritõukeratta. B oli selle enda sõnul saanud R. Koppe käest.
  9. jaanuari
  10. a avaldusest (IV kd, tl 10, VIII kd, tl 147) ja
  11. jaanuari
  12. a asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd, tl 11-15) nähtub, et T annab politseile välja elektritõukeratta MI Electric Scooter 1S, mille sai
  13. a sügisel B käest. Tõukerattal on sama seerianumber 25699/00302278, mis kannatanu tõukerattal. Tõukeratas tagastati Q-le (IV kd, tl 19-20). B ütluste kohaselt (VIII kd, tl 175-178)
  14. aasta sügisel, septembris või oktoobris, rääkis T, et käis R. Koppe juures ja ostis tema käest 200 euro eest musta värvi elektritõukeratta. Seega esinevad küll isikute ütlustes vastuolud selles osas, kes selle tõukeratta R. Koppe käest sai, kuid mõlemad kinnitavad R. Koppe seotust selle tõukerattaga.
  15. R. Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) ei tunnistanud oma süüd vargustes. Ta andis ütlusi selle kohta, et müüs elektritõukeratta Xiaomi Mi 1S, kuid ei mäleta täpselt, kelle kätte tõukeratta andis ja kes andis raha, kas B või T, nad olid koos.
  16. Maakohtu hinnangul on eelviidatud tõenditega leidnud kinnitust, et ajavahemikul
  17. september 2021 kuni
  18. september
  19. a võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga Pärnu linnas XXX kortermaja keldriboksidest kannatanutele kuulunud erinevad esemed, mille väärtuseks kokku on 3079 eurot. Kuna varastatud asjad asusid R. Koppe ja A. Verrevi jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära keldriboksidest kannatanutele kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Pidades silmas, et vargus pandi toime keldriboksidest, kuhu sisenemiseks kaastäideviijatel luba puudus, oli tegu sissetungimisega

§ 199lg 2 p 8 tähenduses.

Tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis ehk tuvastatud on

§ 199lg 2 p 7 tunnuse täitmine.

Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad hoonetest ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Eluliselt ei ole usutav, et A. Verrev toimetas rattad mere äärde metsa ja jättis need niisama sinna paariks päevaks seisma ja alles seejärel näitas neid R. Koppele, mistõttu tuleb need ütlused tõendikogumist kõrvale jätta. Esemete metsa äärde seisma jätmisega riskiks A. Verrev sellega, et ta võib nendest ilma jääda, seega asjade äravõtmisel ei oleks mingit mõtet. Samuti nähtub R. Koppe telefonis tehtud fotodelt, et esimesed fotod tehti 6. septembril 2021 kell 08:10 Pärnu jõe lähedal, mitte mere ääres. Seega 6

(23)on varastatud esemed toimetatud oluliselt kaugemale nende algsest asukohast, mis kinnitab seda, et R. Koppe ülesanne oli varastatud esemete transport ja müük. Vargus pandi toime tahtlikult, kavatsetusega võõrad asjad omastada. Y-le kuuluvate jalgrataste vargus
  1. Kannatanu Y ütlustest koostoimes süüteoteatega (IV kd, tl 68-73, 76-79, 80-86,) nähtub, et
  2. novembril 2021 kella 7.15 ajal avastas ta, et Pärnu linnas PPP kortermaja trepikojast II ja III korruse vaheliselt trepiplatvormilt on varastatud radiaatori piirde külge trosslukuga lukustatud temale kuulunud naiste maastikuratas Trek Marlin väärtusega 600 eurot ja samast kohast lukustamata laste jalgratas BMX väärtusega 300 eurot. Läbi tuttavate rattaid otsides sai kannatanu teada, et ratta oli võtnud keegi noormees, kellel hüüdnimi on „Perse“. Samuti sai ta teada, et vargusega võib olla seotud ka R. Koppe. Siis kirjutas kannatanu R. Koppele Messengeri, misjärel sai maastikuratta tagasi, see toodi ta vanemate elukohta. Pärast jalgratta kättesaamist käis R. Koppe koos ühe hüüdnime „Perse“ kandva noormehega kannatanu juures ja „Perse“ hüüdnimega mees andis kannatanule uue rattaluku.
  3. jaanuari
  4. a äratundmiseks esitamise protokoll (IV kd, tl 89-91) tõendab, et kannatanu on noorema mehena („Perse“) ära tundnud A. Verrevi.
  5. A. Verrev tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44), et pani kuriteo toime. Millalgi sügisel sõitis ta R. Koppega viimase sõiduautoga Pärnus PPP tänavale. Raul jäi eemale autosse ja Verrev läks vaatama PPP majja ühte trepikotta, mida annab varastada. Trepikoja teisel korrusel trepiplatvormil olid omavahel lukus kaks jalgratast. Üks oli laste ratas, hõbedast värvi BMX ja teine oli TREK maastikuratas punast värvi. Ta lõikas kaasasolnud lõiketangidega puruks ratta trossluku trossi ja viis mõlemad rattad üle PPP tn metsatukka. Raul oli vahepeal minema sõitnud. Helistas Raulile ja Raul tuli autoga talle XXX tn majade vahele järgi. Paari tunni pärast sõitsid nad PPP tänavale, mere äärde. A. Verrev tõi metsast ära jalgratta TREK, mille nad panid Rauli auto peale. BMX ratas jäi metsa. Hommikul müüs TREK ratta maha. Kui ta sai teada, et need rattad on R õe omad, sõitis koos Rauliga Tallinnasse ja ostis ratta tagasi. Ratta viis Raul otse R juurde koju. Kes tõi metsast ära väiksese ratta, ta ei tea. Raul tegi talle ka ettepaneku viia R õele Y-le ka uus trosslukk. Nad sõitsid koos Raul Koppega Y maja juurde ja ta andis uue trossluku.
  6. R. Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd Y-le kuulunud rataste varguses ei tunnistanud. R. Koppe seotust vargusega kinnitab lisaks eelpool viidatud kannatanu ütlustele ka
  7. jaanuari
  8. a asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 92-101), millest nähtub, et R. Koppele kuuluva telefoni vaatlemisel tuvastati telefonist fotod varastatud esemetest. Fotod rattast Trek on tehtud
  9. novembril 2021 kell 06.21-06.23 Pärnu linnas NNN läheduses. Fotodelt on tuvastatav kaks isikut. Kannatanu Y ütluste kohaselt tundis ta nendelt fotodelt ära temale kuuluva jalgratta.
  10. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul
  11. november 2021 kuni
  12. november 2021 kell 7.15 võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga Pärnu linnas PPP korterelamu trepikojast kannatanule kuulunud jalgrattad, mis on vallasasjad ja mille väärtuseks kokku on 900 eurot. Kuna varastatud asjad asusid A. Verrevi ja R. Koppe jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära trepikojast kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. 7
(23)Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad hoonetest ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et R. Koppe lihtsalt juhuslikult toimetas A. Verrevi kortermaja juurde ja oli nõus varahommikul aitama teda rataste transportimisel ja pildistamisel. R. Koppe telefonis tehtud fotodelt nähtub, et esimesed fotod tehti
  1. novembril 2021 kell 06.21 Pärnu linnas NNN läheduses, s.o oluliselt kaugemal nende algsest asukohast. Eeltoodu kinnitab seda, et R. Koppe ülesanne oli varastatud esemete transport ja müük. R. Koppe seotust vargusega kinnitab kohtu hinnangul ka see, et R. Koppel oli suur roll asjade tagastamisel, kõik toimus tema korraldusel. Süüdistatavad tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, seetõttu mõeldi välja plaan, kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Ä OÜ-le kuuluvate tööriistade ja D-le kuuluva akuraadio vargus
  2. Kannatanu Ä OÜ esindaja VR ütlustest koostoimes süüteoteate ja avaldusega (V kd, tl 5658, 59-61, 63-69) nähtub, et ajavahemikul
  3. novembril 2021 kell 00.00 kuni
  4. november 2021 kell 08.00 varastati Pärnu linnas AAA maja juurde pargitud Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust Renault Trafic (registreerimismärgiga PPPPPP) kaubiku küljeukse lukustuse lahtimuukimise teel kannatanule kuulunud bensiinimootoriga ketaslõikur Husqvarna väärtusega 1000 eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikur Stihl väärtusega 1000 eurot. Samuti varastati D-le kuuluv Makita akuraadio. Vargusega põhjustati kannatanule varalist kahju 2000 eurot. Väljatrükk sõiduauto Renault Trafic registreerimismärgiga PPPPPP kohta (V kd, tl 62) tõendab, et sõiduk kuulub OÜ-le Ä. Kannatanu D ütlustest (V kd, tl 70-76) nähtub, et
  5. a novembris avastati, et Pärnu linnas AAA tänavale pargitud Ä OÜ-le kuuluva kaubikusse Renault Trafic oli sisse murtud ja varastatud üks Stihli ja üks Husqvarna bensiinimootoriga ketaslõikur ning D-le kuuluv Makita akuraadio väärtusega 130 eurot. Akuraadio esipaneelile ja tagaküljele oli kirjutatud musta markeriga VALDO.
  7. jaanuari
  8. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 77-84) tõendab, et süüdistatava R. Koppe mobiiltelefonist leiti fotod varastatud ketaslõikuritest (Stihl ja Husqvarna) ja akuraadiost. Fotod on tehtud
  9. novembril 2021 kell 19.25-19.27 Pärnu linnas Tammsaare pst lähedal Pärnu kunstmuruväljaku juures. Fotolt nr 1 on nähtav ka käsi ja sellel olev tätoveering. Artur Verrevi
  10. veebruari
  11. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (VIII kd, tl 224-236) lisades olevatelt fotodelt 7-10 nähtuvad A. Verrevi käe eritunnused, s.o tätoveering, mis on samasugune nagu telefonist leitud fotol nr
  12. Kannatanu Ä OÜ esindaja avaldas oma ütlustes avaldanud, et fotodel olevad ketaslõikurid on väga sarnased neilt varastatud ketaslõikuritega. Fotodel olev Makita akuraadio kuulub aga D-le, kuna tema akuraadio peale oli kirjutatud VALDO. Samuti on kannatanu D oma ütlustes avaldanud, et fotodel olev Makita akuraadio kuulub temale. Tunneb selle ära selle järgi, et akuraadio esipaneelile on kirjutatud musta markeriga VALDO.
  13. A. Verrev kahtlustatavana antud ütlustest (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44) nähtub, et ta kolas kella 6 ajal hommikul mööda Pärnut ja nägi AAA tänaval maja juures seismas Ä kleebistega Renault kaubikut, mille küljeuks oli lukust lahti. Ta tegi ukse lahti ja nägi kaubikus mh kahte 8
(23)suurt ketaslõikurit ja Makita akuraadiot, millised võttis kaasa ja viis üle AAA tänava mingi platsi nurka. Pärast seda läks koju. Õhtu poole helistas R. Koppele ja nad sõitsid tema autoga asjadele järele. Raul tegi nendest oma telefoniga pilt, et kellelegi müüa pakkuda ja panid need staadioni taha metsa, mere poole. Tema neil asjadel järel rohkem ei käinud. Raha ta Rauli käest ei saanud. Maakohus leiab, et kuna A. Verrevi ütlused kaubikusse sisenemise osas on vastuolus kannatanu ütlustega, tuleb need selles osas jätta tõendikogumist kõrvale. Kohus peab usutavamaks kannatanu ütlusi, kuna kannatanul puudub igasugune vajadus sellise asjaolu kohta valetada.
  1. R. Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd Ä OÜ-le kuuluvate tööriistade ja D-le kuuluva akuraadio varguses ei tunnistanud. R. Koppe seotust vargusega kinnitab taaskord
  2. jaanuari
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 77-84), mille kohaselt süüdistatava R. Koppe mobiiltelefonist leiti fotod varastatud ketaslõikuritest (Stihl ja Husqvarna) ja akuraadiost.
  4. Eelpool viidanud tõenditega on tuvastatud, et
  5. novembril 2021 kella 06.00 ajal võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga OÜ Ä-le kuulunud kaubikust kannatanutele kuulunud tööriistad ja raadio, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 2130 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatavate jaoks võõras sõidukis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära kaubikust kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades, et vargus pandi toime sõidukist ukse luku lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks süüdistatavatel luba puudus, oli tegu sissetungimisega

§ 199lg 2 p 8 tähenduses.

Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine.

  1. Tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad kaubikust ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et A. Verrev jättis varastatud esemed lihtsalt kuhugi nurka ja õhtul läks neile R. Koppega järele, mistõttu tuleb tema ütlused selles osas kõrvale jätta. Samuti kinnitab R. Koppe olulist rolli ka see, et lõppkokkuvõttes jäid esemed R. Koppe valdusesse ja mingit kasu A. Verrev nende esemete vargusest ei saanud. Kõik eelpool viidatud kuriteod (vargused) pandi toime sarnasel viisil: öösel sõidetakse ringi, vaadatakse, kust mida saab varastada, A. Verrevi ülesanne on asjad ära tuua, R. Koppe ülesanne on sihtkohta sõidutamine ja asjade transportimine, hiljem nende esemete hoidmine ja turustamine. Kohus ei nõustu sellega, et kuna R. Koppe ei käinud sõidukist ja hoonetest asju isiklikult ära võtmas, siis on tegemist kaasaaitamisega. Uuritud tõendite põhjal on kohtul tekkinud veendumus, et R. Koppe teadis väga hästi, kuhu ja miks sõidetakse ehk mis on sõidu eesmärk. R. Koppel oli selge roll äravõtmise lõpuleviimises, s.o asjade kiires toimetamises sündmuskohalt eemale. Ka tema oli huvitatud nende asjade omandamisest, et saada varalist kasu, seetõttu oli neil A. Verreviga rollijaotus. Süüdistatavad tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, seetõttu mõeldi välja plaan, kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.
  2. R. Koppe ja A. Verrev tunnistati süüdi ka teistes neile süüdistuses ette heidetud tegudes. 9

(23)31. R. Koppele karistuse mõistmisel arvestas maakohus

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistust mõistes tema süü suuruse hindamisel, et tegemist on 6 vargusega (kannatanuid 8), vargused on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o esineb mitu kvalifitseerivat tunnust, mistõttu isiku süü on keskmisest suurem. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtust ja tekitatud kahju suurust ning asjaolu, et R. Koppe pani vargused toime kavatsetusega.

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistust mõistes arvestas maakohus süü suuruse hindamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, sh käideldud aine liiki ja kogust. Nimelt R. Koppe käitles kokku amfetamiini koguses, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 23 inimesele ja GHB-d koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 122 inimesele. Seega R. Koppe käideldud narkootiliste ainete kogused ületasid küll seaduses sätestatud suurt kogust, kuid mitte oluliselt, mistõttu tema süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Samuti võttis kohus arvesse, et R. Koppe pani teo toime kavatsetusega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. Koppel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varasemalt karistatud korduvalt narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest ja varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati R. Koppet Pärnu Maakohtu 7. septembri 2021. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära.

Varem on talle varguste eest karistuseks mõistetud ka vangistus. Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsusega karistati R. Koppet

§ 184

lg 2 p 2 järgi 6-aastase vangistusega, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel.

Varasemad karistused ei ole aga mõjutanud R. Koppet hoiduma uute samasuguste kuritegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus, kui oli eelmine. Praegusel juhul pani süüdistatava samalaadse teo toime katseajal, vahetult pärast viimast kohtuotsust. R. Koppe kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Liitkaristuse mõistmisel ei pidanud kohus põhjendatud absorbtsioonipõhimõtte kohaldamist ja suurendas üksikkaristustest raskeimat. 32. A. Verrevile karistuse mõistmisel lähtus maakohus sellest, et tegemist on ühe teoga, mis vastab nii

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 kui ka

§ 203

lg 1 tunnustele.

§ 63

lg 1 alusel tuleb mõista karistust

§ 199lg p-de 7, 8, 9 järgi.

Süü suuruse hindamisel arvestas maakohus, et süüdistatav pani toime 6 vargust; teod on toime pandud grupis, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o esineb mitu kvalifitseerivat tunnust, mistõttu süü on keskmisest suurem. A. Verrevi teod ei olnud juhuslikud, vaid ta läks õhtul välja eesmärgiga vaadata, kas on kusagil midagi varastada. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade koguväärtust ja tekitatud kahju suurust ning asjaolu, et A. Verrev pani vargused toime kavatsetusega. Võõra asja rikkumise puhul arvestas maakohus tekitatud kahju suurust, mis ületas küll seaduses sätestatud olulise kahju määra, kuid mitte oluliselt. Samuti hindas kohus seda, et A. Verrev pani võõra asja rikkumise toime vähemalt otsene tahtlusega. A. Verrevi süü suurust mõjutab ka asjaolu, et ta pani väliselt ühe teoga toime kaks kuritegu. Karistust kergendava asjaoluna on käsitatav puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on A. Verrevil 1 kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 27. juuli 2021. a otsusega mõisteti A. Verrevile

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohe kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust.

Kandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga. A. Verrev pani uued kuriteod toime juba 2 kuud pärast viimast kohtuotsust. Eeltoodu näitab, 10

(23)et varasemad karistused ei ole A. Verrevit mõjutanud kuidagi uute samasuguste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Selline järjepidev õigusnormide rikkumine näitab, et vangistuste mõistmine alammääras ja selle tingimisi kohaldamata jätmine ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. A. Verrevi kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Arvestades kuritegude rohkust, raskust ja isikut ei ole A. Verrevi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panema võimalik muul moel kui reaalse vangistusega.
  1. Sama kohtuotsusega tunnistati erinevate kuritegude toimepanemises süüdi ka J, R, B, S ja T, kuid nende suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu. Apellatsioonid A. Verrevi kaitsja
  2. Pärnu Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsuse peale esitas apellatsiooni A. Verrevi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa, kes taotleb tühistada maakohtu otsus A. Verrevile mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega lugeda süüdistatavale mõistetava karistuse reaalseks osaks tema poolt vangistuses viibitud aeg alates
  5. veebruarist 2022, vabastada ta vahi alt ning mõistetavast liitkaristusest ülejäänu jätta käitumiskontrolliga tingimisi või asendada karistus üldkasuliku tööga. Kaitsja palub vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  6. Maakohtu põhjendused vangistuse mõistmise kohta on ülimalt napid, sisuliselt viitas maakohus vaid sellele, et tegemist on korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud isikuga, s.o tegemist on A. Verrevi elustiiliga. Selline põhjendus on ebapiisav, võttes arvesse, et maakohus viitas karistuse mõistmisel ise karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikule kahetsusele. A. Verrev tunnistas oma süütegu ja avaldas kahetsust, aidates oma käitumisega tõe tuvastamisele. Samuti nõustus süüdistatav ka lühimenetlusega. Lisaks avaldas süüdistatav kohtus soovi ja vabanemise puhuks valmisolekut asuda hüvitama kahju. Kohus ei võtnud seisukohta kaitsja taotluse osas asendada süüdistatavale mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. R. Koppe kaitsja
  7. Pärnu Maakohtu
  8. septembri
  9. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka R. Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, kes taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
  10. septembri
  11. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-2100 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1 osas osaliselt ja punkti 9.2 osas, s.o R. Koppe süüditunnistamises

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi süüdistuse kohaselt A.

Verreviga koos toimepandud tegudes ning tema karistamises selle sätte järgi 2 aasta pikkuse vangistusega ning tsiviilhagide rahuldamises ja R. Koppelt kannatanu W kasuks 2664 euro, kannatanu Ä OÜ kasuks 2000 euro ja D kasuks 130 euro väljamõistmises. Kaitsja palub ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista R. Koppe süüdistuses

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi A.

Verreviga seotud tegudes õigeks, samuti vähendada sellega seoses R. Koppelt väljamõistetud tsiviilhagi summat kokku 4794 euro võrra. Samuti palub kaitsja mõista R. Koppele

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi toime pandud kuritegude eest 1 aasta vangistust ja

§ 184lg 2 p 2 järgi toime pandud kuriteo 11

(23)eest 6 aastat vangistust ning

§ 64lg 1 kohaselt lugeda mõistetud karistused täielikult kaetuks raskema karistusega, s.o 6 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 4 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 16.

aprilli 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et kohe tuleb ära kanda 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust ning 4 aastat vangistust jätta tingimisi kohaldamata, allutades R. Koppe kohtu poolt määratud katseajaks käitumiskontrollile, koos kohustusega mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alluma ettenähtud ravile (vajadusel lisaks elektroonilisele valvele). Karistuse kandmise alguseks lugeda

  1. detsember
  2. Menetluskulud jätta apellatsioonimenetluses riigi kanda. Apellant on nõus kirjaliku menetlusega. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  3. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite pinnalt pidas maakohus tuvastatuks R. Koppe süüdistust varguste toimepanemises grupis koos A. Verreviga. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et A. Verrev ja R. Koppe panid

§-s 199 sätestatud kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatud. Samuti ei ole tõendatud, et R. Koppe tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada.

  1. Maakohtu põhjendused on selles osas vastuolulised – ühest küljest kohus tuvastas, et R. Koppe ise ühtegi võõrasse ruumi ei sisenenud ja sealt võõraid asju ei võtnud ega ära viinud, teisest küljest tuvastas kohus, et isikud tegutsesid varguse toimepanemisel kaastäideviijatena. Selleks, et omistada R. Koppele kaastäideviija rolli, pidanuks olema kahtlusteta tõendatud, et R. Koppe teadis, et A. Verrev kavatseb toime panna kuritegu ja R. Koppe tahtis sellele teole kaasa aidata näiteks transpordi osutamise teel – selles osas pidi olema eelnev kokkulepe. B ja T ütlused ei tõenda R. Koppe süüd, pealegi pidas kohus nende ütlusi osaliselt vastuoluliseks. Kohtuotsus rajaneb selles osas vaid R. Koppe mobiiltelefonist leitud fotodele ja kohtu subjektiivsele arvamusele. Mobiiltelefonist leitud fotod varastatud asjadest saavad tõendada vaid seda, et R. Koppe on mingisugusel ajal vastavaid esemeid näinud ja neid pildistanud. R. Koppele saaks teoreetiliselt süüks panna selle, et ta on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustanud, kuid sellist süüdistust pole R. Koppele esitatud.
  2. Mai tänavalt varastatud ratta puhul näitas A. Verrev R. Koppele rattaid pärast poolt varguse toimepanemist, misjärel sai R. Koppe kuriteost teadlikuks. PPP majast varastatud esemete osas on samuti tuvastatud, et R. Koppe kuhugi võõrasse ruumi ei sisenenud. Samuti näitab asjaolu, et ta ei jäänud A. Verrevit ootama (on tõendatud A. Verrev ütlustega), et ta ei olnud teadlik A. Verrevi plaanidest ning isikute vahel ei olnud mitte milleski kokkulepitud. Tõsiasi, et R. Koppe vahest A. Verreviga koos aega veetis või teda autoga ühest punktist teise viis, ei kinnita kindlasti, et R. Koppe oleks tahtlikult osutanud A. Verrevile kaasabi kuritegude toimepanemisel. Kummastav on kohtu seisukoht, et R. Koppe seotust vargustega tõendab see, et R. Koppel oli suur roll asjade tagastamisel ja kõik toimus tema korraldusel. Kaitsja arvates kinnitab see asjaolus vastupidi, et R. Koppe ei olnud vargusest teadlik ja kui ta selle avastas, korraldas ta ka A. Verrevi poolt varastatud asjade 12

(23)tagastamise kannatanutele. Ka kaubikust toime pandud varguse puhul andis A. Verrev ütlusi, et ta pani varguse toime üksinda ja pärast helistas R. Koppele ja kutsus asju vaatama. R. Koppe ei olnud eelnevalt vargusest teadlik. R. Koppe tunnistas oma süüd tegudes, mida ta on toime pannud, mistõttu puudub alus arvata, et ta varjab koos A. Verreviga toime pandud tegusid. 40. R. Koppele mõistetud karistus ei vasta isiku süü raskusele ega karistuse eesmärgile. Esmalt väheneb süü selle võrra, et isik tuleb õigeks mõista A. Verreviga koos toime pandud tegudes. Samuti ei ole tema süü keskmisest suurem.

§ 199

lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi tuleks süüdistatav karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Narkootilise aine käitlemise teos pidas maakohus narkootilise aine kogust ja liiku arvestades R. Koppe süüd keskmisest väiksemaks, millega kaitsja ka nõustub. Samas jättis kohus arvestamata seda, mis ajendil R. Koppe teo pani ja sedagi, et süüdistatavale heidetakse ette vaid narkootilise aine omamist ja valdamist, mitte edasimüümist, mis on olemuslikult kergemad teod. R. Koppe tunnistas oma süüd. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et R. Koppe ei kahetse oma tegu. Süüdistatav selgitas viimases sõnas põhjalikult, et ta pani oma teod toime narkootilise aine tarvitamise mõjul, vajab ravi ja soovib sõltuvusest vabaneda, kuid kohus ei võtnud neid selgitusi arvesse. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus arvestas aga vaid karistusregistrit ja leidis, et kuna R. Koppet on varasemalt karistatud korduvalt narkootikumide käitlemisega ja varavastaste kuritegude eest, järelikult pole juba määratud karistused olnud piisavad ning määrata tuleb rangem karistus. Lisaks asus maakohus seisukohale, et R. Koppe kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid elustiiliga. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist elustiiliga, vaid haigusega ja isik vajab ravi, mitte pikaajalist vanglakaristust. R. Koppe andis raviks nõusoleku ja taotles enda allutamist ravile ka maakohtus. Just selline karistus, kus isik kannab kõigepealt ära osaliselt reaalse vangistuse ja seejärel suunatakse ta sõltuvusravile täidab R. Koppe puhul karistuse eesmärke. Lisaks andis R. Koppe nõusoleku ka elektroonilise valve kohaldamiseks. 41. Olukorras, kus tegu on toime pandud katseajal ei saa vaadelda ainult praeguses asjas mõistetavat karistuse määra, vaid hindama peaks ka liitkaristuse pikkust ja raskust. Praegusel juhul peab R. Koppe reaalselt vanglas viibima 7 aastat 10 kuud ja 25 päeva, mis on ebamõistlikult pikk aeg. Samas ei saa R. Koppe vajalikku ravi ja võib pärast vangistuse ärakandmist sattuda uuesti kuritegelikule teele. Seega ei täida vangistus oma eesmärki. R. Koppe 42. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav R. Koppe, kes taotleb otsuse tühistamist osas, milles teda tunnistati süüdi varguste toimepanemises koos A. Verreviga ja rahuldati tema suhtes W ja Ä OÜ tsiviilhagid. Sellest tingituna taotleb süüdistatav talle

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud karistuse kergendamist ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Samuti palub süüdistatav tühistada otsus talle

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse osas, vähendades karistust kahe aasta võrra, määrates talle selle asemel

§ 692lg 2 alusel sõltuvus(sund)ravi pärast karistuse kandmist.

Lisaks palub süüdistatav tühistada kohtuotsust talle

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas ja lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Lisaks palub süüdistatav määrata talle osaliselt karistuse kandmisest vabastamist tingimisi, allutades teda 13

(23)käitumiskontrollile ja vangistuse asendamist elektroonilise valvega, mis võimaldaks läbida rehabilitatsiooni ja sõltuvusest vabanemise programmi. Menetlus ringkonnakohtus
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. XXX
  3. a määrusega võeti kaitsjate ja süüdistatava apellatsioon menetlusse ja võimaldati kohtumenetluse pooltel esitada ringkonnakohtule etoimiku kaudu taandusi, taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  4. maini
  5. Lisaks tegi ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada kuni
  6. maini 2023 soovi korral arvamust järgmises küsimuses. „Kas juhul, kui tõendamist ei leia, et R. Koppe ja A. Verrev panid vargused toime grupis, võib olla põhjendatud R. Koppe teo kvalifitseerimine sõltuvalt episoodist: a) vargusele kaasaaitamisena

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 22 lg 3 järgi või b)

§ 202

lg 2 p 2 järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise või hoidmisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse?“

  1. R. Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus esitas
  2. mail 2023 ringkonnakohtule seisukoha, milles leiab jätkuvalt, et ei ole tõendatud süüdistuses kirjeldatud R. Koppe tegutsemine varguste toimepanemisel grupis A. Verreviga. Samuti ei ole tõendatud, et R. Koppe oleks vargustele tahtlikult kaasa aidanud. Ei ole põhjendatud ka süüdistatava teo kvalifitseerimine

§ 202lg 2 p 2 järgi.

R Koppe mobiiltelefonist leiti küll fotod varastatud asjadest, kuid need saavad tõendada vaid seda, et süüdistatav on mingisugusel ajal vastavaid esemeid näinud ja neid pildistanud, kuid ei tõenda seda, et R. Koppel olnuks tahtlus varastatud asju omandada või neid hoiustada. Vastupidi – kui R. Koppe sai teadlikuks sellest, A. Verrev varastas neid asju, hakkas R. Koppe tegelema asjade tagastamise korraldamisega. R. Koppel oli suur roll A. Verrevi poolt varastatud asjade tagastamisel, mida ei tee kindlasti isik, kes sooviks varastatud asju omandada või hoida.

  1. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merje Turjakas esitas
  2. mail 2023 ringkonnakohtule seisukoha, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Seisukoha põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  3. A. Verrevi kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse vaid süüdistatavale mõistetud karistust, paludes seda kergendada. Pärnu Maakohus ei ole A. Verrevile karistust mõistes rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. Maakohus on oma otsuses selgelt ja veenvalt põhistanud mõistetud karistuse kujunemist. Seejuures on kohus arvestanud, et A. Verrev pani uued kuriteod toime juba 2 kuud pärast eelmist kohtuotsust. Kohus on kokkuvõtlikult jõudnud tõdemuseni, et kuna A. Verrev rikub järjepidevalt seadust, siis vangistuste mõistmine alammääras ja selle tingimisi kohaldamata jätmine või osaliselt reaalselt kandmisele määramine ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma.

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest on võimalik karistuseks mõista kuni viis aastat vangistust. Käesoleval juhul mõistis maakohus A. Verrevile karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lõplik karistus kujunes

§ 65lg 2 sätteid kohaldades.

47. R. Koppe poolt toime pandud varguste osas, mida vaidlustatud ei ole, on üheselt mõistetav grupis tegutsemine. Igal varguses osaleval isikul, sh R. Koppel, on selge roll ja teopanus. 14

(23)Pärast vargusi pildistatakse varastatud esemeid. Näiteks ka perioodil
  1. -
  2. detsembrini 2021 Z-le kuuluvast garaažiboksist toime pandud varguste puhul on üheks toimepanijaks R. Koppe, seejuures just R. Koppe oli see, kes pildistas varastatud saani. Vaidlustamata varguste puhul joonistub teokirjeldusest selgelt välja, et R. Koppe rolliks ja teopanuseks on transport sündmuskohale, seejärel varastatud esemete transport ning müümine. Tegemist on selge teopanuse ja rollijaotusega. R. Koppel oli ühene roll võõraste vallasasjade äravõtmise lõpuleviimisel, s.o esemete sündmuskohalt kiire ära toimetamine. R. Koppet ei saa pidada üksnes kaasaaitajaks või süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandajaks, hoidjaks või turustajaks. Kõigi R. Koppele ette heidetud varguste puhul on sarnane käitumismuster, s.o öösel sõidetakse ringi ning vaadatakse, kus mida saab varastada. Koos A. Verreviga toime pandud varguste puhul on tõendatud R. Koppe analoogne roll.
  3. Kannatanutelt W-lt ja Q-lt varastatud esemete puhul nõustub prokuratuur täielikult maakohtu seisukohtadega ja leiab, et esitatud apellatsioonides ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis annaks alust maakohtu seisukoha muutmiseks. A. Verrev on ülekuulamisel märkinud, et ühest keldriboksist võttis ta kaks jalgratast, mille viis mere äärde metsatukka. Kahe jalgratta samaaegne jalgsi äraviimine ei ole ilmselt täiesti võimatu, kuid varguse puhul ei saa sellisel viisil esemete ära viimist pidada eriti tõenäoliseks. Kahe jalgratta samaaegsel ära viimisel pead kõndides ühe käega juhtima ühte jalgratast ja teise käega teist jalgratast. Selline tegevus nõuab head koordinatsiooni. Samuti öisel ajal selline jalgsi kahe jalgrattaga liikuja tõmbab ilmselgelt tähelepanu. Seega A. Verrevi väidetu, et ta võttis korraga kaks jalgratast viitab selgelt sellele, et teda pidi jalgrataste äraviimisel keegi aitama. Märgitu aga haakub asjaoluga, et R. Koppe rolliks on transport sündmuskohale ning seejärel varastatud esemete transport ja müümine.
  4. Kannatanult Y-lt varastatud esemete puhul on tuvastatud, et R. Koppe telefonis olid Y-lt varastatud jalgratta pildid. Siinjuures on oluline märkida, et fotod on tehtud
  5. novembril 2021.a kell 6:21-6:23 ehk u 50 minutit enne seda, kui kannatanu avastas varguse. Samuti on fotod tehtud NNN, Pärnu läheduses. Vargus pandi toime aadressil PPP, Pärnu. Kaardirakenduse Google Maps andmetel on viidatud fotod tehtud ligikaudu 4 km kaugusel varguse kohast. Arvestades, et fotod on tehtud varahommikul, ei ole eluliselt usutav, et A. Verrev oleks varguse pannud toime üksi ning seejärel kontakteerunud sedavõrd varajasel hommikul Raul Koppega, kelle elukoht ankeetandmete kohaselt oli LLL, Pärnu ning seejärel oleks R. Koppe liikunud NNN, Pärnu juurde, kus oleks pildistanud A. Verrevi varastatud jalgratast. Kirjeldatud käitumine oleks täiesti ebaloogiline ega ole eluliselt usutav. Juhul, kui R. Koppe ei oleks olnud antud varguse toimepanijaks, ei oleks varastatud jalgratta pildistamine leidnud aset NNN, Pärnu, vaid arvestades varast hommikutundi oleks fotod tehtud ilmselt R. Koppe elukohale lähemal. Kaardirakenduse Google Maps andmetel asub R. Koppe elukoht NNN, Pärnu umbes 1,3 kilomeetri kaugusel. Sarnaselt september
  6. a episoodile võttis ka sel juhul A. Verrev kaks jalgratast, s.o naiste ja laste jalgratas. Nagu eelmise episoodiga seoses prokurör märkis, siis kahe jalgratta jalgsi ära viimine ei ole lihtne ülesanne. Samuti on ka A. Verrev andnud ütlusi, et vargusega seoses sõidutas teda justnimelt R. Koppe. Nimetatu aga järjekordselt kinnitab ka teistest vargustest nähtuvat rollijaotust, s.o R. Koppe on see, kelle autoga sõidetakse sündmuskohale, kelle autoga viiakse ära varastatud esemed ning kes turustab varastatud esemeid. Eelmärgitud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et 15
(23)Y sai R. Koppe kaudu varastatud naiste jalgratta tagasi. Nimelt järeldub A. Verrevi ütlustest, et Y sai jalgratta tagasi, kuna tegemist oli R. Koppe ja A. Verrevi tuttava, s.o R õe jalgrattaga.
  1. Ka kannatanult Ä OÜ varastatud esemeid puudutavas osas nõustub prokuratuur täielikult maakohtuga. Taaskord on tuvastatud varastatud esemete fotod R. Koppe telefonis. Nagu ka teiste varguste puhul, siis ka selle teo puhul järeldub tõenditest, et teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad kaubikust ära tuua, R. Koppe roll seisnes asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et A. Verrev jättis varastatud esemed lihtsalt kuhugi maha ja alles õhtul läks R. Koppe neile järele. Samuti kinnitab sellist grupis tegutsemist ja R. Koppe olulist rolli ka asjaolu, et varastatud esemed jäid R. Koppe valdusesse ning A. Verrev nende esemete varguse eest kasu (raha) ei saanud. Tegemist on järjekordse vargusega, kus öösel sõidetakse ringi ja vaadatakse kas ja mida kuskilt varastada saab. Seejuures on R. Koppe roll taaskord sihtkohta sõidutamine, asjade transportimine, hiljem nende esemete hoidmine ja turustamine. Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kuna R. Koppe ei käinud asju isiklikult ära võtmas, ei tee see temast vaid kaasaaitajat. R. Koppele ette heidetud vargustega seotud ja kohtus uuritud tõenditest järeldub, et R. Koppe teab väga hästi, kuhu ja miks sõidetakse ehk mis on sõidu eesmärk. R. Koppel oli kõigis koos A. Verreviga toime pandud vargustes asjade äravõtmise lõpuleviimises väga selge rolli, s.o asjade kiire sündmuskohalt minema toimetamine. Ka tema oli huvitatud varalise kasu saamise eesmärgil asjade omandamisest. R. Koppel ja A. Verrevil oli selge rollijaotus ning mõlema panus oli kuriteo lõpuleviimisel oluline. R. Koppet ei saa pidada üksnes kaasaitajaks või süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandajaks, hoidjaks või turustajaks.
  2. Prokurör ei nõustu apellatsioonis sisalduva taotlusega lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga. R. Koppele mõisteti

§ 184lg 2 p 2 järgi karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra.

Samuti on tegemist eriliigiliste kuritegudega. Liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (RKKK 3-1-120-16 p 16). Maakohus on oma otsuses selgelt, veenvalt ning jälgitavalt põhistanud R. Koppele mõistetud karistuse kujunemist, sh arvestanud R. Koppe 3 kehtivat karistust. Ükski apellatsioonis välja toodud asjaolu ei anna alust R. Koppele mõistetud karistuse kergendamiseks. Seejuures on Pärnu Maakohus R. Koppele

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistnud niigi kerge karistuse.

Nimelt Pärnu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsusega karistati R. Koppet samuti

§ 184lg 2 p 2 järgi 6-aastase vangistusega.

Karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei ole võimalik järgneva samalaadse kuriteo eest mõista kergemat karistust ning seda veel olukorras, kus uus kuritegu on toime pandud tingimisi ennetähtaegse vabanemisel ehk katseajal. Isegi juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus peaks jõudma tõdemusele, et süüdistatava karistus on liialt raske ja vähendab seda, siis mis tahes muu karistuse kui reaalse vangistuse mõistmine on välistatud. R. Koppe pani talle etteheidetavad kuriteod toime Tartu Maakohtu 23. märtsi 2020. a määrusega nr 1-14-8298 määratud tingimisi ennetähtaegse vabanemise katseajal.

§ 76

lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide.

§ 184lg 2 p 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse. 16

(23)Ringkonnakohtu seisukoht R. Koppe süüdistus

§ 199lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi (koos A.

Verreviga toimepandud teod)

  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus R. Koppe ja tema kaitsja apellatsioonides sisalduvat väidet, et R. Koppe ei pannud grupis (kaastäideviijana) A. Verreviga toime neile süüdistuses etteheidetavaid vargusi, s.o aadressil XXX, Pärnu asuvast kortermajast kahe jalgratta, ühe tõukeratta ja töölambi vargust, aadressil PPP, Pärnu asuvast kortermajast kahe jalgratta vargust ja Pärnu linnas AAA tänavale pargitud Ä OÜ-le kuuluva kaubikust Renault Trafic ühe Stihli ja ühe Husqvarna bensiinimootoriga ketaslõikuri ning Makita akuraadio vargust.
  2. Varguse objektiivne koosseis seisneb teisele isikule kuuluva asja äravõtmises: selle asja suhtes senise valduse murdmises ja sellele uue valduse kehtestamises. Seejuures hõlmavad varguse objektiivsed tunnused ühtlasi ka süüteo tulemusena saadud vara omandamist ja hoidmist. Kuivõrd vargus on kärbitud tagajärjedelikt, mis loetakse lõpuleviiduks asja äravõtmisega, pole

§ 199

järgi kvalifitseeritava teo puhul tihtilugu vajalik ega nõutav süüdistuses selliste asjaolude äranäitamine, mis seonduvad asja edasise omastamisega. Ometi on need faktilised asjaolud olemuslikult varguse süüdistusest hõlmatud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-86/128, p 62.)
  3. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb selleks, et tunnistada isik süüdi kaastäideviimise vormis toimepandud teos, tuvastada, et vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Tähtis on seegi, et isikute teopanused oleksid kantud ühtsest tahtest ja nad tegutseksid ühise teoplaani alusel. (Vt nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsust kriminaalasjas nr 1-20-8278/95, p 31 ja
  6. detsembri
  7. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-118-13, p 8).
  8. Kolleegium peab selles kontekstis vajalikuks juhtida prokuratuuri tähelepanu sellele, et grupis toimepandud süüteo puhul tuleks selguse mõttes juba süüdistuses kirjeldada iga täideviija rolli ja konkreetset panust teosse. Sellest reeglist võib kõrvale kalduda, kui täideviijate panus on identne – näiteks grupis toimepandud varguse puhul koos sisenetakse majja ja võetakse sealt kaasa esemeid. Praeguses asjas saaks süüdistuse pinnalt samuti esmapilgul järeldada, et R. Koppe ja A. Verrev sisenesid koos nii kortermajadesse kui ka OÜ Ä sõiduautosse ja võtsid sealt asju ära. Tegelikult nähtub maakohtus esitatud prokuratuuri süüdistuskõnest ja ka ringkonnakohtule esitatud prokuratuuri vastusest, et süüdistuse nägemuse kohaselt oli A. Verrevi ülesanne asjad kortermajast või kaubikust ära tuua, R. Koppe roll seisnes asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Sellise käsitlusega nõustus ka maakohus. Sellist rollijaotust süüdistusest ei nähtu. Veelgi enam, kui süüdistuses kirjeldatud asjaolude pinnalt saaks järeldada asjade hoidmist, sh transpordi käigus, kui vargusele tüüpiliselt omast toimingut, mis on seotud vara valdamisega ja omastamisega, siis 17

(23)omandamisele järgnenud turustamist ei kirjeldata süüdistuses sõnagagi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olulise asjaoluga, mis ei ole iseenesest tuletatav süüdistuses sisalduvast varguse toimepanemise kirjeldusest. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses juba sellega, et väljus R. Koppe süüdimõistmisel A. Verreviga koos toimepandud vargustes süüdistuse piiridest KrMS § 268 lg 5 tähenduses, tuvastades, et R. Koppe ülesanne oli vargustega saadud vara turustada.
  1. Kannatanult Y-lt varastatud esemete puhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et see tegu on õigesti kvalifitseeritud grupis toime pandud vargusena. Eeskätt A. Verrevi
  2. veebruaril 2022 antud ütlustega (kd IX, tl 33-37) koostoimes kannatanu Y ütluste ja süüteoteatega (kd IV, tl 68-88) tuvastatud, et ajavahemikus 8.–
  3. november 2021 kell 7.15 (mil kannatanu avastas vargust) sõidutas R. Koppe A. Verrevi PPP tänavale, kus viimane läks vaatama PPP trepikotta, mida annaks varastada. A. Verrev võttis trepikojast Y-le kuuluvad rattad TREK MARLIN ja BMX. Pärast seda, kui A. Verrev tõi jalgrattad majast välja ja peitis metsatukka, tuli R. Koppe talle oma autoga järele. A. Verrevi ütluste kohaselt tegid nad paar tundi midagi muud, aga tulid siis tagasi PPP tänavale. A. Verrev pani jalgratta Trek R. Koppe sõiduki auto peale, BMX ratas jäi metsa. Samas kinnitab A. Verrev, et hommikul sõideti koos „ratastega“ Tallinnasse, kus jalgratas Trek müüdi maha. R. Koppe mobiiltelefonist leitud pildid tõendavad, et ta pildistas Y-lt varastatud jalgratast Trek
  4. novembri
  5. a varahommikul (kell 6:21 – 6:24), mis kinnitab ka ringkonnakohtu hinnangul seda, et jalgratas oli tema valduses vahetult pärast varguse toimepanemist. Just R. Koppe korraldas seejärel ka rataste tagastamise kannatanule Y-le. A. Verrevi ütluste kohaselt viis R. Koppe ratta Trek kannatanu koju. Lisaks tõid R. Koppe ja A. Verrev koos talle ka jalgrattaluku. Kuna A. Verrevi sõnade kohaselt ei tea ta, kes tõi metsast ära BMX ratta, ja kannatanu kinnitas politseile, et rattad (mitmuses) on talle tagastatud, on loogiline järeldada, et ka selle tõi ära R. Koppe. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga, et selle teo puhul nähtub juba teo objektiivsest pildist, et varguse toimepanemine ja varastatu hilisem käitlemine oli R. Koppel ja A. Verrevil eelnevalt kokkulepitud ja nad tegutsesid teo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult, kusjuures A. Verrevi ülesanne oli asjade majast väljatoomine ning R. Koppe panustas esemete hoidmise ja n-ö transporditeenuse osutamisega, kusjuures R. Koppe rollile täideviijana viitab see, et ta sai otsustada ka asjade omanikule tagastamise üle. Seega on tegu selles osas õigesti kvalifitseeritud grupis toimepandud vargusena.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga maakohus nõuetekohaselt põhistanud oma seisukohta, et A. Verrev ja R. Koppe tegutsesid XXX kortermajast ja Pärnu linnas AAA maja juurde pargitud Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust asjade varastamisel ühiselt ja kooskõlastatult ehk kaastäideviijatena. Nimelt asus maakohus iga kõnealuse varguse puhul üldistavalt seisukohale, et tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani kohaselt oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad hoonetest ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Lisaks juba eelnevalt tuvastatud rikkumisele ehk süüdistuse piiridest väljuvalt varastatud esemete turustamise tuvastamisele ei ole maakohtu otsuses jälgitavalt selgitatud, millistel konkreetsetel tõenditel põhineb kohtu veendumus, et R. Koppel oli asjade varastamisel oluline panus ja ta hoidis sündmuste käiku enda kontrolli 18
(23)all. Seetõttu rajas maakohus selles osas otsuse oletustele, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu konkreetseid eksimusi tõendite hindamisel.
  1. XXX kortermajast toimepandud varguse puhul pidas maakohus eluliselt ebausutavaks ja seega ebausaldusväärseks ning jättis tõendikogumist välja A. Verrevi ütlused selle kohta, et ta toimetas üksinda jalgrattad sündmuskohalt ehk XXX kortermaja juurest metsa, jättis need sinna ja alles mõne päeva möödudes näitas neid R. Koppele. Maakohus tugineb selles osas R. Koppe mobiiltelefoni vaatlusprotokollile, mille kohaselt leiti sellest varastatud jalgratta fotod, mis on tehtud hoopis Pärnu jõe ääres (kd IV, tl 50-61). Ringkonnakohus nendib, et kuigi kahe jalgratta üksi ja ilma sõiduautota eemale viimine ei ole kuigi hõlbus, ei ole see siiski mõeldamatu ehk eluliselt ebausutav. Ühtlasi ei tulene asjaolust, et selle toimingu tegemine üksi on ebamugav, sugugi tõsiasi, et A. Verrev pidi seda tegema just koos R. Koppega. Kuigi teo toimepanija seisukohalt riskantne, ei ole võimatu ka jalgrataste jätmine mõneks ajaks järelevalveta metsa alla. Märkimisväärselt määratleb süüdistus varguse toimepanemise ajana 1.-
  2. septembri 2021, mistõttu ei ole juba süüdistuse seisukohalt välistatud, et rattad varastati isegi
  3. septembril. Seetõttu ei kinnita nende pildistamine
  4. septembri
  5. a hommikul, et R. Koppe osales nende sündmuskohalt ära toimetamisel või et ta hoidis sündmusi ühel või teisel viisil enda kontrolli all.
  6. OÜ-le Ä kuuluvast kaubikust varastatud esemete puhul ei viita maakohus lisaks „elulisele usutavusele“ ühelegi tõendile peale R. Koppe telefonist leitud piltide, kui ta leiab, et ei ole tõendatud A. Verrevi väide, et ta jättis need esemed kuhugi muruplatsi nurka ja õhtul läks neile järele koos R. Koppega. Ringkonnakohus märgib, et R. Koppe mobiiltelefonist leitud pildid on tehtud
  7. septembril 2023 õhtul, mis on iseenesest kooskõlas A. Verrevi ütlustega pildistamise aja kohta. Süüdistuse kohaselt on asjad varastatud öösel vastu
  8. septembrit, mistõttu ei ole pildid tehtud vahetult pärast varguse toimepanemist. Selle kohta, et R. Koppe pidi A. Verrevit varguse toimepanemise kohta (AAA juurde) sõidutama, puuduvad igasugused tõendid, võttes arvesse sedagi, et tegu pandi toime Pärnu kesklinna piirkonnas. Samuti ei viita tänavale jäetud sõiduautost toimepandud vargus sellele, et tegemist on pikalt etteplaneeritud süüteoga, mis eeldab konkreetsele sündmuskohale sõidutamist. Ei ole alust veendumuseks, et kaks suurt ketaslõikurit ja Makita akuraadiot poleks A. Verrev saanud üksi sündmuskohalt eemale ära viia või et ta tegi seda koos just R. Koppega. Ka siin puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vastav tegevus oli süüdistatavatel eelnevalt kooskõlastatud.
  9. Ka PPP toime pandud varguse ehk tuvastatud grupilise varguse pinnalt ei saa järeldada n-ö modus operandi’t teiste varguste puhul ehk et sel viisil toimiti ka XXX ja OÜ Ä kaubikust toimepandud varguse puhul. Esiteks on kriminaalasjas tuvastatud, et A. Verrev pani vargusi toime ka üksi ehk tema kuritegelik käitumine ei eeldanud alati kaastäideviijat, ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Nimelt heidetakse talle ette
  10. novembril 2021 (ehk umbes samal ajal kui süüdistuse kohaselt grupis koos R. Koppega etteheidetud vargused) toimepandud vargust Lille tn 55, Pärnu keldriboksist, kus varastatud esemete hulka kuuluvad mh tööriistad ja elektritõukeratas ning vara hulk on tervikuna märkimisväärne. Lisaks heidetakse talle ette ka
  11. jaanuaris Rapla maakonnas üksi toimepandud vargusi ja varastatud esemete hulgas on nii jalgratas kui ka tööriistad. R. Koppe on maakohtu otsusega tõepoolest süüdi tunnistatud ka teistes grupis toimepandud vargustes (koos J ja R-ga), kuid 19
(23)esemeid varastati hoopis garaažiboksidest. Esemete pildistamine varguse järel (eelduslikult nende müügi eesmärgil) ei ole nii eriline tunnus, et sellest järeldada tegude toimepanemise sarnast viisi. Välistada ei saa olukorda, mil esemeid pildistatakse müügi eesmärgil ka siis, kui isik saab esemeid enda valdusesse juba pärast varguse toimepanemist, olemata selles eelnevalt kokku leppinud. 10. Tuvastatud ei ole kolleegiumi hinnangul XXX kortermajast ja OÜ-le Ä kuuluvast kaubikust toime pandud varguste puhul sedagi, et R. Koppe oleks eelnevalt lubanud varastatud esemeid transportida, hoida või omandada, mis võimaldaks kvalifitseerida R. Koppe tegu selles osas

§ 199lg 2 p-de 8,9 - § 22 lg 3 järgi, s.o vargusele kaasaaitamisena.

11. Kolleegiumi hinnangul ei tingi eeltoodu siiski R. Koppe täies ulatuses õigeksmõistmist nimetatud tegudes. KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. Nimelt võib kohus KrMS § 268 lg 6 esimese lause alusel kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui tal on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Praegusel juhul tegi ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada arvamust küsimuses, kas R. Koppe tegu võib vastata ka

§ 202tunnustele.

  1. Esmalt nendib ringkonnakohus, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R. Koppe oleks ühel või teisel viisil käidelnud XXX kortermaja keldriboksist varastatud Q-le kuuluvat töölampi (väärtusega 15 eurot) ja vastavat analüüsi ei nähtu ka maakohtu otsusest. Seega tuleb R. Koppe selles osas õigeks mõista.
  2. Samas on tuvastatud tõsiasi, et R. Koppe mobiiltelefonist leiti XXX kortermajast varastatud jalgratta Wilier pildid, mis on tehtud
  3. septembril 2021 kell 08:10:36 ja 08:10:58, asukohaks Pärnu jõe lähedane ala. Samuti on telefonis fotod jalgrattast Scott Spark. Fotod on tehtud
  4. septembril 2021 kell 10:48:11, Pärnu linnas KKK läheduses ja kell 12:21:52 ja 12:22:02 KKK, Pärnu linn. Jalgrattast Wilier on tehtud veel fotod
  5. septembril 2021 kell 08:43-08:46 aadressil III, Pärnu linn (vt kd IV, tl 50-61). Kolleegiumi arvates võib sellisest korduvast pildistamisest järeldada vähemalt seda, et jalgrattad olid pärast varguse toimepanemist R. Koppe valduses ehk hoiul. Samuti on tuvastatud, mh süüdistatava enda ütlustega, et just R. Koppe müüs XXX kortermajast Q-lt varastatud elektrilist tõukeratast, mis samuti tähendab seda, et tõukeratas oli tema valduses (hoiul).
  6. Samuti nähtub ka kaubikust toimepandud varguse puhul A. Verrevi ütlustest, et kui ta näitas R. Koppele ketaslõikureid ja akuraadiot, viisid nad asjad R. Koppe sõiduautoga peidukohta metsa alla ja R. Koppe pidi tegelema nende müügiga, mistõttu A. Verrev enam asjadel järel ei käinud. Eeltoodust saab järeldada, et R. Koppe vähemalt ajutiselt hoidis OÜ-le L ja D-le kuuluvaid asju, kuna tema sõidukiga viidi neid metsa alla ja ka seejärel jäid esemed tema käsutusse. 20

(23)15. R. Koppet on varem karistatud

§ 199

järgi, mistõttu vastab tema tegu

§ 202

lg 2 p 2 tunnustele, s.o tegemist on süüteoga saadud vara hoidmisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Ringkonnakohtu hinnangul pani R. Koppe teo toime kavatsetult, sest asjade hoidmise asjaolud pidid tekitama temas arusaama, et esemed on varastatud. OÜ-le Ä kuuluvast kaubikust varastatud asjade hoidmise ajaks oli R. Koppel pealegi kogemus Y-lt varastatud asjade tagastamisega.

  1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p-dest 2 ja 3 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse osas, milles R. Koppe tunnistati XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime pandud varguses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, R.

Koppele

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 mõistetud karistuse ja talle

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Ringkonnakohus mõistab R. Koppe

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 õigeks XXX kortermajast Q-le kuuluva töölambi varguses.

Samas tunnistab ringkonnakohus R. Koppe

§ 202

lg 2 p 2 järgi süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust varastatud asjade, s.o W-le kuuluvate jalgrattaste, Q-le kuuluva elektrilise tõukeratta, kannatanule Ä OÜ-le kuuluvate ketaslõikurite ja kannatanule D-le kuuluva akuraadio hoidmises.

  1. KrMS § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsuse ka osas, milles A. Verrev tunnistati süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime pandud varguses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

Ringkonnakohus tunnistab A. Verrevi süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust toime pandud varguse osas

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, jättes Artur Verrevi teo lõpliku kvalifikatsiooni

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi muutmata.

Karistused 18.

§ 202

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtu hinnangul ei avalda rahaline karistus R. Koppele piisavat mõju, sest isik pani teod toime muu hulgas ka vahetult pärast seda, kui talle kohaldati rahalist karistust

§ 199järgi.

R. Koppele karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isik hoidis varastatud esemeid vähemalt kahel korral. Esemete väärtus ei olnud väga suur, kuid tegemist ei olnud ka väheväärtuslike asjadega. Süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõttes on süü keskmisest väiksem. Üld- ja eripreventiivsed kaalutlused ei tingi praegusel juhul karistuse raskendamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada R. Koppet selle teo eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega kergendab ringkonnakohus ka R. Koppele

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud karistust ja mõistab karistuseks 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse. Võttes arvesse tegude hulka ja nendega põhjustatud kahju ulatust vastab see karistus isiku süü suurusele. 19. Maakohus karistas R. Koppet

§ 184

lg 2 p 2 järgi sanktsiooni esimesse kolmandikku jääva karistusega ehk 6-aastase vangistusega . Võttes arvesse käideldud aine hulka ja seda, et tegemist oli kahe erineva ainega, peab kolleegium karistust põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega ega pea veenvaks väidet, et R. Koppe kahetseb siiralt oma tegu, mida tuleks käsitada süüd kergendava asjaoluna. Süüdistataval ei 21

(23)olnuks takistust asuda juba varem enda sõltuvusega tegelema. Seega jääb maakohtu otsus selles osas muutmata. 20. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust lugeda

§ 202

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 mõistetavat karistust kaetuks

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusega, nagu taotletakse apellatsioonis.

Narkootilise aine käitlemise eest mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Teised kuriteod on varavastased ehk eriliigilised, mistõttu ei ole alust väita, et

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetavas karistuses ammendub isiku süü suurus.

Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusena 8 aastat vangistust, s.o suurendades

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 5 aastat 4 kuud vangistust. Maakohtu otsust tuleb jätta muutmata süüdistatavale R. Koppele

§ 65

lg 2 järgi mõistetud osas, kuna kohus ei ole selles osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 21. Seejuures ei ole ühelgi juhul võimalik rahuldada R. Koppe taotlust asendada talle mõistetav karistus raviga, sest raviga saab

§ 692alusel asendada vaid kuni kaheaastast vangistust.

R. Koppele liitkaristusena mõistetud vangistuse puhul ei ole võimalik kohaldada ka karistusest vabastamist tingimisi, kuna tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Järelikult ei saa

§ 73

lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1301/35, p 17). Võttes arvesse, et süüdistatavat on varem karistatud vangistusega, ei oleks praegusel juhul see ka põhjendatud.
  3. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta ka A. Verrevile

§ 203

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel mõistetud karistust ja

§ 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristust, nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Tõsiasi, et kahe varguse puhul tegutses süüdistatav üksi, mitte grupis, ei mõjuta tema süü suurust määral, mis tingiks talle mõistetud karistuse kergendamist. Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et maakohus võttis põhjendatult arvesse seda, et A. Verrev pani uued kuriteod toime juba mõne kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest, millega teda samuti karistati varguste eest ja rakendati ka šokivangistust, olles seejuures katseajal. Süüdistatavale

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse pikkus – 3 aastat vangistust - ei võimalda seejuures

§ 69

lg-st 1 tulenevalt ka selle asendamist üldkasuliku tööga, mistõttu kaitsja taotlus on selles osas põhjendamatu. Tsiviilhagi

  1. R. Koppe ja tema kaitsja taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ka osas, milles rahuldati kannatanu W tsiviilhagi ja mõisteti tema kasuks R. Koppelt ja A. Verrevilt solidaarselt välja 2664 eurot, rahuldati kannatanu Ä OÜ tsiviilhagi ja mõisteti tema kasuks R. Koppelt ja A. Verrevilt välja 2000 eurot ning rahuldati kannatanu D tsiviilhagi ja mõisteti tema kasuks R. Koppelt ja A. Verrevilt välja 130 eurot.
  2. Ringkonnakohus leiab, et selleks ei ole alust. Kuigi kohus tunnistas R. Koppe kannatanu W, Ä OÜ ja D puudutavas osas süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi süüteoga saadud vara 22

(23)hoidmises, ei välista see R. Koppe kohustust hüvitada kannatanutele kahju solidaarselt A. Verreviga. Nimelt vastab süüteoga saadud vara hoidmine VÕS § 1045 lg 1 p 5 tunnustele kui kannatanu valduse rikkumine ja on kohtu hinnangul põhjuslik sellega, et kannatanu ei saanud neile kuuluvaid asju tagasi, R. Koppe teo kaasabil jäid kannatanud asjadest püsivalt ilma (vt selle kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a määrus kriminaalasjas nr 31-1-97-10, p 30). Seega tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata. Menetluskulud
  3. Koos apellatsiooniga esitas R. Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu
  4. XXX
  5. a määrusega otsustati määrata advokaadibüroole Mõttus vandeadvokaat Brigitta Mõttuse poolt Raul Koppele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 349 eurot ja hüvitatavate kulude suuruseks 41 eurot 40 senti, kokku 390 eurot 40 senti. Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 1 tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu jätta riigi kanda.
  6. Koos apellatsiooniga esitas A. Verrevi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks ja analüüsiks ning apellatsiooni esitamiseks 240 minutit, mille eest taotleb kaitsja määrata tasuna 216 eurot ehk 108 eurot, mida suurendada 100 % võrra. Taotluses ei ole iseenesest esitatud põhjendusi selle kohta, miks peab kaitsjatasu suurendama 100 % võrra. Kaudselt võib seda välja lugeda toimingu kirjelduses sisalduvast viitest otsuse pikkusele. Samas leiab ringkonnakohus, et vaid osa otsusest puudutab A. Verrevi tegusid ja kaitsja vaidlustas otsuse isikule mõistetud karistuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kaitsjatasu suurendamist põhjendatuks ja rahuldab tasu taotluse osaliselt, s.o 108 eurot ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 129,60 eurot. Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 1 tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.