1-20-9468/87

(5)kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Taavi Hainsoo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.02.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-9468 KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust ja karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Taavi Hainsoo ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli nõudeid ja ei tarvita alkoholi, osaleb sotsiaalprogrammis ning registreerib end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Katseaja kestus oli 10.02.2021 – 10.02.

1. Mitmete kohtumäärustega pikendati Taavi Hainsoo katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega, lisaks määrati ka kohustus pöörduda hiljemalt 3 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Lõuna-Eesti Haigla AS psühhiaatriaosakonda alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud statsionaarne sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele, sest Taavi Hainsoo rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu. 30.11.2022 esitas kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule neljanda erakorralise ettekande Taavi Hainsoo karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.01.2023 kohtumäärusega tühistati tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörati täitmisele Taavi Hainsoole karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaja lõpp 03.10.
2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Taavi Hainsoo tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Taavi Hainsoo tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub vangla seisukohaga ja ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Taavi Hainsoo selgitas kohtuistungil, et teda pole varem jalavõruga vabastatud ning ta on valmis täitma tingimusi, mis sellega kaasnevad. Läheb tööle kohta, kus on ka varem 8 aastat töötanud ja elama asub vanaisa majja koos elukaaslasega. Enne seda vangistust oli ka šokivangistuses, käis psühhiaatri juures ja „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. Sel korral on teistmoodi, sest sai endale kanged alkoholivastased tabletid peale. Varasemalt rikkus käitumiskontrolli aga on sellest õppinud. Kaitsja toetab Taavi Hainsoo vanglast enne tähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et Taavi Hainsoo puhul puuduvad asjaolud, mis viitavad uute kuritegude toimepanemise ohule, seega ei ole alust isikut vabastamata jätta. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2

(5)Käesolevaks ajaks on Taavi Hainsoo temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on Tartu maakond, Peipsiääre vald, Nõva küla, Taaveti. Maja omanik ja Taavi Hainsoo vanaisa, on andnud kirjaliku nõusoleku Taavi Hainsoo majja elama asumiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja elukohas elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Taavi Hainsoo tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Taavi Hainsoo on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Hetkel kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulikud probleemide lahendamise oskused, impulsiivsus ja mõtlematus oma tegude tagajärgedele, varasemate kuritegude puhul ka majandusliku kasu saamise eesmärk ja grupi mõju. Positiivse asjaoluna saab Taavi Hainsoo osas välja tuua korraliku käitumise vangistuses, puuduvad distsiplinaarkaristused ja vangla majandustöödel osalemise. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud hea, suheldes vanglateenistuse ametnikega probleeme olnud ei ole. Vanglast vabanemise korral on Taavi Hainsool olemas kindel elukoht oma vanaisa juures ning toetus lähedaste näol. Samuti on vabanemise korral olemas Taavi Hainsool töökoht. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et elamiskoha olemasolu ning toetavate lähedaste olemasolu oli Taavi Hainsool ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Taavi Hainsoo vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Kuigi eelnev räägib isiku ennetähtaegse vabastamise poolt, esineb ka mitmeid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks asjaoluks on Taavi Hainsoo probleem alkoholi tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav korduvalt rikkunud kriminaalhooldusel olles alkoholi tarvitamise keeldu ning korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vangla iseloomustuses on märgitud, et isiku motivatsioon alkoholi tarvitamise loobumiseks on olemas sõnades, mitte tegudes. Vangla iseloomustusest selgub seegi, et kinnipeetav on proovinud erinevaid meetodeid, et enda alkoholi tarvitamist kontrolli alla saada. Peale viimast vangistust on ta käinud sõltuvushäirete keskuses ravil, seejärel ravil ka Tartu AJK Kliinikus, kust sai enda sõnul kanged alkoholivastased tabletid. Lisaks on 3

(5)vangla iseloomustuse kohaselt osalenud vabaduses olles sotsiaalprogrammis "Kainem ja tervem Eesti". Paraku on ilmselge, et nimetatu läbimine ei ole avaldanud Taavi Hainsoole piisavat mõju. Seda ilmestab tema karistuse kandmise käik, kui viimase kohtuotsusega mõistetud vangistusest tuli tal koheselt ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänu jäi tingimuslikult täitmisele pööramata. Vaatamata sellele, et Taavi Hainsoo sai vangistuse näol tõsise hoiatuse ja ka teadmise, mis teda edasiselt ees ootab, kui kohtuotsust ei täida, jätkas ta peale vangistusest vabanemist sama käitumismustrit ega täitnud talle pandud kohustusi. Rikkumistele reageeriti korduvate erakorraliste ettekannetega ja süüdimõistetule anti veelkord võimalusi enda probleemiga tegeleda. Kuid ka see ei muutnud Taavi Hainsoo käitumist, mistõttu lõpuks pöörati karistuse kandmata osa täitmisele. Hetkel on ta uuesti vangistuses viibinud alles aprillist, s.o oluliselt lühemat aega, kui oli esialgne šokivangistus, seega ei ole tõsiselt võetav, et ka praegu ärakantud karistus oleks isiku mõttelaadis mingeid muutusi kaasa toonud. Kohtuistungil selgitas Taavi Hainsoo, et tal on alkoholiravi ja pole sellel aastal kordagi alkoholi tarvitanud. Kohus märgib, et selleks pole tal viimastel kuudel ka võimalusi olnud, kuna ta viibib vanglas. Lisaks ei veena kohut Taavi Hainsoo selgitused kohtuistungil, kust selgub justkui keegi teine peaks võtma vastutse ja tema probleemiga tegelema ning tegi etteheiteid ametnikele, et seda tehtud pole. Kohus nõustub, et alkoholism on haigus, kuid seda peab inimene esmalt enesele ise teadvustama. Samuti seda, et keegi teine ei saa võtta vastutust selle haigusega toimetulemise ja kontrolli all hoidmise eest. Selleks peab olema eelkõige endast tulenev tegelik tahe midagi muuta. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu tegelikkuses suudab hinnata neid riske, mida alkoholi tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning milline on tema võimekus selles osas varasemat elukorraldust muuta. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Taavi Hainsoo varasemad kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga – alkoholijoobes olekus on toime pannud kuritegusid. Varasemalt on Taavi Hainsoo eiranud ka kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uued kuriteod kriminaalhoolduse ajal. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Taavi Hainsool tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on toimunud ja on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Taavi Hainsoo karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Menetluskulud Taavi Hainsoo kaitsjana 29.06.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse 4

(5)ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 86,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Taavi Hainsoolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5