1-22-521/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-521 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2023 määrus Mihhail Konstantinovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mihhail Konstantinov 37504196516), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 15.02.2022 otsusega karistati Mihhail Konstantinovit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 19.04.2016 otsusega asjas nr 1-15-10843 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti M. Konstantinovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmist arvestati alates 15.02.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 11.01.
6. Tartu Maakohtu 20.06.2023 määrusega jäeti M. Konstantinov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, sest vabastamise formaalsed eeldused on küll täidetud (sh elukoha olemasolu), kuid täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
7. M. Konstantinovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tegemist on tema neljanda reaalse vangistusega ning teda on karistatud eriliigliste kuritegude eest. Kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ning lisandunud on ka seksuaalkomponent. Käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime vanglas ise karistust kandes kaaskinnipeetava suhtes. 2.
8. M. Konstantinov on läbinud küll sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Uus suund“ struktureeritud vestlused, osalenud riigikeele õppes ja töötanud, kuid tema vabastamata jätmise kasuks räägivad probleemid alkoholiga, kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikul on alkoholisõltuvus ning kõik vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Seejuures ise alkoholis probleemi ei näe, kuna on vanglas ja alkoholi tarvitanud ei ole. Katseaja jooksul on M. Konstantinov viibinud kainestusmajas ja ilmunud joobnuna kriminaalhooldusesse registreerima. Viimase kuriteo pani toime vanglas viibides. 2.
9. Arvestades M. Konstantinovi varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja toimepandud tegusid, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski piisavalt suureks. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole süüdimõistetu suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Lisaks on kinnipeetaval vangistuses 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi M. Konstantinov on sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud erinevate sotsiaalprogrammide näol, on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral sõltuvusainete tarvitamisest täielikult loobuda ja soovib selles osas oma elukorraldust täielikult muuta.
10. Tartu Maakohtu 20.06.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Konstantinov. Maakohtu määrus tugineb seisukohale, et isiku käitumine vangistuses ei parane. Süüdimõistetu pingutusi ei ole arvestatud. Süüdimõistetu annab ülevaate ennetähtaegse vabastamise seadusandlusest ja statistikast. On analüüs, mis tõendab, et Eestis puudub vähemalt ennetähtaegse vabastamise osas sõltumatu kohtuvõim ning praegusel juhul on kohtul võimalik tõestada, et see ei pea paika ning M. Konstantinov vabastada koos käitumisekontrolliga ja lisakohustustega kohtu poolt määratud tähtajaga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et M. Konstantinovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata, uute kuritegude risk on kõrge. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid, sh süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavat, minevikku kui ka tuleviku väljavaateid, ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mida muudaks maakohtu poolt arvestatut. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas