) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 4.
lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimesest lausest tulenevalt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt puudub kanne lapse isa kohta. Elatise nõude esitamiseks mehe vastu peab olema tuvastatud lapse põlvnemine sellest mehest. Kuivõrd ülalpidamist on kohustatud andma täisealised ülenejad sugulased ehk lapsevanem on kohustatud andma ülalpidamist lapsele ning tuvastatud ei ole, et hageja põlvneks kostjast, ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada ning
6. Kohus märgib täiendavalt, et menetlusse võtmisest keeldumine ei välista hageja õigust uuesti kohtusse pöördumiseks elatise nõude ja isaduse tuvastamise nõudega. Isaduse tuvastamise nõude esitamisel tuleb täiendavalt välja tuua asjadolud, mis annavad alust arvata, et hageja põlvneb kostjast. Kui kostja on nõus isaduse omaks võtma, võivad hageja seaduslik esindaja ja kostja pöörduda selleks perekonnaseisuasutuse poole. 7.
Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. 8.
lg 5 esimese lause järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.