KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-140685 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi A Fi vastu võla

§ 168

lg-le 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on esialgne võlausaldaja, kui senine võlausaldaja, hagejale andnud. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Kostja märkus, et sai kätte ainult Julianus Inkasso 28.01.2021 võlateatise on väär, kuna kostja on hagejaga ühendust võtnud 20.01.2021 ehk vahetult peale 19.01.2021 võlateatise edastamist hageja poolt, mida kinnitab hageja tööprogrammi väljavõte Kostja 29.03.2023 vastuse punktis 4: Talle pakutud suitsu- ja vingugaasiandur xxx ei olnud algusest peale töökorras, kuna andurit ei saanud sisse lülitada. Kostja korduvalt helistas xxx-ile ja teatas, et andur ei lülitu sisse ning sel põhjusel teda ei ole võimalik kasutada. xxx esindaja lubas kostjale, et tuleb kohale spetsialist ja tagab anduri töötamise või vahetab anduri. Vaatamata lubadustele, spetsialist ei tulnud kohale ja andur ei töötanud, xxx esitas kostjale arved septembri ja oktoobri 2020.a eest justkui tarbitud teenuse eest. Lepingu punkti 2.2.4.

1. kohaselt kohustus tellija informeerima täitjat ette suitsuanduri eesmärgipärast kasutamist takistavatest tegevustest ning lepingute üldtingimuste punkti 4.
2. kohaselt esitab tellija pretensioonid täitjale kirjalikult 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul nende aluse tekkimisest arvates. Tuginedes esialgse võlausaldaja selgitusele viitas kostja vigasele suitsuandurile 22.02.2021 ehk vahetult peale seda, kui sai hagejalt võlateatise. Lähtudes esialgse võlausaldaja selgitustest oli vaidlusalune suitsuandur töökorras ning lisaks pakkus esialgne võlausaldaja, et suitsuandur vahetatakse ümber ja arve summale 200 eurot tühistatakse, kuid kostja viimasega ei nõustunud. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja väidab vastuses hagile, et ta ei ole sõlminud AS-ga xxx Lepingut nr xxx. Hageja ei esitanud kohtule teenuste osutamise lepingut, mis oleks kostja poolt allkirjastatud. Kostja väidab järgmist: 5 Talle pakutud suitsu- ja vingugaasiandur xxx ei olnud algusest peale töökorras, kuna andurit ei saanud sisse lülitada. Kostja korduvalt helistas xxx ja teatas, et andur ei lülitu sisse ning sel põhjusel teda ei ole võimalik kasutada. xxx esindaja lubas kostjale, et tuleb kohale spetsialist ja tagab anduri töötamise või vahetab anduri. Vaatamata lubadustele, spetsialist ei tulnud kohale ja andur ei töötanud, xxx esitas kostjale arved septembri ja oktoobri 2020.a eest justkui tarbitud teenuse eest. Kuna andur ei ole sisselülitatud, siis kostja, kooskõlastades xxx-iga , saatis anduri tagasi. See toimus veebruaris 2021.a. xxx-il pretensioone kostja suhtes ei olnud. 14.12.2020.a Aktsiaselts esitas kostjale arve nr 834974894 summas 200 eurot, millest 50 eurot - „xxx liitumis- ja lepingutasud” ning 150 eurot -„Seadmete väljaost, Tagastamata xxx suitsu- ja vingugaasiandur”. Kuna kostja tagastas anduri, siis arvatavasti sel põhjusel hageja ekslikult osutas hagis, et 18.02.2021.a kostjalt on laekunud hagejale 150 eurot. Tegelikkuses kostja ei tasunud hagejale 150 eurot. Tasu summas 50 eurot ei ole põhjendatud, kuna Lepingus nr xxx on märgitud, et lepingutasu on null eurot ja liitumistasu on null eurot. Seega, hagejal ei ole alust nõuda kostjalt 50 eurot (põhivõlgnevuses) ja viivist sellest rahasummast summas kokku 29, 11 eurot ( 27, 67 + 1,44 ). Hageja väidab, et ta ütles 10.11.2020.a lepingu üles, viidates 02.11.2020.a pretensioonkirjale. Kostja ei saanud kätte xxx-ilt 02.11.2020.a pretensioonikirja, milles on märgitud, et seisuga 31.10.2020.a peaks kostja tasuma osutatud teenuste eest koos viivisega 12, 36 eurot. Hageja ei ole teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest. Kostja ei saanud kätte ka xxx-i 19.01.2021.a teatist nõude loovutamise kohta. Kostja sai kätte ainult Julianus Inkasso 28.01.2021.a võlateatise. Siis ta kohe võttis ühendust xxx-iga, kuna peale anduri tagastamist tema esindaja ütles telefoni teel kostjale, et xxx-il l ei ole nõudeid kostja vastu. Kostja pakkus kompromissina, et tasub xxxile 12, 36 eurot, aga viimane võtab loovutatud nõude tagasi. xxx-i esindaja ütles, et see võib teha üksnes siis, kui eelnevalt kostja tasub lepingu lõpetamise eest 50 eurot ja jääb edaspidi xxx kliendiks. Kostja ei nõustunud sellega. xxx ei ole osutanud kostjale nõuetekohast teenust, kuid soovis saada selle eest raha. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel on sõlmitud Leping nr xxx, millest tulenevalt hageja esitab nõude kostja vastu. Peale selle, hageja ei osutanud kostjale nõuetekohast teenust vastavalt lepingu p. 1.1., kuna pakutud suitsu- ja vingugaasiandur ei olnud töökorras. Hageja ei võtnud vastu meetmeid, et parandada või vahetada andur. Kui isegi hageja osutaks kostjale kvaliteetse teenuse, poleks hagejal olnud alust nõuda kostjalt võlgnevust seisuga 02.11.2020.a summas 11,80 eurot ning viivis sellelt rahasummalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. 6 Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

1. Hagiavalduse kohaselt tuleneb OÜ Aktiva Finants nõue A Fi vastu xxx AS ja A Fi vahel 29.07.2020.a. sõlmitud lepingust xxx (dtl 27), mille kohaselt pidi xxx osutama tehnilise valve teenust hinnaga 5,90 eurot kuus ja lepingutasu oli 0(null) eurot (dtl 27) Muuhulgas kohustus xxx AS lepingutingimuste kohaselt täitjana - suitsuanduri tellijale üle andma lepingu või üleandmise-vastuvõtmise akti alusel või toimetama tellija valitud pakiautomaati 2-7 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest (p 2.1.1); - jälgima alates suitsuanduri aktiveerimisest valveobjekti seisukorda täitja juhtimiskeskusega ühendatud suitsuanduri abil (p 2.1.2) - kõrvaldama rikked suitsuanduri töös, vahetades vajaduse korral korrektselt mittetöötava seadme teise vastu välja (p 2.1.5); A F tellijana omakorda kohustus muuhulgas - vastu võtma suitsuanduri täitjalt 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates kauba saabumise akti teate saamisest lepingu., üleandmise-vastuvõtmise akti või muu toimingu (nt seadme kättesaamine pakiautomaadist uksekoodiga) alusel, misjärel tekib tellijale teenuse eest tasumise kohustus ja läheb täitjalt tellijale üle suitsuanduri eest varaline vastutus (teenuse eest tasumise kohustus tekib tellijal olenemata sellest, kas suitsuandur on tellija poolt aktiveeritud või mitte (p 2.2.1) - paigaldama valveobjektile suitsuanduri vastavalt seadme paigaldus- ja kasutusjuhendile lepingus fikseeritud valveobjekti asukoha aadressile ja aktiveerima anduri (p 2.2.2) - tasuma täitja hinnakirjas kehtestatud lepingu lõpetamise tasu, kui tellija ütleb lepingu üles enne kliendikohustusperioodi lõppu (12 kuud alates suitsuanduri üleandmisest) või kui täitja ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi (p 2.2.10); xxx loovutas nõude OÜ-le Aktiva Finants 19.01.2021.a. (nõude loovutamise teade dtl 31)
2. A F ei vaidlusta seda, et seadme/suitsuanduri ta sai, kuid väidetavalt ei olnud seade töökorras. A F leiab, et kuna seade ei olnud töökorras ning hageja lepingujärgset teenust ei osutanud, ei olnud xxx õigustatud ka selle eest tasu nõudma. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arved (teenustasu arved) nr 83481339 septembri 2020 eest (dtl 37); nr 834864061 oktoobri 2020 eest (dtl 38) ja 834974894 lepingu lõpetamise tasu 50 eurot (dtl 39). Kostja ei vaidlusta seda, et viidatud arved on tasumata, kuid leiab, et kuivõrd teenust ei osutatud, ei ole alust ka selle eest tasu nõuda. Lepingu lõpetamise eest 50 euro nõuet kostja ei tunnista (mh põhjusel et lepingutasu oli 0 (null)).
3. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid väiteid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. A F kinnitas kohtuistungil, et sai suitsuanduri kätte, see polnud töökorras, millest teavitas korduvalt xxx-i. Turvafirmal oli näha (tagasiside), et andur ei tööta /ei olnud sisselülitatud, kuid vaatamata sellele esitati arveid. Müüja tõi koju lepingu allkirjastamiseks ja ütles, et hakkab pidevalt tagasiside toimima. xxx helistas paar päeva hiljem kui A. F anduri kätte sai ja märkis, et neil on näha et andur ei ole sisse lülitatud. Pärast seda enam keegi ei helistanud (dtl 251). A.F ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et pöördus korduvalt xxx AS-i poole oma väidetava probleemiga. 7 Kohtuistungil selgitas, et anduri väljavahetamist ei pakutud talle. Ta ise unustas samuti selle, kui selgus, et andur ei tööta, pani karpi ja hakkas tegelema siis kui sai võlateate Julianuse Inkassolt (dtl 251). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xxx märkis, et kuulis 2021.a. Filt, et tal suitsuandur ei tööta, aga nõutakse raha. A. F helistas tunnistaja töö telefonilt inkassofirmale. Katsetati koos andurit, vajutati nupule, aga see ei töötanud (dtl 253, 254). Kasutusjuhendit ei loetud (dtl 254). Kostja leiab, et kuna talle teenust ei osutatud, siis puudub hagejal õigus ka selle eest tasu nõuda. Kohus sellega ei nõustu. Suitsuanduriteenuse xxx tingimuste (dtl 28) p 2.2.1 oli üheselt täitja tellija ehk A F kohustatud vastu võtma suitsuanduri täitjalt 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates kauba saabumise akti teate saamisest lepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti või muu toimingu (nt seadme kättesaamine pakiautomaadist uksekoodiga) alusel, misjärel tekib tellijale teenuse eest tasumise kohustus ja läheb täitjalt tellijale üle suitsuanduri eest varaline vastutus (teenuse eest tasumise kohustus tekib tellijal olenemata sellest, kas suitsuandur on tellija poolt aktiveeritud või mitte. Vaidlust ei ole selles, et kostja anduri kätte sai, seega tekkis tal ka teenuse tasumise kohustus. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et andur ei olnud töökorras. Kostja ja ülekuulatud tunnistaja küll märkisid, et proovisid sisse lülitada, vajutasid nupule, aga tööle ei hakanud. Samas kinnitas tunnistaja, et kasutusjuhendit ei loetud (dtl 254). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul tõsikindlalt järeldada, et andur ei olnud töökorras. Vaidlust ei ole vaid selles, et andur oli sisse lülitamata. Kohus on seisukohal, et kui andur ei hakanud tööle, pidanuks kostja mõistliku arusaamaga isiku seisukohast pöörduma xxx-i poole probleemi tuvastamiseks ja lahendamiseks. Tingimuste p 2.1.2 järgi pidi xxx AS jälgima alates suitsuanduri aktiveerimisest valveobjekti seisukorda täitja juhtimiskeskusega ühendatud suitsuanduri abil Punkti 2.2.2 järgi oli valveobjektile suitsuanduri paigaldamine ja vastavalt seadme paigaldus- ja kasutusjuhendile lepingus fikseeritud valveobjekti asukoha aadressile ja anduri aktiveerimine kostja kohustus. Käesoleval juhul on A F ise hooletult suhtunud iseenda kohustustesse lepingu täitmisel, asjaolu, et leping vormistati eesti keeles, ta seda läbi ei lugenud või aru ei saanud, ei vabasta teda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Seega oli kostjal kuu teenustasu 5.90 tasumise kohustus olenemata selles, kas andur oli sisse lülitatud või mitte. Vaidlust ei ole selles, et arved (teenustasu arved) nr 83481339sept 2020 eest (dtl 37); 834864061 oktoobri 2020 eest (dtl 38) on tasumata. 13.

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole esitatud arveid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6)

1. Hageja nõuab kostjalt lepingu lõpetamise tasu 50 eurot vastavalt tingimuste p 2.2.
2. Viidatud tingimuse kohaselt peab tellija tasuma täitja hinnakirjas (dtl 32, 226) kehtestatud lepingu lõpetamise tasu muuhulgas kui täitja ütleb lepingu üles, kuna tellija rikkus lepingu tingimusi. xxx ütles lepingu arvete tasumata jätmise tõttu üles (vt xxx AS-i pretensioonkiri dtl 28) 8 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna lepingutasu oli null

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingute üldtingimuste punkti 3.3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras. Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31.12.2022 8% aastas (kolmekordne määr on seega 24%, see teeb 0,06575% päevas) ning alates 1.01.2023 kuni käesoleva hetkeni 10,5% aastas (kolmekordne määr on seega 31,5%, see teeb 0,08630% päevas). Hageja on esitanud viivisearvestuse (dtl 233-237). Hageja täpsustas viivisenõude suurust kohtuistungil, sissenõutavaks muutunud viivis summas 10,57 eurot (dtl 50). Hageja nõuab viivist ka TsMS § 367 alusel põhivõlalt 61,80 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 28.01.2023 lepingujärgse viivisemääraga 0,08630% päevas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 16. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 30 eurot.

1132 lg 2 võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja soovib sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmist - 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud osaliselt, 15 euro osas (dtl 45). Muus osas on nõue tõendamata.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus osaliselt summas 87,37 eurot (millest põhinõue 61,80 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissnõutavaks muutunud viivis 10.57 eurot) ja mõistab välja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. 9 Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, ehk 50% hageja menetluskuludest kannab kostja).
3. Hageja menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 458 eurot, millest riigilõiv 100 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt ja 338 eurot lepingulise esindaja tasu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb tasu 2 töötunni eest x 169 eurot töötunni hind (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on õigusabitoimingutele kulutatud aeg põhjendatud, kuid põhjendamatult suur on töötunni hind. Kohus nõustub, et olenevalt asja mahust ja keerukusest võib lepingulise esindaja töötunni hind olla ka suuruses, millises taotleb hageja esindaja, kuid käesoleval juhul ei esindanud menetlusosalist vandeadvokaadist esindaja. Kohus ei pea põhjendatuks võrdsustada inkassofirma lepingulise esindaja töötunni hinda vandeadvokaadist esindaja keskmise töötunni hinnaga. Kohus arvestab käesoleval juhul muuhulgas ka hagihinda. Kohus loeb põhjendatuks töötunnihinna 120 eurot. Seega on põhjendatud esindaja kulu 2 x 120 eurot ehk 240 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu on kokku 100 + 20 +240 eurot, millest kostja kanda jääb pool (50%) ehk 180 eurot.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
6. 17.03.2023 määrusega andis kohus A File riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta (dtl 208). A File riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10