← Eesti

1-23-4385/5

Obsah (9)§ 202§ 180§ 179§ 175§ 339§ 245§ 1601§ 148§ 126

1-23-4385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-4385 (23233000111) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtu

) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Artur Kornetov KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o alates 9.02.2023 kuni 10.02.2023 ning lugeda kandmata karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. 3.

§ 202lg 6 ja Kar

S § 69 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Artur Kornetovi poolt tehtud üldkasulik töö 80 tundi, mis on võrdne 2 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega.

  1. Artur Kornetovi lõplik ärakandmata karistus on 9 kuud 8 päeva vangistust.
  2. Kohaldades KarS § 74 lg 1, 3, jätta mõistetud karistuse kandmata osa 9 kuud 8 päeva vangistust Artur Kornetovi suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta 6 kuu 1

(4)1-23-4385 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Artur Kornetov on kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.08.2023. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Mõista Artur Kornetovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: -

§ 180

lg 1 ja

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot; -

§ 175

lg 1 p 4 alusel osutatud õigusabi kulud 204 eurot, s.o kokku menetluskulud 1291,50 eurot. 7. 8.

§ 180

lg 3 alusel kohtueelses menetluses osutatud ülejäänud õigusabi kulud 100,80 eurot jätta riigi kanda. 9.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Artur Kornetov kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 1291,50 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700023721 ning selgitus „Artur Kornetov, 1-23-4385, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS 1. Artur Kornetovi süüdistatakse selles, et tema, 15.01.2022 kl 23.00 paiku xxx korteris toimunud tüli käigus haaras kinni E G käest ja tõukas teda, mille tagajärjel tundis E G valu. Mõni hetk hiljem, kui E G oli koos Artur Kornetovi xxx A T korterist lahkumas, Artur Kornetov tõukas oma xxx A T ja tiris teda juustest. Selle tagajärjel A T kukkus ja tundis valu. 2

(4)1-23-4385 Seejuures A T tabas kukkudes oma peaga tema juures seisnud E G , mille tõttu tundis E G samuti valu ning sai tervisekahjustuse: hematoomi ja paistetuse parema silma all. Samuti süüdistatakse Artur Kornetovit selles, et tema, 09.02.2023 kl 18.50 paiku xxx kortermaja juures tekkinud verbaalse konflikti pinnalt, lõi L M ühe korra rusikaga vastu pead. Löögi tagajärjel L M tundis valu ja sai tervisekahjustuse: punetuse ja muhu pea paremal pool. Selliselt pani Artur Kornetov toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. KOKKULEPPE SISU 2. Kooskõlas Artur Kornetovi, tema kaitsja Igor Belugini ja abiprokurör Alina Paadiku vahel 17.07.2023 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Artur Kornetovi süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamine 09.02.2023 – 10.02.2023, s.o 2 päeva, ja määrata Artur Kornetovi ärakandmata karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 202lg 6 ja Kar

S § 69 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Artur Kornetovi poolt tehtud üldkasulik töö mahus 80 tundi, mis on võrdeline 2 kuu 20 päeva pikkuse vangistusega, ning mõista karistuseks 9 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui Artur Kornetov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud. Artur Kornetovilt kuulub Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele sundraha summas 1087,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 204 eurot, s.o kokku 1291,50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud, s.o kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 100,80 eurot, riigi kanda. Artur Kornetov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1291,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

  1. 14.08.
  2. a kohtuistungil süüdistatav avaldas, et saab 17.07.2023 sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Artur Kornetov KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. 3

(4)1-23-4385 5.

§ 245

lg 1 p-i 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. 6. Kriminaalasja toimikus olevad elektroonilised andmekandjad – laserplaadid 2 tk on

§ 1601

lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokolli lisaga, siis jäävad need

§ 148lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde.

Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.