← Eesti

2-22-12019/49

Obsah (18)§ 26§ 8§ 11§ 13§ 15§ 17§ 18§ 19§ 2§ 21§ 45§ 49§ 20§ 24§ 25§ 36§ 41§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. juuni 2023 Tsiviilasja number 2-22-12019 Tsiviilasi Taa

) § 26 lg 2 alusel kinnitada. MAAKOHTU LAHEND

  1. Tartu Maakohus kinnitas
  2. detsembri
  3. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise kava järgnevalt: Võlausaldaja Kohustuse kogusumma Kohustuse põhiosa koos kohtumenetl use riigilõivuga Bondora AS 4177,82 1643,83 7020,79 109,95 3478,57 1427,63 6023,40 Kohustuse täitmise periood Kohustus e tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus, kvartalis) Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus Kohust use täitmise summa kokku Kohustuse rahuldamise määr %-des / põhikohustu se rahuldamise määr I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 91,10 5466 42 / 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 73,60 4416 42 / 50 10929,60 12952,39 GS Core OÜ (Coop Finants) 885,27 1178,37 1523,59 1410,61 3958,48 806,53 797,34 1058,46 1398,41 1293,31 3590,32 694,24 3 650,92 Omega Invest OÜ (Omaraha) 10413,77 2979,61 5969,77 1100,23 10049,61 8832,08 2357,76+9 9,97 5450,51+ +231,35 5780,88 376,81 Aktiva Portfolio AS (Inbank) 486,33 1033,84 2084,18 399,85 887,39 1868,32 3469,70 +rl.183,92 244,02 60 / 67,85 4071 41/ 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 32,50 1950 32 / 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 26,30 1578 44 / 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 22,45 1347 44 / 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 15,95 957 35 / 50 I 2023 – XII 2027 I 2023 – XII 2027 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 15,60 936 37 / 50 12.kp 60 / 16,70 1002 42 / 50 12.kp 60 / 13,25 795 43 / 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 4,12 247,20 49 / 50 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 20,63 1237,8 0 100 / 40 I 2023 – XII 2027 12.kp 60 / 4 240 100/ 43 404,05 22765, 20+147 7,80 3897,64 3604,35 3155,56 PlusPlus Capital AS (Big,LHV) OK Incure OÜ (BB IPF) Esto AS 2229,55 850,54 1990,87 700,89 3080,09 2691,76 983,01 1740,86 1099,90 2723,87 2498,44 1912,18 1869,18 Aktiva Finants OÜ (Placet G) Holm Bank AS 2362,05 1999,54 334,80 1534,04 220,24+65 1302,65 746,28+65rl 1868,84 1587,89 Swedbank AS 181,35 320,97 178,19 315,63 502,32 493,82 Kohtutäitur Oksana Kutśmei (Omega2, OK, Renovum) 36+36 600 45% 780 45% 270 35% 732 32% 2382 36+36 36+36 36+36 288 M.alg+kulu 12.kp 8139,59 Renovum OÜ (Kreditex 3, TF 1) 6157,69 I 2023 – XII 2027 põhitasu Kohtutäitur Anne Böckler (Holm) 18 55213,42+ 3203 kt 377 138 43% 45508,84 Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on võlgnik kohustatud alustama maksetega alates
  4. jaanuarist 2023, sõltumata määruse jõustumisest. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus. Võlgnik on kohustatud esitama hiljemalt määruse jõustumise järgneva kuu
  5. kuupäevaks kohtule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta
  6. maiks. Kohus määras usaldusisiku tasu suuruseks koos maksudega 1400 eurot. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku kanda. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus

§ 26

lg 2 alusel kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega on nõustunud vähemalt pool võlausaldajatest nii arvuliselt kui summaliselt ja kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Maakohus pidas põhjendatuks kava kinnitada. Vastuväited esitas võlausaldajate vähemus. Võlausaldajad tegid võlgnikule krediidi saamise kergelt kättesaadavaks ega kontrollinud piisava hoolsusega võlgniku maksevõimet. Laenud väljastati tagatisteta. Võlausaldajad ei pidanud vajalikuks rakendada seaduses sätestatud meetmeid hilinenud laenude tagasisaamiseks pankrotiavalduse esitamise kaudu. Võlgnik kasutas õigust pöörduda kaitse saamiseks kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seadusandja poolt 4 kujundatud pigem võlgnikukeskseks ning mõeldud alternatiivinina füüsilise isiku pankrotimenetlusele. Võlgnik on kava kinnitamisel kohustunud tasuma kindla perioodi jooksul võlgade katteks oluliselt suurema summa, kui tal tulnuks seda teha kohustustest vabastamisel pankroti järgselt. Võlgnikul puudub vara ning millegagi ei ole kinnitatud arvamus, et võlgniku sissetulekud lähitulevikus oluliselt suureneksid või võlgnik oleks võimeline muul viisil nõudeid rahuldama suuremas ulatuses. Võlausaldajate vastuväited on kantud pigem emotsioonist ning soovist saada võimalikult suures ulatuses makseid. Võlausaldajad ei analüüsinud sisuliselt võlgniku maksevõimet ega põhjendanud, kuidas või mil viisil suudaks võlgnik teha suuremaid makseid. Ettepanekud kava pikendamiseks ei ole mõistlikud, kuna sellega ületatakse oluliselt võrreldav ajaperiood pankrotimenetluses. Kava täitmisel saavad võlausaldajad oma nõuetele katte oluliselt suuremal määral kui pankrotimenetluses, samas säilib võlgnikul motivatsioon sissetuleku saamisel ning tema senine elukorraldus oluliselt ei muutu. Kohus jättis

§ 8

lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning usaldusisiku kulud võlgniku kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Swedbank AS palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada või alternatiivselt muuta ümberkujundamiskava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele kogu võla põhiosa, tehes igakuiseid makseid summas 541 eurot 77 senti seitsme aasta jooksul. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuse esitamisega kaasnevad menetluskulud jätta võlgniku kanda ning kaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitajale kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Võlausaldaja hinnangul on teatud määras maksekohustuste olemasolu ühiskonnas tavapärane ning aktsepteeritav. Liigse laenamise probleemi lahendamise mehhanismiks ei tohiks olla maksekohustuste kergekäeline ümberkujundamine. Riik ei tohiks läbi maksejõuetusmenetluse toetada pillavat eluviisi ning kohelda ebavõrdselt isikuid, kes on oma maksekohustuste võtmisel ning tasumisel olnud kohusetundlikud. Võlausaldaja hinnangul tuleb lisaks pankrotimenetluse võrdlusele kohaldada ka n-ö tavapärase tarbija kriteeriumit. Maksejõuetuse avalduse teinud isik ei saa ainuüksi maksejõuetuse avalduse esitamise tõttu olla soodsamas olukorras kui isik, kes oma maksekohustusi igapäevaselt korrektselt täidab. Võlausaldaja analüüsis võlgniku maksevõimet. Maakohus ei kontrollinud, kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus ei selgitanud võlausaldajatele, et neil on võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Käesoleval juhul kohtleb kava halvemini võlausaldajaid, kes järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajaid tuleb seadusest tulenevalt eelistada võlausaldajate ees, kes nimetatud põhimõtet järginud ei ole. Eesti Pank on kehtestanud eluasemelaenude väljastamise nõuded, mille kohaselt laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise hetkel olla kõige rohkem 50%. Võlausaldaja hinnangul oleks asjakohane vastavast määrast lähtuda ka võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnikul on võlausaldajate ees kohustuste põhiosa võlgnevus 45 508 eurot 84 senti, mis on võrreldavas suurusjärgus osaliselt tagastatud eluasemelaenuga. Võlgniku igakuine keskmine töötasu viimase kuue kuu jooksul oli 1231 eurot 50 senti, millest Eesti Panga suuniseid järgides oleks võimalik laenumakseid teha kuni 615 eurot 75 senti, kui tegemist oleks eluasemelaenuga. Võlgnikul on piisav sissetulek, et hetkeliste makseraskuste tõttu tasuda võlausaldajale kogu põhiosa kohustus. Võlgnik saaks 5 kogu põhiosa võlgnevuse tasutud, kui pikendada kohustuste täitmise perioodi 74 kuuni, mil võlgnik tasub võlausaldajatele igakuiselt 614 eurot 98 senti, või kui pikendada kohustuste täitmise perioodi 84 kuuni ja võlgnik tasub igakuiselt 541 eurot 77 senti. Võlausaldaja on nõus kohustuse kogusumma vähendamisega intressimaksete ja viivise arvelt. Võlausaldaja oleks nõus, kui võlgnik tasuks võlausaldajale kogu põhiosa võlgnevuse seitsme aasta jooksul. Kava kinnitamise aluseks käesolevas asjas on

§ 26

lg 2, mitte

§ 26lg 3.

Kohus ei saanud seetõttu põhjendada kohustuste täitmise perioodi pikendamata jätmist

§ 26lg 4 alusel.

Seadus ei näe ette, et pankrotimenetlusega võrdluse esitamisel tuleks hinnata pankrotimenetluse perioodi. Põhjendatud ei ole piirata menetluse pikkust pankrotimenetluse pikkusega. Analoogia korras on võimalik kohaldada tsiviilõiguslikku aegumise maksimaaltähtaega, s.o 10 aastat. Olukorras, mil pole viited võlgniku püsivale maksejõuetusele või tõenäosust, et lähiajal võiks saabuda püsiv maksejõuetus, ei ole igakordselt põhjendatud võrrelda ka pankrotimenetluse rahuldamise määra võlgade ümberkujundamise määraga. Kui võlgnikul on makseraskused, siis eelkõige tuleks tasuda võlausaldajatele võlgnevust, mitte tegeleda tulevikuks investeerimisega. Arvestades võlgniku näidiseelarvet oleks võlgnikul võimalik vabatahtliku III pensionisamba ja kogumiskonto arvelt tasuda võlausaldajatele vähemalt 484 eurot 5 senti kuus. Nõuete ümberkujundamisel peab kohus hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade ümberkujundamise viise. Riigikohus on leidnud, et kui täitur on teinud täitetoiminguid ja nõudnud võlgnevust sisse, kuid võlgnik on nõude täitnud täitemenetluse väliselt, ei ole kohtutäituril õigust saada rohkem kohtutäituri põhitasu kui 50% seaduses sätestatud määrast. Kohtutäitur peaks muutma tehtud põhitasu otsust, võttes arvesse tehtud toimingute mahtu. Kohtutäitur peaks tegema uue täitekulude otsuse, mille kohaselt põhitasusid vähendatakse vastavalt sellele, kui palju kohtutäitur on tehtud toimingutega nõuet sisse nõudnud. Ülejäänud summa osas, mida kohtutäitur ei ole sisse nõudnud enne ümberkujundamiskava, tuleks põhitasu vähendada. Kohtutäiturite põhitasusid peaks vähendama proportsionaalselt sisse nõutud nõude summale ning lisaks ümberkujundamisel vähendama proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega. Kohus peaks tegema kindlaks, mis protsentmäärad on kavas märgitud ning mil määral on kohtutäiturite põhitasusid vähendatud.

  1. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kavas välja toodud kuumaksete summat ei ole alust muuta. Võlgnik töötab täiskoormusel, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Swedbank AS on teiste võlausaldajatega võrreldes tegelikult eelisolukorras. Swedbank AS on igakuiselt lepingujärgsed maksed võlgniku kontolt maha võtnud. Võlgade tasumise aja pikendamine seitsme aasta peale ja kuumakse suurendamine üle 500 euro kuus ei ole võlgnikule jõukohane. Kohtu korraldusel on võlgnik teinud endale pensionifondi, elukindlustuse ja kogumiskonto, kuhu kannab igakuiselt kokku ca 90 eurot. Kava kinnitamisel on võlgnik kohustatud tasuma võlgade katteks oluliselt suurema summa, kui tuleks tasuda eraisiku pankroti väljakuulutamise järgselt. Makseperioodi pikendamine üle viie aasta on võimaliku võlgniku pankroti väljakuulutamisega võrreldes liiga pikk aeg.
  2. Usaldusisik palub jätta määruskaebus rahuldamata. 6 Võlgnik tasub võlgade ümberkujundamise kava alusel võlausaldajate nõuded 3–4 korda suuremas ulatuses, kui see toimuks pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusel. Kava tühistamise korral ei oleks võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Kui võlgade ümberkujundamine kujuneb pankrotiga võrreldes ajaliselt kaks-kolm korda pikemaks, on võlgniku motivatsiooni säilitada väga keerukas. Asjakohane on arvestada võrdlusperioodina pankrotimenetluse kestust. Võlgnik kogub raha kogumiskontole ja kolmandasse pensionisambasse. See kohustus pandi temale kohtumäärusega. Võlgniku säästmisharjumuste juurutamine on oluline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine on töö- ja ajamahukas, muudaks menetluse oluliselt keerukamaks ja kulukamaks ning ei mahuks seetõttu võlgade ümberkujundamise menetluse raamidesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Kui võlgniku maksevõime ei võimalda täita isegi põhinõudeid, ei ole selge, millises ulatuses saaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine anda võlausaldajatele eeliseid. Võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate põhinõuete täitmine võrdses ulatuses. Määruskaebuse esitaja on ise loonud võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise, kuna on võtnud võlgniku kontolt oma võla katteks rohkem raha, kui tal oleks kava järgi õigus. Eesti Panga kehtestatud ülemmäär ei tähenda seda, et muid tegureid arvesse võtmata on igale inimesele jõukohane tasuda laenumakseteks 50% sissetulekust. Võlgade ümberkujundamisel ei saa võlausaldajad eeldada, et põhinõuded saavad täidetud. Tagatiseta väike- ja tarbimislaenude väljastamisel peavad laenuandjad arvestama riskiga, et krediidivõtjad ei suuda kohustust täita. Võlausaldaja ettepanek teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse arvestamiseks kohtutäituri nõude ümberkujundamisel jääb arusaamatuks ega ole põhjendatud.
  3. Renovum OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  4. Holm Bank AS nõustub määruskaebuses esitatud asjaolude, põhjenduste ja taotlustega. Holm Bank AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  5. PlusPlus Capital AS palub määruskaebuse rahuldada, tühistada maakohtu määruse või alternatiivselt muuta ümberkujundamiskava nii, et võlgnik tasub kogu põhivõla.
  6. OK Incure OÜ nõustub määruskaebuse põhjendustega osas, mis puudutab ümberkujundamiskavas nõuete täitmise suurust. OK Incure OÜ on nõus pikendama kava määruskaebuses nimetatud tähtajani.
  7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus maksejõuetusavaldust menetledes menetlusõiguse norme. 7 on rikkunud võlgniku 15.
  10. Füüsiline isik esitab kohtule ühe maksejõuetusavalduse, mille alusel võib algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse (

§ 11lg 1).

15.2.

§ 13

lg 1 järgi võtab kohus maksejõuetusavalduse menetlusse määrusega, millega kohus üldjuhul otsustab

§ 15lg 1 järgi ka usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse (Pankr

S) §-s 15 sätestatu kohaselt. Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks (

§ 15lg 7).

Usaldusisiku nimetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 16. Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja, mille sisunõuded on sätestatud

§ 17lg-s 1.

Samuti esitab usaldusisik kohtule hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, millist liiki maksejõuetusmenetlust tuleks võlgniku suhtes kohaldada või kas menetluse peaks lõpetama (

§ 17lg 2).

15.3.

§ 18

lg 1 näeb ette, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt ning kohus peab arutama võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 18

lg 2 näeb ette, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. 15.4. Asja materjalidest nähtuvalt kuulas maakohus pärast maksejõuetusavalduse saamist võlgniku ära ja seejärel algatas kohe võlgade ümberkujundamise menetluse, määrates sama määrusega usaldusisiku. Maakohus jättis seega maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ja maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapid vahele ja algatas kohe

§ 19järgi võlgade ümberkujundamise menetluse.

Maakohus rikkus sellega menetlusnorme. Rikkumist ei õigusta, et võlgnik soovis maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamist. Selleks, et maakohus saaks teha ühe

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsustustest (mh algatada võlgade ümberkujundamise menetluse), peab tal olema ülevaade võlgniku varast ja kohustustest, mille selgitab välja usaldusisik. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise saab maakohus otsustada alles siis, kui usaldusisik on kohtule esitanud võlgniku vara- ja võlanimekirja. 15.

  1. Samas leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole tegemist siiski sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, mille tõttu tuleks maakohtu määrus tühistada.
  2. Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (

§ 26lg 2).

Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel tuleb võlgade ümberkujundamise eesmärgist lähtuvalt seega ennekõike kaaluda ühelt poolt võlgniku huvi kava kinnitamise kaudu oma makseraskuste ületamise vastu ning teiselt poolt võlausaldajate huvi oma nõuete võimalikult suures ulatuses mõistliku aja jooksul rahuldamise vastu.

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud piisaval määral nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamise kava tuleb kinnitada. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi, kuid täiendab neid järgnevaga. 8 17.
  2. Võlgnik vajab enda makseraskuste edukaks ületamiseks

§ 21

lõikes 1 nimetatud võlgade ümberkujundamise meetmetest kohustuste täitmise tähtaja pikendamist, kohustuste osamaksetena tasumise võimaldamist ja kohustuste kogusumma vähendamist. Võlgnikul on töökoht. Võlgniku viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli 1231 eurot 50 senti. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku pere näidiseelarves välja toodud võlgniku kulutused ei ole ebamõistlikult suured, vaid pigem tagasihoidlikud. Võlgniku kulutused kindlustus- ja III pensionisamba maksete tegemiseks on põhjendatud, kuivõrd need aitavad tagada võlgniku majandusliku toimetuleku ka siis, kui võlgniku sissetuleku saamise võimalused võlgniku tervisliku seisundi halvenemise või vanuse tõttu vähenevad. Kuna võlgniku näidiseelarves välja toodud võlgniku kulutused on pigem tagasihoidlikud, on oht, et võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodil võivad võlgniku vältimatud kulud suureneda. Arvestades võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi pikkust, on ka oht, et võlgniku sissetulekud võivad sel perioodi ajutiselt väheneda, näiteks töökoha vahetamise vajaduse tõttu. Nimetatud ohtude maandamiseks ning võlgade ümberkujundamise kava jätkusuutliku täitmise ja võlgniku makseraskuste ületamise tagamiseks on põhjendatud säästude kogumine. Võlgnik ei suuda oma igakuisest sissetulekust tasuda võlausaldajate nõudeid seega kokku suuremas summas kui 404 eurot ja 5 senti kuus. Võlgniku igakuise maksevõimekuse hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda Eesti Panga üldisest arvamusest isiku laenuvõimekuse hindamise kohta, vaid ikkagi konkreetse isiku tegelikust majanduslikust olukorrast ja sellest tulenevast maksevõimest. Arvestades võlgniku kohustuste kogusummat, kuluks võlgnikul 404 euro 5 sendi suuruse kuumakse tasumise korral kõigi kohustuste täitmiseks üle 12 aasta. Võlgniku näidiseelarve kohaselt eeldab 404 euro 5 sendi suuruse igakuise osamakse tegemine võlgniku muude kulude olulist piiramist. Arvestades üldist inflatsiooni ning asjaolu, et võlgnik kasvatab kahte alaealist last, on ebatõenäoline, et võlgnik suudab nii 12 aastat elada. Võlgade ümberkujundamise menetluse

§ 2

lõikes 3 sätestatud eesmärgiga ei ole kooskõlas võimaldada võlgnikul küll tasuda kohustused osamaksetena täiendavat tähtaja jooksul, kuid samas määrata kohustuste täitmiseks niivõrd pikk tähtaeg, mille puhul on tõenäoline, et võlgnik ei suuda järjepidevalt siiski osamakseid tasuda ning on sunnitud ikkagi pankrotiavalduse esitama. Võlgnikule kohustuste täitmise võimaldamine viieaastase perioodi vältel on seega kooskõlas võlgade ümberkujundamise eesmärgi ja võlgniku huviga enda makseraskuste ületamise vastu. Võlgnik on seega suuteline tasuma võlausaldajatele viie aasta jooksul kokku 24 242 eurot (404,05 × 12 × 5), s.o ligikaudu 42% kõigist nõuetest. Võlgniku makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on seega vajalik vähendada ka kohtutuste kogusummat. 17.2. Peamine osa võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenulepingutest. Võlausaldajad andsid võlgnikule tagatiseta laene. Võlausaldajad võtsid sellega äririski, et võlgniku makseraskuste korral ei ole võlausaldajatel võimalik oma raha tagasi saada ega selle laenamise eest tulu teenida. Selle riski maandamiseks oleksid võlausaldajad saanud nõuda võlgnikult tagatist ja tagatise andmata jätmise korral keelduda võlgnikule laenu andmisest. Võlausaldajad ei toonud välja, et laenude osaliselt tagastamata jätmine tekitaks võlausaldajatele olulisi makseraskusi. Arvestades, et võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüa, on võlgniku makseraskuste ületamise alternatiivseks viisiks

§ 18lg 2 järgi võlgniku pankroti välja kuulutamine ning pankrotiseaduse (Pankr

S) § 31 ja

§ 45alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Kohustustest vabastamisese menetluse algatamisel tekiks võlgnikul

§ 49

lg 1 järgi hiljemalt kolme aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võimalus vabaneda 9 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei oleks võlausaldajate jaoks soodsam, kuna võlausaldajate nõuded ei saaks suuremas ulatuses rahuldatud kui võlgade ümberkujundamisel kavas nimetatud viisil. Ringkonnakohus lisab, et kuigi kava kinnitamise alus on praegusel juhul

§ 26

lg 2, võib kohus otsustust põhjendada ka võrdlusega selle kohta, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses. 17.

  1. Ümberkujundamiskavas koheldakse võlausaldajaid võlausaldajate nõudeid on vähendatud ühetaolistel alustel.
  2. võrdselt. Kõigi sarnaste Vastusema määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 18.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et ümberkujundamiskava kohtleb halvamini võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest sõltub ennekõike nende võlgniku võlgade suurus ja liik, mida saab ümberkujundamiskavaga ümber kujundada. Majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 ja § 4034 lg 1 järgi tarbijale krediidi või laenu andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.o täitma VÕS §-s 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustused. Kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse VÕS § 4034 lõigete 6 ja 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tarbijal on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral VÕS § 4034 lg 8 järgi lisaks õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, v.a kahju hüvitamise nõudmine osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. Tarbija saab näiteks VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda krediidiandjalt kahju hüvitamist ja tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõude VÕS § 197 lg 1 alusel krediidiandja nõudega tarbija vastu. Ümberkujundamiskavaga saab

§ 20lg 1 järgi ümber kujundada võlgnikul tegelikult olemasolevad võlad.

Seda, millised võlad võlgnikul tegelikult on, peab

§ 20lg 3 järgi ümberkujundamiskava koostamisel hindama usaldusisik.

Usaldusisik tõi käesolevas asjas koostatud võlgade ümberkujundamise kavas välja, et võlgnik võttis laene ka siis, kui ta oli kohustuste täitmisega raskustes, mh selleks, et varasemaid laenukohustusi täita. Selline olukord pidi tekitama usaldusisikus kahtluse, et võlausaldajad ei pruugi olla täitnud võlgnikule krediiti võimaldades VÕS §-s 4034 ning KAVS § 50 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Usaldusisik oleks seega pidanud

§ 20

lg 3 järgi ümberkujundamiskava koostamisel hindama, kas kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on VÕS § 4034 lõigetest 6 ja 7 tulenevalt ikkagi põhjendatud. Usaldusisik oleks pidanud siiski hindama üksnes nende kõrvalnõuete põhjendatust, mis ei tulene jõustunud kohtulahendist. Jõustunud kohtulahend on TsMS § 457 lg 1 järgi võlgnikule siduv ning võlgnik ei saa enam väita, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõuet ei ole tegelikult olemas. Kui usaldusisik oleks leidnud, et võlgniku osad kohustused ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhjendatud, oleks võlausaldajal, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada,

§ 24

lg 1 ja 2 ning § 25 lg 1 järgi kohustus esitada vastuväide nõude suuruse kohta ja tõendid oma vastuväite kinnitamiseks, sh tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Vastuväite tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud (

§ 25lg 1 viimane lause).

Võlausaldajate nõuete põhjendatust ja suurust hindab

§ 25lõigetes 2–4 sätestatud korras esmalt usaldusisik ja seejärel kohus.

Samas ei välista eelmärgitud rikkumine käesolevas asjas võlgade ümberkujundamise kava kinnitamist, kuna kava kohaselt ei tee võlgnik ühelegi võlausaldajale makseid kõrvalnõuete 10 katteks. Võlgnik teeb makseid üksnes põhinõuete katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena ei ole seaduses piiratud võlausaldaja õigust saada tagasi põhivõlana üle antud rahasumma. Võlgnik ei tee kava alusel seega osaliselt makseid võlausaldajate nõuete katteks, mida ei pruugi olemas olla. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse esitaja väidet, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine saaks praegusel juhul olla

§ 26

lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks, mis annab võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel aluse eelistada võlgnikule laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajaid neile, kes seda ei ole teinud. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, mil viisil peaks olukorras, kus võlgnik suudab tasuda ainult ligikaudu 42% kõigist nõuetest ja ligikaudu 50% kõikidest põhinõuetest, eelistama vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud võlausaldajaid neile, kes seda ei teinud. Võlausaldajate erinev kohtlemine

§ 26

lg 2 alusel ei saa põhineda ühe võlausaldaja karistamisel ja teise premeerimisel. Krediidiandjatest võlausaldajaid ei ole seega põhjendatud kohelda erinevalt ning nende kõikide põhinõudeid tuleb vähendada võrdselt 50% ulatuses. 18.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kohtutäiturite põhitasusid peaks ümberkujundamiskavas vähendama proportsionaalselt sisse nõutud summani ja lisaks ümberkujundamisel vähendama neid proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega. Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lõikes 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3). Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti KTS § 41 lõikega 3 luua selge regulatsioon juhtudeks, kui võlgnik täidab nõude sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, kuid täitemenetlus on alustatud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud. Sellisel juhul on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse ja täitmisteate võlgnikule kätte toimetanud ning arvatavasti on kohtutäituri tehtud toimingud üheks ajendiks, mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kuigi nõue tasutakse sissenõudjale, on kohtutäituril õigus saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud (Riigikogu XIV koosseis. Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 SE seletuskiri, lk-d 14–15). Määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendid käsitlevad enne KTS § 41 lg 3 jõustumist kehtinud regulatsiooni. KTS § 41 lg 3 ei näe ette uue tasuotsuse tegemise kohustust. Samas, kuna võlgade ümberkujundamise kaudu täidetakse võlausaldajate rahalised nõuded üksnes osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 järgi õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline täidetud summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete ümberkujundamiskavas vähendamine proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega on seega põhjendatud. Samas ei tohiks

§ 26

lg-s 2 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt vähendada kohtutäiturite põhitasusid vähem kui teiste võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas ei ole seda ka tehtud. Kohtutäiturite põhitasu nõuded rahuldatakse vastavalt 40% ja 43% ulatuses ning teiste võlausaldajate nõudeid 50 % ulatuses.

§ 26

lg-st 2 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et kohtutäiturite põhitasu nõudeid tuleks võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise tulemusena vähendada kaks korda, nagu soovib määruskaebuse esitaja. 18.3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et võlgade ümberkujundamise kava täitmise maksimaalse perioodi määramisel tuleks analoogia korras lähtuda nõude 11 kümneaastasest aegumise tähtajast. Seadusandja on teadlikult jätnud

-is sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, arvestamaks juhtumi asjaolusid. Võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi määramisel tuleb ennekõike lähtuda

§ 2

lõikes 3 sätestatud võlgade ümberkujundamise eesmärkide realiseerimise võimalikkusest ning võlgniku ja võlausaldajate huvide kaalumisest. Ringkonnakohus põhjendas ümberkujundamiskava täitmise perioodi määramisel ülal määruse punktis 16. 19. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

§ 36

lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab

§ 41

, mille lg 2 p 1 kohaselt tühistatakse ümberkujundamisekava muu hulgas siis, kui võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. 20. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-ist ei tulene teisiti (

§ 4lg 1).

Kuna võlgade ümberkujundamise menetluse menetlusekulude jaotuse sätestab

§ 8

lg 3, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda erisättest, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Võlgnik kannab

§ 8lg 3 järgi võlgade ümberkujundamise menetluse kulud.

Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses jäävad nende endi kanda. Ringkonnakohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgniku kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.