KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Väärteoasi Harju Maakohus 03.05.2023 Tallinna kohtumaja 4-23-912 Anne Rebane Katrin Lopsik Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, K. V. Margus Valdese kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 02.03.2023.a otsusele väärteoasjas nr 2317,23,000354, millega Margus Valdest karistati KarS § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot Menetlusalune isik Margus Valdes, isikukood: 36501310321; elukoht: xxxx Kaitsja Mirjam Frey Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 02.03.2023.a otsus väärteoasjas nr 2317,23,000354 muutmata ja Margus Valdese kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 02.03.2023.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 17.05.2023.a. Kohtuotsuse põhiosa Antud väärteoasjas on K. V. koostanud 01.02.2023.a väärteoprotokolli, mille kohaselt M. Valdes pani toime kehalise seksuaalse iseloomuga teo, mis seisnes selles, et tema 27.09.2022.a ennelõunasel ajal umbes kella 10 ja 11 vahelisel ajal aadressil Xxxx asuvas kontoris pani tahtlikult, inimväärikust alandaval eesmärgil enda käe K. K. tahtevastaselt reiele ja silitas korra seda, samuti silitas M. Valdes K. K. pead kui oli püsti tõusnud. Nimetatud tegudega pani M. Valdes toime K. K. suhtes inimväärikust alandava kehalise seksuaalse iseloomuga teo. KarS § 1531 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest. M. Valdest karistati 02.03.2023.a otsusega rahatrahviga 320 eurot KarS § 1531 lg 1 alusel. M. Valdes esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles leiab, et M. Valdes ei ole ebaseaduslikku tegu toime pannud. Palub otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada. Kohus leiab, et politsei otsus väärteoasjas tuleb jätta muutmata ja M. Valdese kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda, seega ei saanud kohus kontrollida, mis M. Valdese arvates 29.09.2022.a juhtus. Ütlusi mitte anda on menetlusaluse isiku õigus, kuid sellega loobus M. Valdes samaaegselt õigusest anda kohtule omapoolseid teda õigustavaid selgitusi. Tunnistaja K. K. andis kohtus üksikasjalikke ütlusi selle kohta, et 27.09.2022.a oli ta OÜ V proovipäeval. Ta kandideeris sinna xxxx. Tunnistaja ütlustest nähtub, et M. Valdese käitumine oli kogu proovipäeva vältel ettevõtte juhile, kes töötaja proovipäevale on kutsunud, täiesti ebasobiv algusest peale. Ei ole juhi asi kommenteerida, kas tulevane töötaja on liiga paksult riides (palus K. K.l peale mantli ka jaki seljast võtta), samuti on tulevane tööandja M. Valdes esitanud K. K. ebasobivaid küsimusi K. K. eraelu ja perekonna kohta (kus vanemad töötavad, kellega koos elab, kas on suhtes). Proovipäeva vältel kuulis K. K., kuidas M. Valdes oma alluva peale kurja häält tegi. M. Valdes soovis näha, kas K. K. oskab kontsakingadega käia, otsis temale kapist kingad ja käskis jalga panna ja kontsakingadega edasi-tagasi enda ees kõndida. Istus diivanil, vaatas ja kommenteeris, et tuleks teha väiksemad sammud. Kui K. K. küsis abi ühe tabeli tegemisel, siis istus M. Valdes K. K. kõrvale eraldi tooliga, pani temale käe reie piirkonda (ülespoole põlve) ja silitas K. K. reit vaikselt paar korda, siis tõusis püsti ja silitas K. K. pead paar korda ja ütles, et „küll sa õpid“. Tunnistaja sõnul tundis ta seejärel, et midagi on väga valesti, ta soovis sealt lahkuda, aga ei teadnud, millal ja kuidas ta üldse välja sealt saab, sest tema asjad olid M. Valdese kabinetis. „Mul tekkis peas kohe see punane tuluke, et midagi on väga valesti, ma ei taha siin olla. Ma ei teadnud, kuidas ma ära saan, millal ma ära saan. Ma ei osanudki otseselt midagi teha, sest mul lõi sel hetkel hirm sisse“, ütles tunnistaja. Tunnistaja ei öelnud M. Valdesele, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. K. K. sõnul kartis ta M. Valdest, ta oli kuulnud teda ühe töötaja peale häält tõstnud, samuti kartis, et M. Valdes 2 võib talle füüsiliselt läheneda. K. K.le tutvustas M. Valdes peale juhtunut ka nn konfidentsiaalsuslepingut, kus K. K. ütluste kohaselt olid lepingu teisel poolel väiksemas kirjas ka nõuded, et töötaja peaks olema nõus alkoholi tarvitamisega, alasti saunas käimisega, hotellis samas toas tööandjaga ööbimisega ja seksuaalvahekorraga. Vaatamata sellele, et K. K.l ei ole kohtule sellist lepingut esitada, ei ole kohtul alust kahelda selles, et M. Valdes sellise lepingu K. K.l alla käskis kirjutada ja selle sisu K. K.le ka punkthaaval selgitas. K. K. ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. K. K. on andnud kogu aeg ühetaolisi ütlusi, seda nii avalduses politseile (tl 6-9) kui varasemates ütlustes ning kohtuistungil. Menetlusosalised ei ole taotlenud varasemate ütluste avaldamist seoses vastuoludega tema ütlustes. K. K. tundis hirmu, selles ei ole alust kohtul kahelda. M. Valdese kontorist pääsemiseks valetas ta M. Valdesele, et tal algas ootamatult menstruatsioon ja tal on vaja seepärast lahkuda. K. K. ütles ka seda, et ta oli proovipäeva pärast ka närvis. Tunnistaja sõnul rääkis ta juhtunust kohe kui ta välja sai sealt majast oma sugulasele ja oma emale. Asjaolu, et kohe pärast juhtunut K. K. sellest lähedastele rääkis, näitab seda, et tunnistaja oli tõesti hirmunud ja sai aru, et temaga on juhtunud midagi taunitavat. Tunnistaja A. T. andis kohtus ütlusi selle kohta, et
- aastal, kui ta oli ülikooli lõpetatud, otsis tööd. Töövestlusel jäi M. Valdesest pigem hea mulje, natuke peale töövestlust ta helistas, et tööle vaja minna, aga kohe lähetusele Saaremaale. Öeldi, et võtta kaasa tennise riided ja bikiinid, et see on osa lähetusest. Saaremaal oli kohtumine vallavalitsusega, kus ta pidi protokolli tegema. Rohkem tööalaseid asju ei olnud. Ööbimine oli spaas, esimene suurem üllatus või hirmukoht oli see, et spaas oli ainult üks tuba. Oli natukene hirmus olukord. Hotellitoas õnneks oli kaks tuba. Oli magamistuba ja diivaniga elutoa osa. Meeles on järgmise päeva sõit, kus nad sõitsid sadamasse tagasi ja M. Valdes autos ütles talle, et kui ta temaga ikkagi ei maga, siis sellist töösuhet temaga olla ei saa. Virtsus läks tema auto pealt maha ja hääletas koju. Edasi töötas ta M. Valdese naise alluvuses. Tunnistaja oli siis 20-aastane ja ta ütles, et kogemust ei olnud, arvas, et võibolla peabki nii olema, võibolla peadki oma ülemusele meele järgi olema, kus see piir jookseb, mis on sõbralik suhtlus ja mis on ebasobiv suhtlus, sellest temal nii selget arusaamist sel ajal ei olnud. K. K.ga seotud juhtumi kohta tunnistaja ütlusi ei andnud, kuid tunnistaja ütlused kinnitavad K. K. ütlusi selle kohta, et nn konfidentsiaalsusleping ei ole K. K. välja mõeldud, vaid eksisteeris selline leping ka tegelikkuses, sest vastavalt sellele lepingule käitus M. Valdes kui firmaesindaja juba 12 aastat tagasi (ööbimine samas toas, ettepanek seksuaalvahekorraks). Tunnistaja L. L. andis ütlusi selle kohta, et
- augusti lõpp kuni novembri algus või oktoobri lõpp oli tema töökoht M. Valdese firmas aadressil xxxx. Läks töövestlusele augusti lõpus 2011, see toimus xxxx aadressil M. Valdese kontoris tema toas. Vestlus ei kestnud väga kaua, võibolla pool tundi. Pärast viis teda Vilde tee objektile, et üle vaadata seal mingid ruumid, mida ta välja rentis. Sõitsid sinna, mingi hetk läks Valdese käsi tema põlvele, oli seal paar sekundit. Ta tundis ennast väga ebamugavalt. Peale seda alustas tööd tema juures. Alandavamad kokkupuuted olid temaga kui ta oli arvuti taga, ta tuli midagi seletama, ta tuli kummardudes üle tema, kuidagi riivates teda, oli mingi füüsiline puudutus. Rääkis, et soovib temasse investeerida 10 000 eurot, mis oli tema arvates kummaline, vihje oli selline, et ta saaks osta endale selle raha eest riideid või kasutada iluprotseduuride jaoks. See ei olnud temale okei ja sellest pikemalt ei arutanud. Riietuse kohta oli selline kommentaar, et teksad ei ole sobilik sekretäri-assistendi ametikohale, peaks pigem midagi muud kandma. Oli selliseid pakkumisi tema poolt, et minna kuskile välja restorani sööma või et oleks mingi alkoholi tarvitamine, et tööväliselt saaks temaga kokku. Igakord ütles tema ei ja talle tundus, et igakord M. Valdes ärritus järjest rohkem. Mingi aeg oli möödas umbes kuu, et tähistada, et ta on kuu aega tööl 3 olnud, siis talle tundus, et tema ei vastus ei ole enam aktsepteeritud ja nüüd on ta sunnitud M. Valdesega välja minema. Mingi aeg ta üritas leida vabandust, et ära minna sealt, tal oli väga ebamugav olla. Enne kui ära hakkas minema, siis M. Valdes haaras tema õlgadest ja üritas teda suudelda. Põhiliselt jäi see tema julguse ja hirmu taha, et ta ei julgenud kuhugi edasi pöörduda. Enda peas mõtles, et kuidas see võimalik on, et temast kõrgemal olev inimene või ülemus saab niiviisi enda alluvaga käituda ja niiviisi alandada ja seksuaalselt ahistada. Antud väärteoasja kohta tunnistaja mõistagi ütlusi anda ei osanud, kuid tunnistaja ütlused kinnitavad kohtu hinnangul K. K. ütluste usaldusväärsust. M. Valdes käitubki alluvatega ahistavalt. Tunnistaja L.-M. V. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema kandideeris 08.08.2022.a xxxx ettevõttesse sekretäri kohale. Samal päeval õhtupoolikul helistas Margus Valdes, kutsus järgmisel päeval vestlusele. Vestlus toimus xxxx aadressil. M. Valdes küsis pere kohta, küsis kas ta on suhtes, küsis hobide kohta. Ütles, et eraelu jaoks aega ei ole, samal ajal ütles, et talle võib jääda üks päev nädalast, et ülikoolis käia. Pidi näitama, et oskab kontsakingadega kõndida. Andis talle ise kingad, tema siis kõndis nendega natukene edasi-tagasi. Kuskil poole päeva pealt mõtles, et see on natukene kahtlane ta jaoks, et ta ikkagi ei soovi seda tööd. Natuke kahtlane oli see, kui ta pidi näitama, et ta oskab kontsadega kõndida. Antud väärteoasja kohta tunnistaja ütlusi ei andnud, kuid tunnistaja ütlused kinnitavad tunnistaja K. K. ütluste usaldusväärsust M. Valdese käitumise kohta antud ütluste osas. Kohus leiab, et vaidlust selle üle, kas K. K. viibis 27.09.2022.a xxxx M. Valdese ettevõtte ruumides, ei ole. Usaldusväärsed on K. K. ütlused selle kohta, et M. Valdes silitas K. K. reiepiirkonda ja pead. Kohtuistungil on mitmed tunnistajad üheselt kirjeldanud M. Valdese üldist käitumist, tema hoiakuid ja suhtumist noortesse naistesse: m. Valdese suhtumine naistesse läbi pikkade aastate on olnud üheselt üleolev. Tema nõudmised tulevaste võimalike töötajate suhtes on olnud seksistlikku laadi (ei ole normaalne, et tööandja laseb tulevasel töötajal näidata, kas too oskab tema ees edasi-tagasi kontsadel kõndida, arvustab, kas nende sammud on liiga pikad või liiga lühikesed, annab juhiseid selle kohta, et pluus peaks olema õhuke jne). M. Valdes peabki normaalseks seda, et jagab komandeeringus olles enda naistöötajaga ühist hotellituba, on õigustatud nende keha puudutama, sisuliselt sunnib neid endaga nn välja minema. K. K. näol on tegemist noore xxxx naisterahvaga, kelle puhul saab eeldada, et tema elukogemus ei ole veel suur. Momentaalselt teatud situatsiooni sattudes ei oska noor inimene ehk kohe kiiresti teatud olukordades adekvaatselt reageerida. K. K. on öelnud, et M. Valdes asetas enda käe tema põlvele või põlvest ülesse poole ehk reiele, tegi paar silitavat liigutust, tõusis püsti ja silitas paar korda tema pead. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga selles, et sellised puudutused võivad ohvri jaoks tunduda seksuaalse alatooniga. Tegelikult ei saa võõra (pealegi vastassoost) inimese reie silitamine olla kuidagi tõlgendatav mingit laadi lohutamisena, et „küll sa õpid!“. Samuti ei ole see võrreldav bussis trügivate võõraste inimeste üksteise vastu minemisega nagu kaitsja üritab näidata. Arvestades seda, kuidas M. Valdes on eelnevalt teiste noorte naistega nende tööle asumisel käitunud, on ilmne ka see, et M. Valdesel ei olnud mingit soovi K. K.t sellisel füüsilisel meetodil lohutada. M. Valdes on K. K.st tunduvalt vanem, tunduvalt elukogenum ja teistele inimestele tööandjana teab ta täpselt, mismoodi tuleb käituda tööintervjuul või missugune on aktsepteeritav distants tööandja ja töötaja vahel (eriti olukorras, kus teineteisele ollakse täiesti võõrad). Ei ole mõeldav, et tööle kandideerimisel on esimene asi, mida kandideerija tööandjale ütleb, see, kas ja kuidas teda füüsiliselt puudutada tohib. Ei ole usutav ka see, et kui tööle 4 kandideerinuks näiteks oluliselt vanem kui xxxx naisterahvas, siis M. Valdes oleks endale sellist käitumist lubanud. Tema sihtmärgiks olidki kogenematud noored naised. K. K. on öelnud, et ta ei osanudki kuidagi reageerida, kuid tema peas süttis n-ö punane tuluke, et miski on väga valesti. Tal oli hirm, et M. Valdes võib veel temale füüsiliselt läheneda. Tema hirmu kinnitab asjaolu, et ta läks tualettruumi, kus ta enda sõnul viibis 10-15 minutit, ta mõtles välja vale selle kohta, et tal algas menstruatsioon ootamatult ja ta peab koju minema. Pärast seda, kui ta kontorist lahkuda sai, siis teavitas ta juhtunust kohe nii oma ema kui ühte sugulast. Järelikult sai K. K. aru, et M. Valdes oli käitunud tema suhtes valesti. Tööle ta M. Valdese juurde ei asunud ja blokeeris kohe ka M. Valdese nii Facebookis kui telefonis, sest kartis M. Valdest. Kogu õhkkond M. Valdese kontoris muutus M. Valdese tegevuse tõttu K. K. jaoks sedavõrd hirmutavaks, et ta sealt iga hinna eest põgeneda soovis. Istungil üle kuulatud tunnistajad antud asja kohta konkreetselt ütlusi anda ei osanud, kuid nende ütlused kinnitavad M. Valdese pikaajalist käitumismustrit noorte tööleasujate suhtes ja seega kinnitavad K. K. ütluste usaldusväärsust. K. K.l ei ole vähimatki alust lihtsalt M. Valdest põhjuseta süüstada. Tõendamist on leidnud, et Margus Valdes on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Tegu oli K. K. jaoks ilmselgelt tema tahte vastane. K. K. küll otsesõnu ei öelnud seda, et see tegu oli tema inimväärikust alandav (noor inimene ei peagi oskama täpselt seda sõnastada, kuid ta mõistis, et selline M. Valdese käitumine ei ole aktsepteeritav, tema peas süttis n-ö „punane tuluke“), kuid kohtu hinnangul see seda oli ja kohtu hinnangul oli tegemist seksuaalse iseloomuga teoga. Ja oluline ongi, et sellisena tajus juhtunut ka kannatanu. On üsna ilmne ka see, et kui näiteks mingile teisele ametile (või ka samale, kuigi ilmselgelt otsis enesele sekretäriks või abiks M. Valdes noori naisi) kandideerijaks olnuks noor meesterahvas, siis ei oleks M. Valdes tema reit ega pead silitanud. Seksuaalse alatooniga võib olla puude ükskõik millise keha piirkonnaga, olukorda tuleb vaadata kontekstis, millega antud situatsioon haakub. Ja kontekstis on asi nii, et M. Valdes otsis endale sekretäriks-juhiabiks noori naisi, kes temale täielikult alluksid ja nõustuksid täitma ka muid (enamasti seksuaalse alatooniga) ülesandeid peale tööalaste. M. Valdes pani süüksarvatava teo toime tahtlikult. On üsna tõenäoline, et selliste silituste ja paitamistega soovis ta kindlaks teha, kas edaspidistes töösuhetes on võimalus töötajat endale rohkemakski allutada. Esimene proovikivi oligi kingadega kõndimise demonstreerimine tema ees. Natuke vanem ja elukogenum tööle kandideerija oleks juba sellise nn „modellietteaste“ nõudmise peale kontoriukse väljastpoolt sulgenud ja end mitte alandada lasknud. Üsna ilmne on, et kui K. K. oleks silitamise pärast kisa tõstnud või konkreetselt välja öelnud, et selline käitumine temale mitte mingil juhul ei sobi, saatnuks M. Valdes ta kiiremas korras kontorist minema, sest edasine perspektiiv (ühine alkoholitarvitamine, koos alasti saunatamine ja samas hotellitoas ööbimine) puudunuks. See, kas ja kuidas K. K. lähedased või sõbrad teda lohutavad (kaitsja justkui rõhus sellele oma küsimustega), kui K. K.l raske on, ei ole üldse mingi relevantne teema. Lähedaste vahel ongi füüsilist lähedust rohkem. Ei ole põhjust ka arvata, et kuna K. K. isa teda füüsiliselt silituste või paitustega vms ei lohuta, siis tunduski K. K.le, et M. Valdese „isalikud“ silitused lihtsalt tundusid K .Kallasele kuidagi valed. Isegi oma isa ei silita üldjuhul oma täiskasvanud tütre reiepiirkonda, isegi lohutamiseks mitte. Ongi vale, hirmutav ja teise isiku inimväärikust alandav, ja ei ole kuidagi aktsepteeritav, kui 57-aastane mees silitab temale täiesti võõra endast ligi 40 aastat noorema tema juurde 5 töövestlusele tulnud naisterahva reit ja pead. Vanusevahe puutub antud juhul asjasse seetõttu, et sellise vanusevahega inimestel on erinev elukogemus, mida antud juhul M. Valdes kurjasti ära kasutada ka püüdis. KarS § 1531 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega on M. Valdesele karistuseks mõistetud rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot, seega tublisti alla keskmist määra ja on seega vastavuses tema süü suurusega, pigem leebe, kui karm. M. Valdese süü on keskmise suurusega. Toimepandut ta ei kahetse, süüd ei tunnista. Loodetavasti mõjutab mõistetud karistus M. Valdest edaspidi hoiduma sarnastest tegudest. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 6