lg 1 järgi ning karistati vangistusega 11 kuud ja 28 päeva.
lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutati Vitali Koršunov üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati Vitali Koršunovi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 4 alusel kohustati Vitali Koršunovi käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha.
lg 2 p 5 alusel kohustati Vitali Koršunovi käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima hiljemalt 31.07.2022 alkoholi tarvitamise häire ravi vajaduse hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule ja ravi vajadusel läbima alkoholismivastase ravi arsti poolt ette nähtud ulatuses ja vormis. Kohtuotsus jõustus 07.06.
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 20.05.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-3149 tunnistati Vitali Koršunov süüdi ja karistati
lg 1 järgi.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vitali Koršunov kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. 19.06.2023 seisuga on V. Koršunov temale mõistetud karistusajast, 11 kuud 20 päeva vangistust, ära kandnud 6 kuud ja 14 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 3 Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vitali Koršunovile ei ole karistusaja pikkusest tulenevalt koostatud individuaalset täitmiskava. Seega ei saa kohus hinnata individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmist. Vitali Koršunovil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Vitali Koršunov elama minna aadressil xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale T K . Korteris elab T K ilusam üksinda. Korteris on eluks kõik vajalik olemas. Korteri eest on kommunaalvõlg umbes 2000 eurot. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vitali Koršunovi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivne on ka see, et Vitali Koršunov suhtub enesetäiendamisse ja eriala omandamisse positiivselt. Tal on majanduslik toimetulekuoskus, kuna töötas ta ametlikult erinevates ettevõtetes. Vangistuses osaleb tööhõives ning saab töötasu. Ta on motiveeritud töötama ning tasuma rahalisi nõudeid. Isikul on olemas teatav töökogemus ja -oskused, mis aitaksid tal vabaduses leida püsiva sissetulekuga töö. V. Koršunovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja poeg. Suhted on head. Ema toetab isikut rahaliselt. Narkootikume ei tarvita. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Vitali Koršunovil puuduvad distsiplinaarkaristused, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. V. Koršunovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Vitali Koršunov on korduvalt (11 korda) kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on isikul kolm kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib viiendat korda. Varasemalt on isik pannud 4 toime varguseid, kehalisi väärkohtlemisi sh ka lähisuhtes ning avaliku korra raske rikkumise. Praeguseks kuriteoks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning impulsiivne käitumine. Viru Maakohtu 20.05.2022 kohtuotsusega on Vitali Koršunov tunnistatud süüdi
Süüdistuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes. 04.10.2022 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande palvega pöörata karistus täitmisele. Erakorraline ettekanne oli esitatud põhjusel, et kriminaalhooldusalune Vitali Koršunov hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, on rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal ning ei ole esitanud kohustuste täitmise kohta dokumente. Viru Maakohtu 20.10.2002 määrusega pöörati karistus täitmisele. V. Koršunovi käitumine, sh kuritegude arv ja raskus, kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist eriti alkoholi mõju all. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Kuigi 2019 vangistuse ajal läbis isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, märgatavat mõttemuutust see ei andnud ning ta pani toime uue kuriteo alkoholijoobes. Kohtu hinnangul ei ole V. Koršunov jätkuvalt motiveeritud alkoholi tarvitamist vähendama, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib Vitali Koršunovi puhul soodustada alkoholi tarvitamine, kuna kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning tal on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Iseloomustuse kohaselt alustas V. Koršunov alkoholi tarvitamist 18.aastaselt. Enamasti tarvitas lahjat alkoholi, kangeid jooke ei tarvitanud. Alkoholijoobes olles on ta sooritanud vägivalla kuritegusid enda lähedaste (ema ja elukaaslased) suhtes. Alkoholi tarvitades muutub ta vägivaldseks ja ei suuda ennast piisavalt kontrollida. 2019.a vangistuse ajal läbis isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmi tundides vesteldi alkoholi tarvitamise kahjudest ning kasudest, sotsiaalse survega toimetulekust, eesmärgi seadmisest ning tagasilangusest. Isik osales aktiivselt programmi tundides. Samas nähtub, et isik ei suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest ning sooritas uue kuriteo. Arvestades ülaltoodut kahtleb kohus, et suudab isik vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses
ket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Vitali Koršunovil puudub vabanemisel kindel töökoht. 23.05.2023 seisuga on K-Raha andmetel kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid summas 21096,09 eurot, vabanemisfondis on hoiustatud 68,81 eurot. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kõik need faktorid kohtu seisukohal mõjuvad V. Koršunovile negatiivselt ning võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava Vitali Koršunovi iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne, vägivaldne ja mõtlematu. Tema impulsiivset käitumist soodustab alkoholi tarvitamine. V. Koršunov on alkoholijoobes korduvalt kaotanud enesekontrolli ja käitunud vägivaldselt oma lähedaste suhtes. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ta ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele, kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Ta on varasemalt püstitanud eesmärgi elus hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid ei ole neid saavutanud. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et Vitali Koršunov suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud Vitali Koršunov mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. 5 Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Vitali Koršunovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos V. Koršunovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu V. Koršunov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vitali Koršunov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu V. Koršunovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 172,80 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Vitali Koršunovilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.