← Eesti

1-22-8045/19

Obsah (6)§ 238§ 180§ 126§ 173§ 175§ 179

1-22-8045 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märtsil 2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-8045 Kohtukoosseis Kohtunik Katr

§ 238

lg 1 p 4 ja lg 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3, § 306, 309 lg 3, § 313, kohus otsustas: 1. Tunnistada Viktor Matkov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Viktor Matkovile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Viktor Matkovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 07.04.-08.04.2022, s.o 2 (kaks) päeva ja kandmata karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
  2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Viktor Matkovi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1-22-8045
  3. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Viktor Matkovi katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.03.
  5. Tõkend -elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Viktor Matkovilt riigieelarve tuludesse sundraha 1812,50 eurot, ekspertiisitasud summas 1110 eurot ja kaitsjatasu summas 77,50 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 3000 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasu summas 1653 eurot ja kaitsjatasu summas 1526,90 eurot. 8.

§ 180

lg 3 kohaselt tuleb Viktor Matkovil menetluskulud kokku summas 3000 eurot tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 250 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Viktor Matkov, 1-23-8045, menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 9. Asitõendid: - Viktor Matkovi esemed Pakend 1 – Pakend 8 (musta värvi jope, pruuni värvi kampsun, rohelist värvi särk, tumedat tooni püksid, vasaku jala 2 sokki, parema jala 2 sokki, vasaku jala spordijalanõu, parema jala spordijalanõu), mis asuvad asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr xxxx2ATH17220 kohaselt PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel Viktor Matkovile; - Pakend 5 (kööginuga) kohtuotsuse jõustumisel Kar

S § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; - Pakend 6 (väiksem kööginuga) hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; - Pakend 9 (paberitükk kontaktandmetega) hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel; - pakend kannatanu riietega, s.o pusa, jope, kampsun, mis asuvad asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr xxxx2ATH17438 kohaselt PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel kannatanu P.

V.; - 22 puuteproovi, mis asuvad asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx2ATH18089 kohaselt PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinnhävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 18.04.2023 kell 12:00. Otsusele võib 2

(10)1-22-8045 esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 18.04.2023 kell 12:
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. SÜÜDISTUS Viktor Matkovi süüdistatakse selles, et tema lõi tervisekahjustuste, sh eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil 06.03.2022 täpselt eeluurimises tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul 18.00 kuni 20.40 Xxxx asuvas korteris kannatanut P. V. vähemalt neli korda terariistaga nii kehatüve kui ka vasaku käe piirkonda, põhjustades nende löökidega kannatanule tahtlikult füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse, so rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool seljal abaluu aluses piirkonnas koos vasakpoolse veri-õhkrinnaga. Lisaks põhjustas Viktor Matkov oma tegevustega kannatanule P. V. ühe torke-lõikehaava vasakul õlal ja kaks torke-lõikehaava vasakul õlavarrel. Oma tahtliku tegevusega pani Viktor Matkov toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu 06.01.2023 kohtumäärusega anti Viktor Matkov lühimenetluses kohtu alla KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
  4. 08.02.2023 toimunud kohtuistungil Viktor Matkov ennast süüdi ei tunnistanud.
  5. Prokurör taotles Viktor Matkovi süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 aastat, karistuse vähendamist

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda ärakandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jätta täitmisele pööramata kas KarS § 73 või § 74 alusel 5 aastase katseajaga. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt menetluskuludena sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulude välja mõistmist. DNA ekspertiisi osas, mille summa oli 2451 eurot, leidis prokurör, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 798 eurot ja ülejäänud osa tuleb jätta riigi kanda. 4. Kaitsja palus Viktor Matkov õigeks mõista leides, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et P. V. sai kehavigastused, kuid ei ole tuvastatud kes lõi kannatanut terariistaga ning Viktor Matkovi süü ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Alternatiivselt leidis kaitsja, et kui kohus peab võimalikuks nende tõendite alusel isiku süüdi mõista, tuleks arvestada kannatanu isikut, käitumist ja süüdistatava isikut ning karistus mõista tingimisi ilma kontrollnõueteta. Samuti, arvestades Viktor Matkovi rahalist seisundit, jätta menetluskulud suuremas osas riigi kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Faktilised asjaolud ja õiguslik analüüs 3

(10)1-22-8045
  1. KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt on kuriteona karistatav tervisekahjustuste tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule.
  2. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega leidnud tuvastamist ja selles ei ole ka vaidlust, et 06.03.2022 läks P. V. aadressile Xxxx. Sellel aadressil elavad korteris nr xxxx erinevates tubades Viktor Matkov ja D. N. ja korteris nr xxxx A. B. (tl 148, 152). P. V. oli nii tema enda kui ka tunnistaja D. N.a ütluste kohaselt Xxxx asuvas korteris alates kella 18.
  3. Tunnistaja D. N.a ja Viktor Matkovi ütluste kohaselt viibis P. V. esialgu V. Matkovi toas. Kuigi kannatanu ise seda ei kinnita, ei ole võimalik seda ka välistada. V. Matkov ja D. N. kinnitavad, et tarbisid tol õhtul alkoholi ning samuti tarvitas alkoholi kannatanu (tl 11, 12, 171), mistõttu on tõenäoline, et nad mäletavad igaüks tollest õhtust erinevaid seikasid. Seega loeb kohus tõendatuks, et kanntanu viibis esialgu V. Matkovi toas.
  4. Süüdistatava sõnul kannatanu tuli tema tuppa, midagi rääkis, võttis püstoli, et seda näidata ja hakkas sellega süüdistatava toas tulistama ning riivas peeglit. Sellel püstolil olid plastikust kuulid. Süüdistatav käskis paugutamise lõpetada ja kannatanu läks D. tuppa. Oli näha, et P. oli teinud peale alkoholi ka süsti. Kohus loeb süüdistatava ütlused nimetatud osas usaldusväärseks. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 258) nähtub mõranenud peegel V. Matkovi toas, mis tema ütlusi kinnitab. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 12) ja ekspertiisiakt (tl 171) kinnitavad aga kannatanu alkoholi- ja narkojoovet. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanul oli 06.03.2022 kaasas õhkrelv, mida ta ka ise oma ütlustes kinnitab.
  5. Seejärel läks kannatanu D. N.a tuppa, kuhu talle järgnes süüdistatav. Tunnistaja D. N.a sõnul tarvitasid nad kolmekesi koos tema toas alkoholi, P. ja Viktor hakkasid omavahel tõestama kumb on vangla positsioonil parem (tl 152). Seega tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel alkoholi joomise käigus D. N.a toas verbaalne konflikt. Kohtu hinnangul on see eluliselt usutav, kuna kõik kolm olid alkoholijoobes (vt otsuse punkt 6), mis tavapäraselt võib inimesed kergesti viia verbaalse konfliktini, ning selles osas puudub alus ka D. N.a ütlustes kahelda. Samuti kinnitab kannatanu, et tal oli V. Matkoviga verbaalne konflikt (tl 29 pöördel). Samas selgitab kannatanu, et vahepeal kutsuti politsei, kuid selles osas jätab kohus kannatanu ütlused kõrvale, kuna teistest kogutud tõenditest sellist asjaolu ei nähtu ning kohus arvestab kannatanu ütlusi hinnates ka tema alko- ja narkojoobega (tl 249-252, 171).
  6. Viktor Matkovi sõnul ta läks samuti D. tuppa ja ütles kanntanule, et ta läheks kaugemale. P. hakkas tema pihta tulistama. P. tulistas pähe, verd hakkas jooksma. Ta sai pihta kolm korda. Siis süüdistatav läks kööki verd puhtaks pesema. Samal ajal P. rääkis D.ga. Viktor läks tagasi D. tuppa, et P.it ära ajada. P. ei tahtnud sealt ära minna. P. solvas teda. Selle peale süüdistatav läks kööki ja võttis sealt ahju pealt pooliku noa, et sellega P.it ehmatada. Ehmatamiseks ta võttis käega hoogu ülevalt alla. P. hakkas tagurdama, haaras süüdistataval sellest käest, kus oli nuga ja kukkus pikali, süüdistatav kukkus tema peale. P. ütles, et anna nuga ja süüdistatav lasi noa lahti. P. võttis oma püstolid ja läks ära. Ta ei tea kuidas võis P.i veri tuppa saada.
  7. Kohtu hinnangul ei ole Viktor Matkovi eelpool toodud ütlused usaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Need ei lange kokku tunnistaja D. N.a ega kannatanu ütlustega ning need on vastuolus V. Matkovi kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kui kohtumenetluses ütles süüdistatav, et ta võttis noa köögist ahju pealt, siis kohtueelses menetluses ütles ta, et läks noale järele oma tuppa, kus võttis laua pealt noa. Samuti rääkis ta kohtumenetluses noapoolikust, kuid kohtueelses menetluses kirjeldas umbes 25-30cm pikkust lihanuga. Samuti selgitas V. Matkov kohtueelselt, et ta ei oska noatera kirjeldada, see oli terasest, terava otsaga, aga võib seda joonistada. Kohtus aga ütles ta, et joonistas lihanuga, mida talle politseis näidati. Kohtueelselt selgitas V. Matkov veel, et võttis noa oma paremasse kätte ja püüdis P. lüüa sellega. Ta täpselt ei tea kuhu tabas teda, aga tahtis teda lüüa kõhtu. Üle kolme löögi ta ei andnud. Kohtus rääkis V. Matkov, et tahtis kannatanut ainult ehmatada ja ta ei teinud kannatanule ühtegi auku. 4
(10)1-22-8045
  1. V. Matkov ei suutnud kohtu jaoks veenvalt selgitada kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütlustes esinevaid vastuolusid ega neid vastuolusid kõrvaldada. Tema peamine selgitus oli, et kohtueelses menetluses oli ülekuulamise protokollile palju igasuguseid jamasid juurde pandud ja ta allkirjastas protokolli, et teda kiiremini vabaks lastaks. V. Matkov oli aga kahtlustatavana kinni peetud 07.04-08.04.2022, s.o 2 päeva (tl 195-198). Ta ei saanud protokolli allkirjastamise hetkel teada, et kui ta protokolli allkirjastab, siis ta kindlasti vabastatakse või millal ta vabastatakse, sest talle oli teadmata milliseid toiminguid uurijal tema osavõtul vaja teha on. Kui esmalt selgitas süüdistatav vastuolusid sellega, et protokolli pandi asju juurde, siis hiljem sellega, et ta pidi ütlema samamoodi nagu seal on, talle vastuseid ette ei öeldud, aga suunati. Näiteks selgitas ta, et kohtueelses menetluses ta ütles, et üle kolme löögi ta ei andnud, kuna pidi ju kuidagi neid aukusid tegema. Nii palju aukusid oli ja nii ta ütleski. Samas on see selgitus ebaloogiline, kuna sellisel juhul oleks pidanud kohtueelses menetluses olema protokollis, et ta üle nelja löögi ei andnud, kuna noahaavasid oli kannatanul tegelikult neli. Lisaks on Viktor Matkov kohtueelses menetluses ülekuulamise protokolli kirjutanud, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi õigesti, see oli talle tõlgitud ja märkusi ei ole. Samuti on ta selle allkirjastanud ehk kinnitanud, et kõik mis on protokollis kirjas, on õige. See tähendab, et kohtule ei ole teada milline süüdistatava esitatud versioon vastab tõele ja milline mitte, kuivõrd tema kinnitus ütluste tõele vastavuse kohta ei ole ajas olnud usaldusväärne. Nii ei ole ka kohtule teada kas V. Matkovi kohtus antud ütlused (vt otsuse punkt 9) vastavad tegelikkuses toimunule või on need antud enese õigustamise eesmärgil ega ole tõesed. Seetõttu leiab kohus, et V. Matkovi ütlused on kohtu poolt kirjeldatud osas ebausaldusväärsed.
  2. Kohus tugineb edasiste sündmuste tuvastamisel kannatanu ja tunnistaja D. N.a ütlustele, samuti teistele kogutud tõenditele. Kannatanu selgitas edasiste sündmuste kohta, et ta istus oma tuttava (D. N.) kõrvale maha. Vanem mees jooksis tagasi tuppa ja tal oli nuga käes ja kannatanu lasi teda relvast, õhupüssist. Vanem mees paiskas ta maha ja lõi teda noaga. Ühe korra sai ta noa terast kinni haarata. Vanem mees lõi kannatanut umbes 15 korda, kuid tabas mõned korrad – vasakusse külge ja vasakusse kätte. Noalöökidest sai ta pihta 4-5 korda. Kannatanu sai noa terast kinni ja ütles vanemale mehele, et minu eemale. Kannatanu lasi meest enesekaitseks, kuna see ründas teda noaga esimesena ja tal polnud muud võimalust. Kööginuga oli tavalistest kööginugadest kõige suurem nuga, kindlasti 30cm. Mees seisis D. toa väljapääsu ees ja kannatanu ei oleks välja pääsenud. Ta istus tol momendil D. toas diivanil. Mees oli ärritunud olekus, tuli noaga tema suunas ja kohe hakkas teda sellega lööma. Kannatanu võis teda ebatsensuursete sõnadega sõimata. Pussitamine toimus nii, et kannatanu oli istuvas asendis ja süüdistatav tuli tema ette ja lõi kannatanut noaga mitu korda. Vanem meesterahvas, kellest kannatanu oma ütlustes räägib, on äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt Viktor Matkov (tl 37-40).
  3. Kohus loeb kannatanu ütlused (vt otsuse punkt 12) usaldusväärseks alljärgnevatel põhjustel. Tunnistaja D. N.a sõnul ta jäi purju ja mäletab edasist halvasti. Mingi hetk nad (süüdistatav ja kannatanu) kukkusid tema voodi kõrvale pikali maha ja maadlesid. Mingil hetkel oli P.i käes püstol, P. võttis püstoli jope all oleva vöö taskust ja tulistas sellest Viktorit pähe, Viktoril oli pea verine. Nuga ta kellegi käes ei näinud. Seega, kuigi tunnistaja D. N. ei kinnita, et süüdistataval oli käes nuga, kinnitavad tema ütlused sellegipoolest kannatanu versiooni toimunust, kuivõrd haakuvad kanntanu ütlustega muus osas. Nimelt selles osas, et kannatanu ja süüdistatav olid mõlemad pikali maas ja kaklesid. Ka kannatanu sõnul süüdistatav paiskas ta pikali maha ja maas toimus rüselus, kus süüdistatav lõi kannatanut noaga ja kannatanu üritas noast kinni haarata. Samuti haakuvad kannatanu ja tunnistaja ütlused selle kohta, et mingil hetkel oli kannatanu käes püstol, millega ta tulistas V. Matkovit pähe. Kannatanu sõnul tegi ta seda enesekaitseks, kuna süüdistatav ründas teda noaga esimesena. Kannatanu ütlused on selles osas eluliselt usutavad ning kohtul ei ole põhjust neis kahelda.
  4. Et kannatanule tekitati kehavigastused just D. N.a toas ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil V. Matkovi poolt kinnitavad kaudselt ka tunnistaja A. B.i ütlused. Nimelt iseloomustas 5
(10)1-22-8045 tunnistaja V. Matkovit kui naabritest agressiivsemat ja selgitas, et kui ta on purjus, siis ta solvab ja norib tüli. Lisaks, kannatanu jopelt leiti mitmed augud, mis kattuvad talle noaga tekitatud vigastustega ja üks aukudest oli ka määrdunud veretaolise ainega (tl 15, 17-22). Tunnistaja A. B.i sõnul aga P. istus toas jopes. Seega, kui jopes vigastuste esinemine võiks viidata sellele, et kannatanu võis need saada peale Xxxx lahkumist, siis tunnistaja ütlused annavad veelgi enam kinnitust just kannatanu versioonile juhtunust.
  1. Lisaks kinnitavad kannatanu eelpool välja toodud ütlusi mitmed teised kogutud tõendid. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et D. N.a toast seina pealt leiti verd ning köögist võeti kaasa 32cm pikkune musta käepidemega kööginuga, millelt leiti veremäärdumist (tl 4142, 58-59, 64-65). DNA-ekspertiisiakti (tl 184 ja tl 184 pöördel), täiendava DNA-ekspertiisiakti (tl 191 pöördel, tl 192), ekspertiisimaterjalide võtmise protokollide (tl 174-178) ja asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 71-80) on tõendatud, et D. N.a toast seina pealt leitud veri on kannatanule kuuluv veri ning kööginoa vasaku käepideme külje peal leidus Viktor Matkovi bioloogilist materjali. Teiste tõenditega kogumis kinnitavad need asjaolud, et V. Matkov ründas kannatanut D. N.a toas 32cm kööginoaga ning tekitas kannatanule sellega tervisekahjustusi. Et tervisekahjustusi tekitati just 32cm kööginoaga, kinnitab omakorda veel ka isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt, mille kohaselt kannatanule tekitatud vigastused on iseloomulikud teravale vägivallale ja võisid olla tekitatud löökidest noaga ning haavanurkade morfoloogilisi iseärasusi arvestades on tõenäolisem nende tekitamine sileda lõikeservaga noaga nagu nuga pakendis nr 5 ehk eelpool välja toodud 32cm kööginuga (tl 41-42, 171).
  2. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (tl 167-173) on tõendatud ka see, et kannatanule tekitati neli torke-lõikehaava, milledest üks oli eluohtlik tervisekahjustus. Nimelt tekitati talle rinnaõõnde ulatuv haav vasakul pool seljal abaluu aluses piirkonnas, haav vasakul õlal ning kaks haava vasakul õlavarrel. Seljal oleva haava tüsistusena tekkis vasakpoolne veri-õhkrind. Viimane on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on rinnaõõnde ulatuva haavaga. Muud tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud. Kannatanule tekitatud tervisekahjustusi kinnitavad ka mitmed teised tõendid (tl 6-10, 13-14, 15-27, 144-145, 155-161). Arvestades kannatanul tuvastatud torke-lõikehaavade arvu, loeb kohus tõendatuks, et V. Matkov lõi kannatanut noaga vähemalt neli korda ja põhjustas sellega peale ohu kannatanu elule ka füüsilist valu, mis on selliste vigastuste puhul tavapärane tagajärg.
  3. Asjaolu, et kannatanu süüdistatavat õhkrelvast tulistas on samuti teiste kogutud tõenditega tuvastamist leidnud. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardiga (tl 262-263) on V. Matkovil 07.03.2022 fikseeritud pea pindmised hulgivigastused: paremal pealael marrastus, aktiivse veritsuseta, parema kõrva kohal 0,5cm pindmine haav, ülahuule kohal paremal pool ca 1cm läbimõõduga marrastus, mõlemad huuled turses. Tuvastatud vigastuste põhjal sai V. Matkov õhkrelvast kolm tabamust. V. Matkovi vigastusi kinnitavad ka A. B. ütlused ning asjaolu, et temal seljas olnud riided olid verega määrdunud (tl 81-113).
  4. Kannatanu sõnul, peale seda kui süüdistatav teda noaga lõi, palus ta tuttaval välja kutsuda takso. D. ei tahtnud sellega üldse tegeleda ja ütles, et tema ei tea midagi. Kuna keegi teda ei aidanud, läks ta majast välja tänavale, käis läbi A. toast ja rääkis talle juhtunust, palus takso välja kutsuda. A. ütles, et ei tee midagi. Siis läks kannatanu bussipeatusesse. Sõitis bussiga Viru keskusesse. Mitmelt inimeselt palus takso kutsuda, keegi ei aidanud. Siis ta istus bussi peale ja sõitis koju. Pussitamine toimus kella 19:00 ja 20:00 paiku. Tunnistaja A. B. sõnul millalgi hilisemal ajal ta tahtis juba magama minna, keegi koputas ta uksele. Seal seisis P., ta palus, et tunnistaja kutsuks talle takso. Tunnistaja ütles, et kutsu ise. P.i silmad olid metsikud, mitte nagu normaalsel inimesel, tunnistaja ei tea mis temaga oli juhtunud. P.i paremas käes oli kott ja vasakus käes oli püstol. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused kannatanu ütlusi. Ka videosalvestuste vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi (tl 115-143). Selle kohaselt 20.4021.40 oli kannatanu Viru keskuse juures, käis keskuses ringi, viibis bussiterminalis, suhtles korduvalt turvatöötajaga. Lõpuks läks ta bussi peale. Häirekeskusele tehtud kõne samuti 6
(10)1-22-8045 kinnitab kannatanu ütlusi (tl 1-5). Nimelt helistas 06.03.2022 kella 22:30 ajal kannatanu ema häirekeskusesse ja kutsus kiirabi, kuna poeg tuli koju noahaavadega. Seejärel saabus kannatanu koju väljakutsele kiirabi ja politsei (tl 144-145).
  1. Eelpool tooduga loeb kohus tuvastatuks, et kannatanu noaga löömine pidi toimuma ajavahemikus 18.00 kuni 20.40 ja ajal, mil kannatanu oli Xxxx asuvas D. N.ale kuuluvas toas. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega ka eluliselt usutav kaitsja poolt välja pakutud versioon, mille kohaselt võis kannatanu noavigastused saada millalgi peale Xxxx aadressilt lahkumist. Selle versiooni muudab veelgi ebatõenäolisemaks asjaolu, et ajavahemikul 20.4021.40 on kannatanu viibinud videokaamerate all. Samuti ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimus konflikt ja rüselus, mille ajal süüdistatava käes oli nuga, kuid noavigastused sai kannatanu hoopis mujal ja millalgi hilisemal ajal väga lühikese ajaraami sees, mil ta ei viibinud kaamerate vaateväljas. Kogutud tõendid kogumis kinnitavad kannatanu versiooni, mille kohaselt teda lõi Xxxx aadressil noaga V. Matkov.
  2. Kokkuvõtlikult tuvastas kohus, et Viktor Matkov pani toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu.
  3. Kohtu hinnangul lõi V. Matkov kannatanut noaga kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Tal oli verbaalne konflikt kannatanuga, mille järel ta läks võttis noa, tuli sellega tagasi tuppa, kus viibis kannatanu ja asus sellega kannatanut lööma. Teist isikut sel viisil noaga lüües ja arvestades noahaavade arvu kannatanul, sai V. Matkovi eesmärgiks olla üksnes kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. Kohtu hinnangul põhjustas V. Matkov teo tagajärjena ohu kannatanu elule samuti tahtlikult. Hinnates tekitatud vigastuste iseloomu ehk et süüdistatav lõi korduvalt kannatanut noaga, millistest löökidest nelja tagajärjel tekkisid torke-lõikehaavad ja arvestades seda, et üks torke-lõikehaavadest oli piisavalt sügav, et ulatuda rinnaõõnde ehk pidi olema rinnaõõnde jõudmiseks piisavalt jõuline, põhjustas süüdistatav kohtu hinnangul kannatanule oma tegevuse tagajärjena ohu elule vähemalt kaudse tahtlusega. Samuti võtab kohus selle hinnangu andmisel arvesse, et V. Matkov lõi kannatanut noaga rüseluse käigus ja püüdis teda lüüa valimatult erinevatesse piirkondadesse, peamiselt keha piirkonda. Löömiseks kasutas ta terava otsaga suuremat kööginuga ning ta püüdis tekitada kehavigastusi rohkelt. Eelpool toodut kogumis arvestades leiab kohus, et V. Matkov oma senise elukogemuse pinnalt pidas võimalikuks, et põhjustab selliste löökidega ohu kannatanu elule ja möönis seda, kuivõrd mida sügavam on haav keha piirkonnas, seda ohtlikum on tervisekahjustus ning mida rohkem terava noaga kehavigastusi tekitada, seda tõenäolisem on asjaolu, et mõni neist võib põhjustada ka ohu elule. Ka keskmise elukogemusega inimene saab aru, et noaga keha piirkonda lüües võib vigastada elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule.
  4. Kohus ei tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Karistus
  5. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest on ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.
  6. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomust ja ulatusest. V. Matkov lõi kannatanut noaga vähemalt neljal korral põhjustades 4 torkelõikehaava, seal hulgas ühe eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus võtab aga arvesse ka seda, et kannatanu paranes vigastustest kiiresti. Peale meditsiinilist sekkumist ei kujutanud tekitatud vigastused endast enam mingisugust ohtu kannatanu elule ega tervisele, millele viitab see, kui kiiresti ta haiglast välja lubati. Arvestada tuleb ka kannatanu enda käitumist. Tõenditest nähtub, et kannatanu oli alkoholi- ja narkojoobes, kasutas enda sõnul süüdistatava suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning noaga löömisele eelnes kannatanu ja süüdistatava vaheline verbaalne konflikt. Samuti on tõendatud, et kannatanu käitus juba eelnevalt süüdistatava suhtes 7
(10)1-22-8045 provotseerivalt tulistades süüdistatava toas olles õhkrelvast. Eelpool toodu põhjal leiab kohus, et süüdistatava süü jääb alla keskmise, sanktsiooni alammäära lähedale.
  1. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 253) puuduvad V. Matkovil kehtivad karistused. Seetõttu ei esine tema puhul selliseid tema isikust tulenevaid asjaolusid, mis viitaksid, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks või õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt oleks tarvilik rangem sanktsioonimäär. Seetõttu peab kohus põhjendatuks V. Maktovi karistamist 4 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega.
  3. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust

§ 238

lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja vähendatud karistuseks on seega 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

  1. Edasi lahendab kohus küsimuse, kas esinevad alused süüdistatava karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul V. Matkovil kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle ettenähtud sanktsiooni kõrgest alammäärast tingituna suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, sest pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Lisaks arvestab aga kohus ka teo tagajärjel tekkinud väikest kahju, et oht kannatanu elule ei realiseerunud ja langes ära tänu meditsiinilisele sekkumisele kiirelt, kannatanu enda käitumist. Hinnates teo tagajärjel tekkinud ebaõigust, saab kohus mõistetava karistuse jätta täies ulatuses täitmisele pööramata.
  2. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii § 73 kui § 74 sätteid. Kohtu hinnangul süüdistatava isiku- ja karistusandmed ei viita sellele, et ta tuleks allutada käitumiskontrollile ja anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Nii ei ole V. Matkovil kehtivaid karistusi ning vaadates V. Matkovi vanust, on tegemist inimesega, kelle harjumused ja eluviis on praeguseks juba välja kujunenud ning nende mõjutamine läbi käitumiskontrolli on ebatõenäoline. Kuigi tõendite pinnalt saab järeldada, et üks kuriteo põhjustest oli nii kannatanu kui ka süüdistatava alkoholijoove, on V. Matkovi poolt alkoholi tarvitamine saanud ilmselt selliseks käitumisharjumuseks, mille muutmine läbi käitumiskontrolli, alkoholi tarvitamise keelu või muu taolise meetme, ei oleks tulemuslik. Selle põhjuseks on eelkõige V. Matkovi elukorraldus ja -keskkond, mida käitumiskontrollile allutamine ei muuda. Seetõttu puudub V. Matkovi käitumiskontrollile allutamise vajadus ning kohus leiab, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid ja karistuse saab jätta kohaldamata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavale määratav katseaeg peaks olema piisav vahend süüdistatava edasisele õiguskuulekusele sundimiseks. Uue tahtliku kuriteo toimepanemine tingiks süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse mõistmise. Menetluskulud 30.

§ 173

lg 1 p 1 kohaselt on kirminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 31. Kriminaalmenetluse kuluks on

§ 175

lg 1 p 9 mõttes süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2023 kuutasu alammääraks täistööajaga 8

(10)1-22-8045 töötamise korral 725 eurot. Seega kuulub Viktor Matkovilt välja mõistmisele sundraha summas 1812,50 eurot. 32. Samuti on kriminaalmenetluse kuluks

§ 175lg 1 p 3 tulenevalt ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Käesolevas menetluses tekkis isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamisega kulu 84 eurot (tl 167-173), DNA-ekspertiisi teostamisega kulu 2451 eurot (tl 182-188) ja täiendava DNA-ekspertiisi teostamisega kulu 228 eurot (tl 191-194).

  1. DNA-ekspertiisi (nr xxxx2E-GE0359) maksumuse õiendi kohaselt oli maksumus 2451 eurot ja analüüsiobjektide arv
  2. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 14 proovi (tl 183) ehk tegemist on 14 ekspertiisiobjektiga. DNA-ekspertiisi (nr xxxx2EGE0359) teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr xxxx2E-GE0359 põhjendatud maksumus 14x57 eurot, s.o 798 eurot. Seega on põhjendatud süüdistatavalt välja mõista DNA-ekspertiisi teostamise kulu 798 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu 84 eurot ja täiendava DNA-ekspertiisi teostamise kulu 228 eurot, s.o kokku ekspertiisi teostamise kulud 1110 eurot. Ekspertiisikulu 1653 eurot tuleb jätta riigi kanda.
  5. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks ka

§ 175lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu.

Käesolevas menetluses on Viktor Matkovi kaitsjale Karine Nersesjanile määratud õigusabi osutamise eest tasu kogusummas 1604,40 eurot. 35. V. Matkovi kaitsja Karine Nersesjan tegi 08.02.2023 toimunud kohtuistungil taotluse jätta menetluskulud suuremas osas riigi kanda, kuna süüdistatava sissetulek on väga väike. 36.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

  1. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl 233) nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed V. Matkovi
  2. aasta tulude kohta. Istungil V. Matkov ütles, et tal töökoht puudub, ainuke sissetulek on tal töötukassast. Seega on V. Matkovi sissetulekud minimaalsed ja kohtu hinnangul käiks menetluskulude täies ulatuses hüvitamine talle üle jõu. Eeltoodule tuginedes mõistab kohus süüdistatavalt välja kaitsjatasu 77,50 eurot ja ülejäänud kaitsjatasu 1526,90 eurot jätab kohus riigi kanda.
  3. Samuti, kuivõrd on oluline, et menetluskulud saaksid tasutud mõistliku aja jooksul, siis on kohtu hinnangul menetluskulude tasumine V. Matkovi poolt ühe kuu jooksul ebatõenäoline. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see V. Matkovi majanduslikku olukorda veelgi. Seega otsustab kohus V. Matkovilt välja mõistetavad menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
  4. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn. 9

(10)1-22-8045 40. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx2ATH17220 kohaselt on asitõendite hoidlas Viktor Matkovile kuuluvad esemed (pakend 1 – pakend 8): musta värvi jope, pruuni värvi kampsun, rohelist värvi särk, tumedat tooni püksid, vasaku jala 2 sokki, parema jala 2 sokki, vasaku jala spordijalanõu, parema jala spordijalanõu. Kuivõrd tegemist on Viktor Matkovile kuuluvate esemetega, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule Viktor Matkovile.

41. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx2ATH17438 kohaselt on asitõendite hoidlas (pakend 5) kööginuga. Kuivõrd kohus tuvastas, et nimetatud kööginoa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, tuleb nuga kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi hävitada.

42. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx2ATH17438 kohaselt on asitõendite hoidlas (pakend 6) väiksem kööginuga ja (pakend 9) paberitükk kontaktandmetega. Kuivõrd tegemist on kaubanduslikku väärtust mitte omavate asjadega, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad hävitada.

43. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx2ATH17438 kohaselt on asitõendite hoidlas kannatanule kuuluvad esemed: pusa, jope, kampsun. Kuivõrd tegemist on kannatanule kuuluvate esemetega, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule P.

V.. 44. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx2ATH18089 kohaselt on asitõendite hoidlas 22 puuteproovi. Kuivõrd kohtuotsuse jõustumisel minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.