← Eesti

4-23-1274/10

4-23-1274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2023.a, Rapla, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1274 (940023000043) Kohtunik Endla Ülviste

) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Kaebaja omandis olev haagissaun ei ole aluspinnasega ühendatud ega toetu sellele vahetult (haagis toetub ratastele). Kaebaja on seisukohal, et haagis ei ole hoone

§ 3lg 2 mõttes.

Kuna ehitise rajamine on vältimatuks eelduseks etteheidetava rikkumise kvalifitseerimisel väärteona, siis tuleb menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.

  1. Kaebuse esitaja seisukohal, et täitmata on ka väärteo subjektiivne koosseis. Kaebaja jääb kindlaks väitele, et tema viis oma haagissauna veepiirist kaugemale ning ei ole osalenud selle liigutamisel 13.01.2023 a. sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud asukohale. Subjektiivse koosseisu puudumise tõttu tuleks Keskkonnaameti karistusotsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.
  2. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Keskkonnaamet ei ole kordagi viidanud, et haagissaun oleks toonud või tooks tulevikus kaasa keskkonnale ebasoodsa mõju. Teiseks pole võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü oleks suur. Isegi kui jaatada hoolsuskohustuse rikkumist kaebajale kuuluva haagise kolmandate isikute poolt keeluvööndisse ümberpaigutamise mittetakistamisel ning mitteavastamisel, siis teo ja tagajärje raskust arvestades on isiku karistamine põhjendamatu. Arvestades ka teo tagajärje väheolulisust, ei saa antud juhul jaatada kõrgendatud ohtu tulevaste süütegude toimepanemiseks ega teo iseloomust tulenevat ühiskonnavaenulikku hoiakut. Seega ei ole väärteomenetluse jätkamine põhjendatud ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel. 2.
  3. Vilmar Heinmäe palub tühistada Keskkonnaameti 15.04.2023.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000043 ja lõpetada väärteomenetlus kaebaja suhtes ning jätta maakohtu menetluse kulud riigi kanda. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  4. Keskkonnaamet esitatud kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatud põhimõtetega ning Riigikohtu praktikaga. Arvestades eeltoodut ei ole Vilmar Heinmäe kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 15.04.2023.a väärteoasjas 940023000043 tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks puudub alus. 3.
  5. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et haagissauna puhul on tegemist ehitisega.

§ 33

(7)4-23-1274 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. On ilmselge, et haagissaun on inimtegevuse tulemusel loodud. Haagissaun koosneb haagisest (mille lahutamatuks osaks on ka rattad, sest muidu ei oleks tegemist haagisega) ja sellele asetatud saunast ja on käsitletav ühe objektina. Kuivõrd haagissaun toetub, nagu sündmuskoha vaatluse protokolli juures oleval fototabelil näha, maapinnale, on tegemist on aluspinnasele toetuva asjaga. Sauna kasutamise otstarve, eesmärk ja kasutamise viis on üldteada asjaolud ja ei vaja tõendamist. Menetlusalune isik on ka oma ütlustes kinnitanud, et sauna kasutati eesmärgiga, et pärast suplust soojendada. 3.
  1. Menetlusaluse isiku väide, et tema ei ole haagissauna veepiiri lähedale lükanud, ei ole eluliselt usutav. Haagissaun on piisavalt suur ja raske asi, mida ei ole võimalik ühel-kahel inimesel ilma tehniliste abivahenditeta rohuga kaetud tihendamata pinnasel ühest kohast teise liigutada. Ei ole eluliselt usutav, et tundmatud isikud tulevad auto või traktoriga kohale ja teisaldavad võõra haagissauna jõe äärde. Haagissaun on piisavalt suur ja oluline asi, mille teisaldamist ja kasutamist võõraste, omanikule tundmatute, isikute poolt tavaliselt asja omanik ei talu. Arvestades, et haagissaun paiknes sündmuskoha vaatluse teostamise ajaks menetlustoimingus fikseeritud asukohas juba vähemalt poolteist kuud, ei ole tõenäoline, et selle toimetasid antud asukohta võõrad isikud. Juhul, kui seda oleksid teinud võõrad isikud omaniku teadmata, oleks menetlusalune isik selle korrarikkumise kõrvaldamiseks esimesel võimalusel ehituskeeluvööndist eemaldanud, kuna korra on Keskkonnaamet seda tal juba lasknud teha ja menetlusalune isik oli teadlik, et haagissaun ehituskeeluvööndis olla ei tohi. Menetlusalune isik on ülekuulamisel kirjeldanud, et ta ajavahemikul 2022.a sügisest kuni 2023.a jaanuarini sauna ei kasutanud, küll aga kasutas sauna jälle pärast selle teisaldamist ehituskeeluvööndist. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kellel on saunakasutamise harjumused, kasutas sauna enne väärteo lühikirjelduses märgitud aega ja pärast väärteo lühikirjelduses märgitud aega ja ainult väärteo lühikirjelduses märgitud ajal sauna ei kasutanud. Seega, arvestades asjaoludega, et menetlusalune isik oli ehituskeeluvööndi piiranguga kursis ja tavapärast asja omaniku hoolsuse üles näitamata jätmist, on Keskkonnaamet seisukohal, et menetlusaluse isiku väide, et haagissauna toimetasid ehituskeeluvööndisse tuvastamata kolmandad isikud, on sisutu ja otsitud põhjendus, mille eesmärgiks on vältida karistust toimepandud väärteo eest. 3.
  2. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Väärteomenetluse raames on tõendatud, et menetlusalune isik oli haagissauna ehituskeeluvööndis hoidmise keelust teadlik, talle on vastavat asjaolu 2022.a esimeses pooles korduvalt selgitatud ning korra juba antud suuline korraldus haagissaun ehituskeeluvööndist välja viia. Seega pani menetlusalune isik talle 15.04.2023.a kiirmenetluse otsuses etteheidetava teo toime kavatsetuse vormis, mis on tahtluse raskeim vorm ja ei saa rääkida väikesest süüst. Samuti ei saa nõustuda, et väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta veekogu läheduses olevat looduslikku kooslust, mis ehitise paigaldamise ja kasutamisega hävib. Arvestades, et kirjeldatud rikkumine toimus tiheasustusalal ja üldist suurt huvi ja survet just tiheasustusaladel ehitada veekogude lähedusse, on taoliste rikkumiste puhul keskmisest suurem menetlushuvi. Arvestades eeltoodut, puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. 4
(7)4-23-1274 Kohtu seisukoht
  1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  2. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine Vilmar Heinmäe poolt on tõendamist leidnud ning temale määratud karistus on kooskõlas süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
  3. Objekti kontrollimise protokolli nr 1114559 kohaselt tehti 21.06.2022.a järelkontrolli xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas, xxxxxxx alevis xxxxxxxx kinnistul ning tuvastati, et haagisel olev saun on xxxxxxxx paisjärve ääres /fotod nr 1-3/. Kohapeal teostatud mõõtmiste käigus selgus, et haagisel olev saun on xxxxxxx paisjärvest 9,8 meetri kaugusel. Vilmar Heinmäega, haagisel oleva sauna omanikuga, võeti ühendust ning temale selgitati, et saun tuleb liigutada xxxxxxxx paisjärvest vähemalt 25 meetri kaugusele ehituskeeluvööndist välja. xxxxxxx alevikus on ehituskeeluvööndi laiust, s.o 50 meetrit, vähendatud planeerimisseaduse §-de 75, 91 ja 126 alusel 25 meetri peale. Samuti teavitati Vilmar Heinmäed, et uue järelkontrolli ajaks, mis toimub 27.06.2022.a, tuleb haagissaun teisaldada.
  4. 31.01.2023.a teostati xxxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxx alevis xxxxxxxx kinnistul sündmuskoha vaatlus väärteoasjas nr 940023000043 ning selle käigus tuvastati, et xxxxxxxx paisjärve kaldal, ligikaudu 11 meetrit veepiirist, asub haagisel ehitis /lisa 2/, mida on üksikasjalikult protokollis kirjeldatud. Protokollile lisatud asukohaskeemilt /lisa 1/ nähtub ehitise asukoht xxxxxxx paisjärve suhtes. /tl 15-18/
  5. Vilmar Heinmäe poolt 04.03.2023.a antud ütluste kohaselt viis ta 2022.a juuni lõpus torusauna xxxxxxx paisjärvest 25 meetri kaugusele, kuna saun on haagisel ja liigutatav siis tema ei tea, kes selle 2023.a alguses paisjärvele lähemale viis. Kui inspektor 13.01.2023.a helistas ja andis teada, et haagisel torusaun on paisjärvele lähemal, kui 25 meetrit, viis Vilmar Heinmäe sauna 14.01.2023.a hinnanguliselt 100 meetri kaugusele paisjärvest. 2022.a jaanuaris viis Vilmar Heinmäe haagisel torusauna xxxxxxxx paisjärve kaldale, et talisuplejad saaksid ennast soojendada. 2022.a sügisest kuni 2023.a jaanuari alguseni Vilmar Heinmäe sauna ei kasutanud ning majast vaadates ei saanud ta aru, et saun on lähemal, ta ei käinud sauna juures ning ei näinud, et seda oleks liigutatud. Vilmar Heinmäe ei olnud varem teadlik veekaitsevööndist ega ehituskeeluvööndist, ta sai nendest ja nende laiusest teada, kui inspektor 2022.a veebruari alguses helistas. Vilmar Heinmäe on arvamusel, et haagisel olev torusaun ei ole ehitis ning ta arvab, et see võiks olla xxxxxxxx paisjärve ääres ehituskeeluvööndis.
  6. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et täpselt tuvastamata ajal 2022.a sügisel ajavahemikus 01.09.-30.11.2022.a paigaldas Vilmar Heinmäe temale kuuluva haagisel ehitise xxxxxx maakonnas xxxxxxx alevis xxxxxxxx kinnistul xxxxx jõe (xxxxxxxx paisjärve) ehituskeeluvööndisse, ca 11 meetrit xxxxx paisjärve veepiirist, s.o rikkus LKS § 38 lg-s 3 sätestatut. 9.
  7. Puudub vaidlus selles, et Vilmar Heinmäe on kõnealuse haagissauna omanik, kes oli teadlik ehituskeeluvööndist, mis xxxxxxx alevis on 25 meetrit ning alates 2022.a sügisest kuni 5
(7)4-23-1274 12.01.2023.a oli Vilmar Heinmäe haagissaun taas paigaldatud ehituskeeluvööndisse. 9.2. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et käesoleval juhul oli haagissauna puhul tegemist ehitisega

§ 3

mõttes.

§ 3

lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

§ 3

lg 2 järgi on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Kõnealune Vilmar Heinmäe haagissaun on oma põhiolemuselt saun, s.o ehitis, mis ongi haagisel põhiliselt selleks, et eirata ehituskeeluvööndi seadusest tulenevat looduskaitselist eesmärki. Käesoleval juhul ei ole tegemist saunaga, mis paigutatud haagisele, et seda oleks võimalik transportida erinevatesse asukohtadesse.Seda kinnitavad ka haagisel tulede ja numbrimärgi puudumine, mis on vajalikud haagise osalemiseks liikluses. Sündmuskoha vaatluse protokolli juurde lisatud fototabeli kohaselt oli paigaldatud saun rõhtloodi, toetudes puitmaterjalist raamile, mis omakorda toetus teljele ja ratastega aluspinnasele ning lisaks toetus saun ka üksteise otsa laotud puitmaterjaliga aluspinnasele ja paigaldatud trepiga aluspinnasele. Haagissauna asukoha püsivusele viitavad ka lumikatte puudumine haagissauna all ja võrreldes 2022.a juuni fotodega ka uue trepi olemasolu. Seega tegemist on püsivalt aluspinnasele toetuva saunaga, mis on ehitis seaduse mõttes. 9.

  1. Kohus peab paljasõnaliseks Vilmar Heinmäe ennast õigustavaid väiteid, et tema ei ole näinud enda elukoha juurest sauna asukohta ja sauna ta ei kasutanud 2022.a sügisest kuni 2023.a jaanuarini ning, et tema ei ole haagissauna veepiiri lähedale lükanud. Juhul kui isik otsustab ennast aktiivselt kaitsta, siis tuleb menetlejale anda ka võimalus kontrollida oma väidete paikapidavust. Kohtule ei ole esitatud vähimaidki tõendeid selle kohta, miks Vilmar Heinmäe sauna ei kasutanud pika perioodi vältel või kes olid need isikud, kes tema sauna kasutasid ja teisaldasid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sauna teisaldamist ja kasutamist võõraste isikute poolt reeglina asja omanik ei talu ja selline rikkumine oleks omaniku poolt viivitamatult kõrvaldatud. Eriti veel olukorras, kus saun oli Vilmar Heinmäe elukohast paarisaja meetri kaugusel, elukohast nähtav ja seega omaniku igapäevase valve all. Ehituskeeluvööndisse tagasi teisaldamise järgselt oli saun sätitud korrektselt rõhtloodi ja oli seal mitmeid kuid ning seetõttu ei pea kohus eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku ennast õigustavat kaitseväidet, et keegi võõras on menetlusaluse isiku teadmata haagissauna liigutanud. 9.
  2. Vilmar Heinmäe pani väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis, sest ta oli ehituskeeluvööndi piiranguga kursis, kuid sellele vaatamata paigaldas ehitise uuesti ehituskeeluvööndisse, seades sellega eesmärgiks süüteokoosseisu täitmise. 9.
  3. Kohus ei tuvastanud ühtegi Vilmar Heinmäe teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Eeltoodust järeldub üheselt, et Vilmar Heinmäe LKS § 38 lg 3 nõudeid rikkudes pani toime LKS 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Temale määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Vilmar Heinmäele määratud karistus on kooskõlas ka Riigikohtu suunistega. Vilmar Heinmäe rikkus looduskaitseseadust kavatsetult ning arvestades tema süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus, 6

(7)4-23-1274 mis on alla sanktsiooni 1/2 määra, igati seaduslik ja põhjendatud. 9.
  1. Vilmar Heinmäe on oma kaebuses leidnud, et menetlus tuleks lõpetada avaliku menetlushuvi puudumisega. Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on menetleja kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik oma teo keelatusest teadlik ning see on toime pandud vaatamata varasematele hoiatustele ja selgitustele, mistõttu tuleb karistamise vajadust jaatada. Veekogu ehitusekeeluvööndi kaitse nõuete kavatsetud eiramise eest karistuse määramine on antud juhul põhjendatud ja proportsionaalne nii eri- kui ka üldpreventatiivsetel eesmärkidel. 9.
  2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine, kohus jätab rahuldamata Vilmar Heinmäe kaebuse ning jätab Keskkonnaameti 15.04.2023 a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940023000043 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.