Obsah (4)

§ 69§ 121§ 75§ 215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6644 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
3. U.R ja kaitsja Karl Saavo määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 18.10.2016 otsusega mõisteti U.R õigeks

§ 121lg 2 p 1, 2 ja 2 järgi osaliselt, s.o J.V.

mõlemal põlvel nahamarrastuste tekitamises. U.R tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning karistati 1-aasta 6-kuulise vangistusega.

§-de 74 lg 5 esimese lause ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.12.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust võrra ning mõisteti U.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 lg 1 alusel asendati U.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 630 tundi ning määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 9 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati U.R järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada.

Kohtuotsus jõustus 26.10.

2. Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametnik esitas 14.06.2017 kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt U.R on üldkasuliku töö tegemise ajal rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada.
3. Tartu Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras U.R-ile Tartu Maakohtu 18.10.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 päeva vangistust täitmisele.
4. Ettekande kohaselt on U.R 23.05.2017 rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik tuvastanud U.R väljahingatavas õhus alkoholi positiivse näidu (1,02 mg/l). Tarvitades 23.05.2017 alkoholi on U.R rikkunud temale

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust alkoholi mitte tarvitada.

Tegemist on tahtliku rikkumistega. U.R ütluste kohaselt sõber pakkus veini ja võttis pakkumise vastu. Selline käitumine osutab asjaolule, et U.R pole temale mõistetud karistusest teinud mingeid järeldusi. 5. Erakorralise ettekande kohaselt on U.R kohta katseaja kestel algatatud kaks kriminaalasja sh 29.12.2016 kahtlustuses

§ 121

lg 1 ja § 182 järgi ning 07.02.2017 kahtlustuses

§ 215lg 2 p 2 järgi.

Asjaolu, et teda kahtlustatakse üldkasuliku töö tegemise ajal uute kuritegude toimepanemises, ei eitanud U.R ka kohtuistungil, kuigi tema arvates on põhjendatud ainult üks kahtlustustest.

1. U.R-ile on antud võimalus jätkata elu vabaduses ka veel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel, kui kriminaalhooldusametnik esimesel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest teda hoiatas. Kuid vaatamata varem kohaldatud abinõule on U.R alkoholi tarvitamist jätkanud, tarvitades keeldu eirates alkoholi uuesti 23.05.
3. U.R iseloomustab positiivselt asjaolu, et muid kontrollnõuete rikkumisi või üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumist kriminaalhooldusametniku kinnitusel pole esinenud. Ent vaatamata sellele leiab kohus, et vangistus tuleb pöörata täitmisele. U.R näol on ilmselgelt tegemist alkoholiga liialdava isikuga. U.R enda kinnitusel on ta kuritegude toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldatu, et ise ta ennast alkoholiga liialdavaks isikuks ei pea, kuid nüüd siiski plaanib ravile pöörduda, on kohtu hinnangul küllaltki vastuoluline ega sisenda veendumust, et U.R on vajadusest alkoholi tarvitamisest hoiduda tegelikult aru saanud. Just asjaolu tõttu, et 23.05.2017 juhtunu ei ole esmakordne rikkumine, ei ole otstarbekas vangistuse täitmisele pööramisega enam viivitada. Seda eriti asjaolu valguses, et U.R on alust kahtlustada karistuse kandmise ajal uute kuritegude toimepanemises. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused U.R ja tema kaitsja K. Saavo. U.R palub anda endale veel viimane võimalus ning selgitab, et ei suutnud end kohtus kaitsta ja ei mõistnud asja tõsidust. U.R on olemas perekond ja käib tööl betoonitöödel ja teeb üldkasulikku tööd. U.R on aru saanud oma vidagest ja kahetseb seda.
5. Kaitsja K. Saavo palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja mitte pöörata U.R suhtes täitmisele Tartu Maakohtu 18.10.2016 kohtuotsust samas kriminaalasjas.
6. Kaitsja hinnangul ei ole kohtumäärus kooskõlas

§-des 74 ja 75 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Määruses puuduvad piisavad põhjendused U.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

1. U.R on üldkasuliku töö tegemise kohustust täitnud nõuetekohaselt, mitteilmumisi ei ole esinenud. Süüdimõistetu soovib jätkada üldkasuliku töö tegemist, teeb lisaks ka juhutöid ja tal on elukaaslane, kes on lapseootel. Viimasel ajal ei ole U.R alkoholi tarbinud. U.R on nõus alluma alkoholivastasele ravile ja osalema sotsiaalprogrammis.
2. Arvesse tuleks võtta ka U.R vanust, ta on praegusel hetkel 19-aastane. Alkoholi tarbimise keelu rikkumine võib olla tingitud nooruslikust mõtlematusest, mitte väljakujunenud alkoholisõltuvusest. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebustes toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebustes toodud väidetele vaid järgmist.
4. Tulenevalt

§ 69

lg-st 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. U.R on ettekande kohaselt rikkunud käitumiskontrolli kohustust mitte tarvitada alkoholi.

1. Kaitsja toob välja, et U.R on täitnud üldkasuliku töö kohustust nõuetekohaselt. Lisaks toovad kaebajad positiivsena välja, et U.R on olemas elukaaslane ja tal on soov jätkata seaduskuulekat elu. Lisaks üldkasulikule tööle teeb U.R ka juhutöid ning soovib alluda alkoholismivastasele ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis.
2. Positiivne on asjaolu, et U.R ei ole rikkunud üldkasuliku töö kohustuste täitmist, kuid ei saa jätta arvesse võtmata, et U.R on rikkunud alkoholi tarvitades kontrollnõuete täitmist. U.R ei ole mõistnud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustuslikkust ning toodud vabandused alkoholi tarvitamise kohta on ennastõigustavad. Seetõttu, U.R , rikkudes käitumiskontrolli nõudeid alkoholi tarvitamise näol, on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning ei saa arvesse võtta

§ 69lg 6 rakendamisel vaid üldkasuliku töö kohustuste plaanipärast täitmist.

1. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et sotsiaalprogrammis osalemine suudaks U.R hoida eemal alkoholi tarvitamisest. Kui isik viibib kinnipidamisasutuses ei ole tal võimalik alkoholi tarvitada ning samuti on võimalik võtta osa taasühiskonnastavatest tegevustest, mis tagaksid tema käitumisviiside muutmise. Kaitsja ja U.R väited, mille kohaselt on ta leidnud töö betoneerijana ja mujal juhutöödel, ei ole tõendatud ja isegi juhul, kui U.R asub tööle, ei vähenda see automaatselt riske kriminaalhoolduse rikkumiste toimepanemisel.
2. Ringkonnakohus rõhutab, et katseaja põhieesmärgiks on uute kuritegude toimepanemisest hoidumine, samuti allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Käesoleval juhul ilmneb materjalidest, et U.R-ile on esitatud kahtlustus katseajal kahe kuriteo toimepanemises. Uute kuritegude toimepanemine aga suurendab riske veelgi ja seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul käitumiskontrolli tingimuste rikkumine ja uute kahtlustuste esitamine kriminaalasjades viivad karistuse täitmisele pööramisele, mis on põhjendatud ja vajalik.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus