← Eesti

1-17-5171/6

Obsah (7)§ 120§ 121§ 64§ 65§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2017, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5171 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane

§ 120

lg 1, § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav P.B isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello (kohtueelses menetluses) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.B

§ 120lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.B

§ 121

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ning mõista P.B-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada seda karistust osaliselt P.B-le Tartu Maakohtu 16.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10233 mõistetud karistuse, s.o 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõista P.B-le lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 3 alusel vabastada P.B mõistetud liitkaristusest tingimisi ning

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui P.B ei pane 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 alusel määratud järgnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada P.B katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st 1.

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada P.B katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata P.B-le kohustus osaleda katseajal kriminaalhooldaja poolt ettenähtavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata P.B katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.06.2017.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja

§ 75lg 2 sätestatud kohustused kohalduvad P.B-le alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata P.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

  1. Salvestis CD-R plaat, millel 2 Häirekeskusele tehtud kõne salvestust 26.10.2016, mis asub kriminaalasja juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
  2. Menetluskulud Välja mõista P.B-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. II astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetav sundraha 705 (seitsesada viis) eurot jätta tervikuna riigi kanda. Võimaldada P.B temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 3 (kolme) kuu jooksul, s.o hiljemalt 25.09.
  3. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 99917700041874 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade selleks tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu P.B süüdistatakse selles, et tema 21.10.2016, olles alkoholijoobes, Tartu linnas Aleksandri XXX korteris kasutas K.K.i suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et P.B kägistas K.K.i, mille peale sekkus K.K., kes kannatanu P.B haardest välja aitas. P.B põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega K.K.le füüsilist valu. Sellega pani P.B toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Veel süüdistatakse P.B selles, et 26.10.2016 kella 23.45 paiku, olles alkoholijoobes, helistas ta Tartu linnas Võru XXX korteris viibiva K.K. mobiiltelefonile numbriga XXX ja ähvardas K.K. tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes K.K.le, et „ “, millist ähvardust tajus K.K. reaalsena, tunnetades ohtu oma elule ja tervisele, kuna P.B oli varem tema suhtes vägivaldselt käitunud. Sellega pani P.B toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et P.B tunnistatakse süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 3 kuud vangistust.

Samuti taotleb prokurör, et P.B tunnistatakse süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista P.B-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada P.B-le mõistetud karistust osaliselt 16.01.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-10233 mõistetud karistusega 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning mõista P.B-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 3 alusel vabastada P.B mõistetud liitkaristusest tingimisi ning

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.B 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada P.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada P.B käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. Kokkuleppe järgi on menetluskuludeks 777 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 72 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on 705 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, ta teeb käesoleval ajal juhutöid, lisaks on tal võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses ning pärast talle süüksarvatavate kuritegude toimepanemist on teda 16.01.2017 kohtuotsusega kriminaalkorras karistatud ja ta on kohustatud 12 kuu vältel tasuma menetluskulud (kaitsjale makstud tasu ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha), mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline (sundraha) riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 3 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Eelmärgitud põhjustel tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel mõista P.B-lt menetluskuluna välja kaitsja tasu summas 72 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 705 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 72 eurot tasumine ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb P.B süüdi tunnistada

§ 120lg 1, § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt süüdistatava, tema kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht salvestiste osas CD-R plaat millel 2 Häirekeskusele tehtud kõne salvestust 26.10.2016, mis asub kriminaalasja juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.