← Eesti

4-21-1841/50

Obsah (6)§ 38§ 29§ 25§ 26§ 2§ 108

4-21-1841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohu

) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1 maakohus otsustas:

  1. Tunnistada L.R süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest 15 päeva.
  2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. 3.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 välja alusel välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 360 euro ulatuses.

  1. KrMS § 180 lg 3
  2. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 30 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700023930 ja selgitus „L.R, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 1 4-21-1841
  3. KrMS § 180 lg 3
  4. ja
  5. lause alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu summas 309,12 eurot riigi kanda.
  6. Asitõendid – 2 DVD-plaati- jätta väärteotoimikusse.
  7. Otsuse koopia anda L.R-ile, kaitsjale ja Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tallinna Vangla peaspetsialist HT koostas L.R-ile
  9. aprillil 2021 väärteoprotokolli selle kohta, et menetlusalune isik pani toime järgmised teod: •
  10. jaanuaril 2021 ajavahemikul 22:10 – 22:17 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse neljanda korruse kambri nr PK4-06 esisel alal L.R , olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, ärritus talle õigeaegselt kambrisse madratsi andmata jätnud valvurite LP ja AZ peale ning nimetas hoolimata ametnike poolsetest vabandustest LP idioodiks ja kutsikaks ning AZ fašistiks ja sibulaks. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ ja valvur LP; •
  11. jaanuaril 2021 ajavahemikul 20:04 – 20:07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse neljanda korruse kambris nr PK4-06 L.R , olles kinnipeetav Tallinna Vanglas ning soovides ära anda helistamise avaldust, sülitas kahel korral läbi kambri trellukse avause õhtusel loendusel tema avaldust vastu võtmast keeldunud vanemvalvur EP suunas. Esimesel korral tabas L.R-i sülg EP varjumise tõttu kambri ust ning kuna edaspidi oli EP varjunud kambri ukse taha, ei tabanud tema sülg ka teisel korral EP. Sülitamisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur EP; •
  12. jaanuaril 2021 ajavahemikul 11:01 – 11:07 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse teise korruse kambris nr PK2-09 L.R , olles kinnipeetav Tallinna Vanglas ning soovides graafiku väliselt helistada oma lähedastele, ärritus talle telefoni toomisest keeldunud valvur SO peale ning sülitas läbi kambri avatud toiduluugi kahel korral tema suunas. Kuna SO asetses toiduluugist eemal, siis L.R-i sülg teda ei tabanud. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud valvur SO; •
  13. veebruaril 2021 ajavahemikul 15:13 – 15:22 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse teise korruse kambris nr PK2-09 L.R , olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, ei lubanud läbi kambri trellukse jalutuskäigule 2 4-21-1841 minnes valvur SOl käeraudu endale paigaldada ning kui kambri juurde liikus vanemvalvur AZ, karjus ta viimasele „Sina sibul, mida sina siin passid? Kao üle Narva piiri!“. Peale seda sülitas L.R ühe korra valvur SO kõhu piirkonda. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ ja valvur SO; •
  14. märtsil 2021 ajavahemikul 07:54 – 07:59 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse teise korruse kambris nr PK2-11 L.R, olles kinnipeetav Tallinna Vanglas, sülitas hommikust loendust läbi viinud ja temalt kambrist madratsit ära võtma tulnud valvur AZ kahel korral. Esimesel korral sülitas L.R AZt näkku, kuid tema näo ees olnud visiiri tõttu tabas L.R-i sülg visiiri ja ametniku vormiriietust. Teisel korral tabas L.R-i sülg AZ ülakeha. Samuti sõimas L.R AZ sibulaks ja tiblaks. Sellise käitumisega solvas L.R tahtlikult ametikohustusi täitnud vanemvalvur AZ. Väärteoprotokolli kohaselt täidavad kirjeldatud teod KarS § 275 lg 1 koosseisu, s.o ametiisiku solvamine. 2.

§-de 48, 71 ja 84 alusel edastati väärteoasi arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt L.R viibib Tallinna Vanglas alates

  1. novembrist 2019 ja vabaneb
  2. mail
  3. L.R on käesoleval ajal 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud allumatuste ning ebatsensuursete, solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest. Lisaks on isikul 12 kehtivat väärteokaristust, millest viimased viis on määratud eelmise vangistuse ajal. Eelneva vangistuse jooksul on L.R karistatud ka kahel korral võimuesindaja solvamise eest rahatrahviga. K-raha andmetel (
  4. aprilli
  5. a seisuga) on isikul tasumata nõudeid kokku 7873,97 eurot, millest 68,60 eurot on Tallinn Vangla nõue (väärteoasjas nr 650016000480). Olenemata varasemalt määratud rahatrahvidest ei ole kinnipeetav L.R enda käitumist muutnud. Arvestades käesolevas väärteoasjas loetletud tegude arvu ja L.R-i varasemat käitumist, leiab kohtuväline menetleja, et isikut ei ole otstarbekas karistada järjekordse rahatrahviga, kuna varasemad rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma edaspidistest rikkumistest. Seega taotleb kohtuväline menetleja L.R-ile rangema karistusviisi ehk aresti kohaldamist.
  6. Harju Maakohtus toimusid väärteoasja istungid
  7. mail 2021,
  8. juunil 2021 ja
  9. juunil
  10. Kohus rahuldas menetlusaluse isiku taotluse ja määras talle kaitsja riigi õigusabi korras, kes osales kõigil kohtuistungitel. Menetlusalune isik L.R osales esimesel istungil (kui ta viibis kinnipeetavana vanglas), kuid ei ilmunud ei teisele ega kolmandale kohtuistungile. Teise kohtuistungi eel teatas L.R kohtule, et tal oli kokkupuude COVID-19 viirusega nakatunud isikuga ja tal esinevad ka haigustunnused, mistõttu palus istungi edasi lükata, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Samas teavitas kaitsja kohut kohtuistungil, et isik on nõus istungile kutsutud tunnistaja ülekuulamisega ilma tema kohalolekuta, mistõttu kohus pidas
  11. juunil 2021 istungit ilma menetlusaluse isikuta. Viimasele istungile L.R ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest, kuigi kaitsja selgituste kohaselt on ta kohtukutse kätte saanud ja istungist teadlik ning soovis istungist osa võtta. Menetlusalune isik ei vastanud ei kaitsja ega kohtu telefonikõnele ning ei teavitanud kohut ka muul viisil mitteilmumise põhjustest ega esitatud taotlust istungi edasilükkamiseks. Seetõttu peeti ka
  12. juunil
  13. a istung menetlusaluse isiku kohalolekuta. 3 4-21-1841
  14. Kohtuvaidlustes taotles kohtuväline menetleja L.R-i karistamist KarS § 275 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 järgi osaliselt, s.o 19.

jaanuaril ja

  1. jaanuari sündmuste osas teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaitsja hinnangul ei ole lõpuleviidud solvamisena kvalifitseeritav sülitamine kellegi suunas, kui sülg ei taba ründeobjekti – tegemist on vaid mittekaristatava väärteokatsega. Samuti ei ole kaitsja hinnangul solvamisena kvalifitseeritav LP nimetamine „kutsikaks“ ja „idioodiks“, kuna see ei ületa tavapärast vanglaametniku talumispiiri. Muude tegude osas palus kaitsja arvestada seda, et L.R viibis pika aja jooksul isolatsioonis ja tema teod olid põhjustatud muu hulgas vangla töökorraldusest. Samuti palub kaitsja mõista menetlusalusele isikule lühemat aresti, kui seda taotleb kohtuväline menetleja. PÕHJENDUSED
  2. Esmalt käsitleb kohus kaitsja taotlust taandada kohtuvälise menetleja esindaja HT

§ 25lg 1 p 3 ja § 26 lg 1 alusel.

  1. juunil 2021 toimunud kohtuistungil esitas kaitsja taotluse taandada HT väärteoasja menetlemisest, põhjendades seda järgmiselt. Koh tuväline menetleja esitas samal kohtuistungil tõendina väärteoasjas nr
  2. mail 2021 tehtud kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt L.R karistati muu hulgas kohtuvälise menetleja esindaja, s.o HTi solvamise eest KarS § 275 lg 1 alusel selle eest, et menetlusalune isik sülitas HTi suunas
  3. aprillil 2021, kui viimane tutvustas talle käesolevas asjas koostatud väärteoprotokolli. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistati L.R muu hulgas selle teo eest KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kaitsja leidis, et kohtumenetlus peab alati olema ja ka näima erapooletu ja see tingimus ei ole täidetud, kui kohtuvälise menetleja esindajana osaleb kohtumenetluses isik, kelle solvamise eest on L.R varem karistatud. Kaitsja märkis, et nõustub sellega, kui kohus lahendab selle taotluse kohtuotsuse tegemisel. Kohtuväline menetleja vaidles taandamisele vastu.
  4. Kohus jättis kohtuistungil

§ 26

lg 4 protokollilise määrusega kaitsja taotluse rahuldamata ja jääb ka kohtuotsuse tegemisel selle seisukoha juurde. Kohus leiab, et ainuüksi põhjusel, et L.R on varem karistatud HTi solvamise eest, ei ole praeguses asjas alust pidada kohtuvälise menetleja esindajat erapoolikuks ning see ei mõjutanud ka väärteomenetluse õiglust tervikuna. Esmalt tuleb arvestada, et

§ 26

lg 1 alusel esitatakse taotlus kohtuvälise menetleja ametniku taandamiseks viivitamata pärast taandamise alusest teada saamist. Kuigi kaitsjale sai väärteoasjas nr 65002100007714 kiirmenetluses otsuse tegemise fakt teatavaks alles

  1. juunil 2021 toimunud istungil, pidi menetlusalune isik olema otsuses kirjeldatust teadlik juba alates
  2. aprillist, s.o teo toimepanemisest. Kohus selgitas taandamise taotluse esitamise õigust menetlusalusele isikule ka kohtuistungil, mis toimus
  3. mail 2021, kuid L.R ei avaldanud, et tal on või on olnud kohtuvälise menetleja esindajaga konflikt ning viimane võib olla tema suhtes erapoolik. Ka pärast väärteoasjas nr 650021000077 otsuse tegemist
  4. mail 2021 olnuks L.R võimalik avaldada kohtuistungil isiklikult või oma kaitsja vahendusel, samuti kirjaliku taotlusena veendumust, et kohtuvälise menetleja esindaja ei ole erapooletu, kuid seda ei tehtud.
  5. Väärteomenetluse käiku analüüsides märgib kohus, et väärteoasja kohtuvälises menetluses koguti tõendeid enne kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu, kuna viimane leidis aset juba väärteoprotokolli tutvustamisel. Väärteoasja edastamist kohtule arutamiseks taotlusega mõista 4 4-21-1841 isikule arest on taotluses põhistatud. Samas ei ole kohus asja arutamisel seotud kohtuvälise menetleja taotlusega ja mõistab karistuse vastavalt kohtumenetluses tuvastatud asjaoludele. Väärib tähelepanu, et kohtumenetluse käigus ei ole ei kohtul, kaitsjal ega menetlusalusel isikul tekkinud kahtlust, et kohtuvälise menetleja esindaja on huvitatud isiklikult väärteoasja tulemusest või järgib menetluse toimetamisel muud isiklikku huvi. Kohtuvälise menetleja esindaja on olnud menetlusaluse isiku suhtes kohtuistungil viisakas ja lugupidav. Kohtu hinnangul ei tingi menetlusaluse isiku lugupidamatu või solvav käitumine menetleja vastu praeguses või varasemas menetluses tingimata menetleja taandamist ka juhul, kui selle pinnalt alustatakse väärteomenetlust. Vastupidine tähendaks menetlusosalise jaoks hõlpsat võimalust menetluse venitamiseks. Eeltoodu tõttu ei ole kohtuvälise menetleja esindaja HTi taandamine põhjendatud.
  6. Järgnevalt hindab kohus seda, kas L.R-ile etteheidetavad teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.
  8. jaanuaril 2021 ajavahemikul 22:10 – 22:17 toimepandud tegu, s.o AZ nimetamine „fašistiks ja sibulaks“ ja LP nimetamine „idioodiks ja kutsikaks“ on kohtu hinnangul tõendatud eeskätt tunnistajate AZ ja LP ütlustega kohtumenetluses. AZ kinnitas
  9. mail 2021 antud ütlustes, et
  10. jaanuaril vahetult pärast öörahu algust kell 22:14 kutsus valvur LP teda saatjaks neljandale korrusele. Kui ta jõudis neljandale korrusele, see oli kartserikamber PK4, P6 sektsiooni kõrval, siis kambriuks ja trelluks olid avatud. Võimalik, et kinnipeetav L.R asus kambrist väljaspool ja valvur LP oli paar meetrit temast eemal. Neil käis vaidlus ja probleemiks oli see, et valvurid ei ole enne öörahu algust talle madratsit kätte andnud. Need, kes viibivad kartseris, saavad madratsi enne öörahu algust ja siis hommikul p ärast äratust madrats korjatakse. Kuna öörahu juba algas ja kinnipeetav ei saanud madratsit, siis ta väljendas oma rahulolematust selle üle. Kui AZ jõudis kohale, siis ta tunnistas valvurite viga ja vabandas ning selgitas L.R-ile õigust esitada kirjalik kaebus valvurite tegevuse peale. Need seletused aga ei aidanud, kinnipeetav avaldas arvamust, et keegi nende kaebustega ei tegele ja keeldus kambrisse tagasi minemast. Tavaline praktika on nii, et kinnipeetav ise läheb ja võtab madratsi, vanglas on spetsiaalsed kapid, kus hoitakse madratseid päevasel ajal, see kapp asus viie meetri kaugusel kambri uksest. L.R ütles, et tema enam ei hakka seda madratsit ära viima ja kambrisse tooma, et ta tulevikus keeldub sellest. Tunnistaja meenutuse kohaselt valvurid võtsid ise madratsi kapist välja ja tõstsid kambriukse kõrvale, üritades ikkagi rahulikult seda olukorda lahendada, et ei peaks füüsilist jõudu kasutama. Kinnipeetav oli aga ikkagi ärritunud ja ei tahtnud tagasi minna. Pikema vestluse jooksul ikkagi rahunes maha, võttis madratsi ja läks tagasi kambrisse.
  11. Selle sündmuse käigus nimetas L.R tunnistajat „sibulaks“ ja „fašistiks“ ja paarimeest ehk LP „kutsikaks“, arvatavasti sellepärast, et paarimees oli üsna uus töötaja, paar kuud alles vanglas tööl. Tunnistaja selgitas, et sellised väljendid tema suhtes olid solvavad ja alusetud. Nende kasutamise kontekstiks oli kinnipeetava arvamust, et AZ on negatiivselt meelestatud eestlaste vastu ja teeb selliseid asju (nagu madratsi väljastamata jätmine) meelega. AZ andis ütlusi, et madratsi mitteõigeaegne väljastamine oli tingitud töökoormusest, ta ei diskrimineeri kuidagi kinnipeetavaid nende rahvuse põhiselt ja kohtleb neid ühtemoodi. Samuti üritab ta 5 4-21-1841 seaduse raames aidata kinnipeetavaid ja võimaldada neile vajalikke asju, näiteks on ta toonud L.R-ile värskemaid ajalehti, kuigi see ei kuulu otseselt tema ülesannete hulka.
  12. Tunnistaja AZ ütlusi kinnitas tunnistaja LP, kelle kohtumenetluses antud ütluste kohaselt toimus sündmus jaanuaris 2021, kui kinnipeetav L.R-ile jäi õigeaegselt andmata madrats. Tunnistaja oli valveringil, kus kontrollitakse kambrite ja kinnipeetavate korrasolekut, ja umbes kella 22:09 paiku jõudis kinnipeetav L.R-i kambri PK4-06 juurde. Siis kuulis tunnistaja mingit lööki vastu kambriust või trellust ja kahtlustas kohe, et tegemist võib olla sellega, et valvurid unustasid L.R-ile madratsi õigeaegselt sisse anda. LP avas kambriukse ja nägi seal kinnipeetavat, kes oli ärritunud olekus ja avaldas arvamust, et nemad teevad talle meelega seda, ehk ei anna madratsit sisse. Tunnistaja kinnitas, et tunnistas viga ja vabandas ning küsis kinnipeetava käest kohe, kas viimane on võimeline ise madratsile järgi minema. Kinnipeetav näitas esialgu rahunemise märke ja ütles, et jah. Seejärel avas LP kambri ukse ja kinnipeetav liikus kapi juurde, kus asub tema madrats, mis on rulli keeratud. Kui kinnipeetav haaras madratsi, siis ta ägestus, viskas madratsi kambriukse juurde maha ja algas valjuhäälne sõimamine. Kinnipeetav sõimas tunnistajat idioodiks, avaldas arvamust, et seda tehakse talle meelega; ta on ainuke, kellega selliseid asju üldse juhtub. Samuti nimetas ta tunnistajat kutsikaks. Selle peale kutsus LP ka vanemvalvur AZ, kellega koos üritati kinnipeetavat maha rahustada. AZ saabumisel sõimas kinnipeetav AZt kohe „rassistiks“ ja „sibulaks“, tehes seda korduvalt. Tunnistaja sõnul kumbki valvur selle peale ei ärritunud, nad jäid rahulikuks, üritasid kinnipeetavat maha rahustada, tunnistasid korduvalt oma viga. Lõppkokkuvõttes suutis AZ kinnipeetava maha rahustada ja suunata ta kambrisse. Kinnipeetav ise ei olnud nõus oma madratsit kaasa võtma ja ütles, et kui valvurid ise talle seda kambrisse ei anna, siis ta hakkab laamendama. Selle peale otsustas AZ selle madratsi ise kambrisse panna. Pärast seda sulgesid valvurid kambri ukse ja sellega sündmus lõppes. Tunnistaja kinnitas, et tundis end solvatuna L.R-i sõnadest, sest ta on kindel, et ei ole idioot ehk rumal inimene või puudega ega ole väärt sellist kinnipeetava hinnangut.
  13. Tunnistajate ütlusi kinnitab
  14. veebruari
  15. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 39-46) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone
  16. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatud sündmuste käik tunnistajate kirjeldusele sellel päeval toimunust. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud salvestiselt failikaustas nimega „14.01.2021 L.R sõimab“ asuv videosalvestis algab
  17. jaanuaril 2021 kell 22:09:22, salvestis on 9 minutit ja 36 sekundit pikk ja kajastab Tallinna Vangla
  18. üksuse
  19. korruse aatriumis toimuvat. Videosalvestisel kajastatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate käitumine vastab tunnistajate ütlustele, muu hulgas nähtub sellelt, et
  20. jaanuaril 2021 kell 22:09:25 avab LP kambri nr PK4-06 ukse, kust väljub menetlusalune isik. L.R liigub otsaseina ääres asuva heledat värvi kapi juurde ning lükkab lahti kapi ühe ukse. Pärast seda keerab menetlusalune isik ennast ümber näoga valvuri poole ja hakkab temaga rääkima ja kätega žestikuleerima. L.R-i kehakeelest on arusaadav, et ta on ärritunud. Seejärel võtab menetlusalune isik kapist rulli keeratud voodivarustuse (madratsi) ja jätkab rääkimist, samal ajal žestikuleerides. Kell 22:11:00 viskab L.R enda käes olevat madratsit aatriumi põrandale, jätkates rääkimist ja kätega žestikuleerimist. Kell 22:11:16 liigub L.R kambri ukse juurde ja kõnnib edasitagasi. Kell 22:12:32 ilmub kaamera vaatevälja vanemvalvur AZ, keda nähes laiutab L.R 6 4-21-1841 käsi ja jätkab rääkimist ja žestikuleerimist. Valvurid seisavad, vaatavad L.R-i poole ning vahepeal räägivad ja žestikuleerivad L.R-i suunas. Kell 22:17:23 siseneb L.R kambrisse ja vanemvalvur AZ võtab maas oleva rulli keeratud madratsi ning tõstab selle L.R-i kambrisse.
  21. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tuvastatud, et L.R kasutas vangivalvurite suhtes solvavaid väljendeid. Kuigi LP mäletamist mööda kasutas L.R sõna „rassist“, mäletab AZ ise, et kasutati sõna „fašist“. Kohus leiab, et on usutav, et AZ mäletab paremini, mis sõnu tema suhtes kasutati. Mõlemad sõnad on aga sõimusõnana kasutatavad analoogses tähenduses, kirjeldamaks isikuid, kes väärkohtlevad teisi inimesi tulenevalt nende rassi- või rahvuskuuluvusest. AZ suhtes kasutatud sõnad „fašist“ ja „sibul“ on objektiivselt solvavad. Eesti slängisõnaraamatu (vt https://portaal.eki.ee/dict/slang) kohaselt on „sibul“ halvustav slängiväljend venelaste kohta. Sellel väljendi päritolu on seotud Peipsi ääres elavate venelastega, kes kasvatavad sibulaid. Selle väljendi kasutamisega viitas L.R põhjendamatult seoses valvuri tööülesannete täitmisega viimase rahvusele, olles rahulolematu viimase tööga, s.o tegemist on n-ö etnilise halvustamisega. Ka sõnal „fašist“ on vaieldamatult negatiivne varjund, seostades isikut fašismi- ja natsiliikumistega, s.o muu hulgas kellegi diskrimineerimisega ja tagakiusamisega. LP suhtes kasutatud sõnad „kutsikas“ ja „idioot“ on kohtu hinnangul samuti objektiivselt solvavad, sest nende antakse halvustav hinnang vangivalvuri kogemusele ja vaimsetele võimetele. Eesti keele instituudi
  22. a ühendsõnastiku;) kohaselt on „idioot“ ülimal määral totter, rumal inimene, lollakas ((https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/idioot/1) ja „kutsikas“ inimese suhtes kasutatuna halvustav väljend noore inimese kohta (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kutsikas/1). Ametnike jaoks olid L.R-i väljendid solvavad, sest nad tegid oma tööd ja vabandasid isiku ees. AZ selgitas kohtu hinnangul veenvalt, et ta tajus enda halvustamist rahvuse tõttu. LP selgitas, et tema jaoks olid kasutatud väljendid solvavad, sest ta ei pea end rumalaks.
  23. AZ ametikohale nimetamise käskkirjast (tl 7) ja ametijuhendist (tl 8-12) tuleneb, et teda nimetati
  24. mail 2020 alates
  25. juunist 2020 Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. LP ametikohale nimetamise käskkirjast (tl 13) ja ametijuhendist (tl 14-17) nähtub sama. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab avaliku korra kaitse laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. aprilli
  27. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 10). Mõlemad ametnikud kinnitasid, et L.R-i kõnepruuk oli tingitud vahejuhtumist madratsiga ja menetlusalune isik oli ärritunud, sõimas neid just seetõttu, mis tähendab, et solvamine oli seotud vangivalvurite ametiülesannete täitmisega.
  28. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski oma sõnakasutusega solvata ametnikke, kes tema arvates kiusasid teda sellega, et ei andnud õigel ajal madratsit. 7 4-21-1841
  29. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu
  30. jaanuaril 2021 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
  32. jaanuaril 2021 ajavahemikul 20:04 – 20:07 toimepandud tegu, s.o EP suunas sülitamist, tõendavad kohtu hinnangul EP ja ET ütlused kohtumenetluses. EP andis ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta täpset kuupäeva, kuid umbes pool aastat tagasi oli ta n-ö lõpetav vahetus vanglas ja seetõttu tegi ka loendust. Tegemist oli õhtuse loendusega, mis algab kell 19.
  33. Tunnistaja ei mäleta, kes temaga oli sellel päeval vahetuses, aga vastu võttis ET. Kui nad jõudsid sinna kambri juurde, mis oli PK4-06, siis EP avas kambri metallukse ja menetlusalune isik nõudis võimalust helistada. EP kinnitab, et tema ei käinud kambris sees.
  34. Vastavalt vangla sisekorraeeskirjale kinnipeetav peab andma eelnevalt oma avalduse, et järgmisel päeval helistada saada, aga L.R nõudis, et ta peab kohe saama helistada, mida tunnistaja ei võimaldanud. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja, et sisekorraeeskirja kohaselt peab telefoniavalduse esitama õhtusel loendusel ja see täidetakse järgmisel päeval. Nii käib see kõigi avaldustega. Tunnistaja selgitas, et kuna menetlusalune isik üritas anda avaldust kohe helistamiseks, siis seda poleks saanud igal juhul rahuldada, lisaks viskas L.R selle avalduse põrandale. Tunnistaja sõnul soovisid nad loendust edasi teha, aga kinnipeetav ärritus, oli näha, et ta läks agressiivses ja pahuraks. EP oli temaga kohakuti ja L.R nimetas valvureid kukkedeks ja igasuguseid erinevaid sõimusõnu tuli sealt, mida tunnistaja enam ei mäleta. Menetlusalune isik tahtis ikkagi oma telefoniavaldust anda ja selgitas, et teised ametnikud on varem lubanud (kohe) helistada. Siis sülitas L.R EP suunas, kuid sülg ei tabanud valvurit, kuna ta sai varjuda ukse taha. Tunnistaja tajus, et sülg oli suunatud just talle, kuna ta oli menetlusaluse isikuga kohakuti ja sülg tuli tema suunas, aga ta jõudis ukse taha varjuda. Valvurid proovisid menetlusaluse isikuga edasi vestelda, et saaks ikkagi kambrisse siseneda ja loendust teha, mis ei õnnestunud. H iljem sülitas L.R korra veel, aga siis oli tunnistaja juba ukse varjus ja sellega poleks enam pihta saanud, esimese süljega oleks pihta saanud, kui tunnistaja ise ei oleks eest ära hüpanud. Teine isik oli kaugemal, nii et teine kord läks see sülg lihtsalt kõigist mööda. See oli lihtsalt demonstratiivselt tehtud. Loendusele kutsuti veel teised ametnikud, sh HO. Lõpuks tuli korrapidaja TK ka sinna ja siis korrapidaja läks ise sinna sisse kinnipeetavaga rääkima. Eelnevalt kinnipeetav ütles, et need, kes siia kambrisse tulevad, neid ta kohe esimesena lööb. Et vältida seda ohtu, et mitte minna, teavitati kõiki teisi. Lõpuks korrapidaja tuli ja tema sai sinna kambrisse sisse minna. Vahepeal L.R ei võimaldanud ka sulgeda kambriust, sest tal käsi oli trellukse vahel. EP kinnitab, et tundis end solvatuna sellest, kui kinnipeetav käitus üleolevalt, ropendades ja sülitades tema suunas, see sülg näitab, et ametnik ei ole kinnipeetava jaoks miskit, L.R võib teha, mida ta tahab. L.R ei ole tunnistaja ees vabandanud.
  35. Tunnistaja EP ütlusi kinnitavad üldjoontes tunnistaja ET ütlused, mille kohaselt ta tuli tööle
  36. jaanuaril õhtuses vahetuses ja nad hakkasid tegema õhtust loendust koos vanemvalvuri EPga. Valvurid jõudsid L.R-i kambrisse, ta tahtis telefoni saada, pakkus avaldust. Vanemvalvur EP ütles talle, et täna telefoni ei saa, avaldus tuleb anda eelmisel õhtul. Ka tunnistajale teadaolevalt ei rahuldata sel viisil helistamise taotlusi, vaid neid peab sisse andma päev enne, hommikuse loenduse ajal. L.R ärritus selle peale koheselt. Kuna loendus oli juba tehtud seal kambris, siis valvurid tahtsid kambriukse kinni panna ja edasi toimetada. Kambris käis vaid ET, EP jäi ukse peale seisma. L.R ei lasknud, pani käed ukse vahele 8 4-21-1841 ja nõudis ikka oma telefoni. Hakkas kasutama igasuguseid ebatsensuurseid väljendeid: nimetas valvureid kukekarjaks, mingil hetkel sülitas kaks korda valvurite poole, väikeste vahedega, kuid keegi pihta ei saanud. Tunnistajale tundus, et see oli suunatud rohkem EPle, sest viimane suhtles rohkem kinnipeetavaga. ET ei tundnud end puudutatuna. L.R ütles veel, et see, kes esimesena kambrisse siseneb, sellel ta lööb hambad sisse. Samuti lubas ta lõhkuda madratsikapi. Kinnipeetaval oli käsi ukse vahel, mistõttu ei saanud ka kambriust kinni panna, kuni lõpuks tuli korrapidaja sinna, kes sai olukorra lahendatud.
  37. Eeltoodust nähtub, et tunnistajate ütlused langevad kokku selles osas, et L.R vihastas selle pärast, et talle ei võimaldatud samal õhtul helistada ja hakkas seetõttu ropendama ja sülitama. Kuna mõlemad tunnistajad kinnitavad, et kinnipeetavaga suhtles rohkem EP, on usutavad EP ütlused, et sülitamine oli suunatud just talle ja ta tundis end sellest solvatuna. Kuigi tunnistajate ütlused erinevad selles osas, kas avalduse pidanuks tegelikult andma eelneva päeva hommikul või õhtul, ei ole sellel määravat tähtsust sündmuse kui sellise osas, kuna tegemist ei ole vahetult tunnistajate poolt tajutud asjaoluga, vaid nende tõlgendusega vangla sisekorraeeskirjadest ja reeglitest. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused kooskõlas ka
  38. veebruari
  39. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 39-46) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP -hoone
  40. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatud sündmuste käik tunnistajate kirjeldusele sellel päeval toimunust. Sündmust kajastab videosalvestis pealkirjaga „19.01.2021 L.R sulitab“ ja see algab salvestise aja järgi 19.01.2021 kell 20:01:59, on 23 minutit ja 51 sekundit pikk ja kajastab Tallinna Vangla
  41. üksuse
  42. korruse aatriumis toimuvat. Salvestiselt nähtub, kuidas EP ja ET tulevad kambri nr PK4-06 juurde. Kell 20:01:51 ET siseneb kambrisse ja EP ootab väljas, nagu selgitasid ka tunnistajad. Seejärel on näha, et ET väljub kambrist ja suleb kambri trellukse ning EP püüab sulgeda kambri metallust, kuid see ei õnnestu, sest L.R sirutab oma käe trellukse vahelt kambriukse vahele. Ametnikud jäävad kambri juurde seisma ja vaatavad selle suunas. Kell 20:04:08 hakkab EP uuesti kambri välisust sulgema, kuid L.R-i käsi on endiselt ukse vahel ja ta vehib käega. Kell 20:04 :17 varjub EP äkitselt kambri välisukse varju (seda on näha ka vaatlusprotokolli juurde koostatud fototabelilt, fotod nr 6 ja 7) ja ET astub uksest eemale. See vastab tunnistajate kirjeldusele sülitamise hetkest. EP üritab jätkuvalt sulgeda kambri välisust ja kell 20:07:40 varjub ta jälle ukse varju ja ET astub kambrist eemale (foto nr 8). Sündmuskohale tulevad ka teised ametnikud ja lõpuks siseneb kambrisse korrapidaja TK, kes väljumisel sulgeb enda järel ka kambri uksed. Seega on ka videosalvestiselt nähtavad hetked, kus EP peab end varjama ukse taga, et teda ei tabaks kinnipeetava sülg.
  43. Kohtu hinnangul on nende tõenditega tuvastatud, et L.R sülitas EP suunas, kuid ei tabanud teda, sest ametnik varjus ukse taha. Kaitsja hinnangul ei pannud seega L.R selles osas toime lõpuleviidud solvamise, vaid tegemist oli (vaid) solvamise katsega, mis ei ole aga karistatav KarS § 275 lg 1 järgi tulenevalt KarS §-st 251 . Kohus ei nõustu selle seisukohaga ja seda järgmistel põhjustel. Kohus märgib, et eesti keeles tähendab „sülitama“ kõnekeeles „kellestki mitte hoolima, mitte välja tegema“ (vt nt Eesti keele seletav sõnaraamat 2009, veebis http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%BClitama&F=M). Samuti on üldtuntud väljend „näkku sülitama“, mis tähendab „kellegi suhtes jõhkralt, häbematult, alandavalt käituma“ (vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=n%C3%A4gu). Sülitamine, kui see on 9 4-21-1841 ilmselgelt suunatud teise inimese pihta, väljendab Eesti ja ka tervikuna Euroopa kultuuris teo toimepanija põlglikku ja üleolevat suhtumist sellesse isikusse, kelle suunas ta sülitab. Tunnistajate sõnutsi kaasnes sülitamisega L.R-i sõim nende suunas ehk siis ilmselgelt pidas L.R vajalikuks võimendada oma sõnu ka füüsilise rahulolematuse väljendusega, soovides näidata enda negatiivset arvamust vanglaametnikest. Tavapärases viisakas suhtlemises inimeste vahel ei ole enda kehavedelike tahtlik suunamine teisele inimesele ilma viimase nõusolekuta aktsepteeritav. Seega on tegemist solvamisega juba selle teo toimepanemisel sõltumata sellest, kas sülg objekti ka tegelikult tabab. Seda kinnitavad ka EP ütlused, kelle sõnul näitas sülitamine tema jaoks, et vanglaametnik ei ole L.R-i jaoks autoriteet ja kinnipeetav tunneb, et ta võib teha, mis ta tahab ja seda sõltumata sellest, et sülg teda vahetult ei tabanud.
  44. EP ametikohale üleviimise käskkirjast (tl 24) ja ametijuhendist (tl 26 -29) tuleneb, et teda viidi alates
  45. juulist 2018 Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. Nagu eespool märgitud, Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab avaliku korra kaitse laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. aprilli
  47. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-31-16, p 10). Nii EP kui ka ET kinnitasid, et L.R-i käitumine, s.o sülitamine, oli tingitud tema rahulolematust EP keeldumisega võimaldada tal samal õhtul telefonikõne, s.o oli seotud EP ametiülesannetega.
  48. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski sülitamisega solvata ametnikku, kes ei rahuldanud tema taotlust helistamiseks.
  49. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu
  50. jaanuaril 2020 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
  52. jaanuaril 2021 ajavahemikul 11:01 – 11:07 toimepandud tegu, s.o SO suunas sülitamist tõendavad kohtu hinnangul järgmised tõendid. Tunnistaja SO
  53. mail 2021 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et sündmus toimus
  54. jaanuaril. L.R oli üksikkambrisse paigutatud. Tunnistaja lõpetas kõrvalolevas sektsioonis jalutuskäigu ja kinnipeetav soovis temaga suhelda. Valdavalt see jututeema keerles ümber telefonikõne käesoleval päeval, ta soovis helistada oma lähedastele, sest tegemist oli nädalavahetusega. Vanglas me peame viima telefoni kambri juurde, ühendama selle pistikusse ja võimaldama kinnipeetavatel kaks korda nädalas helistada. Selleks kuupäevaks oli hakanud kehtima uus helistamise graafik, mille alusel sellel päeval L.R helistamist ei olnud. Seda tunnistaja ka selgitas ja tõi veel eraldi paberkandjal uue korralduse ja ka Tallinna Vangla kodukorra. L.R ärritus ja soovis ametnikku manipuleerida oma käitumisega, et talle tuldaks vastu. Ta oli ilmselgelt ärritunud ja soovis manipuleerida, kas siis oma käitumisega, oma vihaga, oma ähvardustega, mõjutamisega seda, et ametnikud muudaksid oma käitumist ja tuleksid talle kuidagi vastu. L.R oli SOle kogu aeg piisavalt lähedal, suhtlemine toimus läbi kambriluugi ja vestluse käigus L.R sülitas SO suunas läbi kambriluugi. Sülg pritsis laiali ja lendas ametniku suunas. SO selgitas, et selline käitumine üllatas ja solvas teda, sest üheksa 10 4-21-1841 aasta jooksul, mil ta on ametnikuna töötanud, ei ole ükski kinnipeetav tema peale sülitanud. Tunnistaja ei provotseerinud kuidagi L.R ega soovinud talle midagi halba. Seejärel suhtles tunnistaja L.R-iga edasi, küsides, mis oli sellise käitumise eesmärk ja tõi talle erinevaid dokumente. Mingil hetkel kui tunnistaja ära käis, viskas L.R läbi luugi oma prügikasti tühjaks. SO hakkas koristama ja vestles L.R-iga edasi ning siis kinnipeetav sülitas uuesti. Kohtumenetluses väitis tunnistaja seejuures, et sel korral sülg tabas teda, kuid kuna see väljub süüdistuse piiridest jätab kohus selle asjaolu arvestamata. Kohtu hinnangul on ka võimalik, et tunnistaja SO ajab selles osas kaks sündmust sassi (vt kohtuotsuse p 32). Tunnistaja suhtles L.R-iga edasi, kuni viimane rahunes.
  55. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused kooskõlas ka
  56. veebruari
  57. a asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 39-46) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone
  58. üksuse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatud sündmuste käik tunnistaja kirjeldusele sellel päeval toimunust. Sündmust kajastab videosalvestis pealkirjaga „30.01.2021 L.R sulitab“ ja see algab salvestise aja järgi 30.01.2021 kell 11:00:58, on 6 minutit ja 34 sekundit pikk ja kajastab Tallinna Vangla
  59. üksuse
  60. korruse aatriumis toimuvat. Kell 11:01:03 liigub kambri nr PK209 ukse juurde SO, kelle käes on valget värvi A4 suuruses paberitaoline ese. Kambri PK2-09 toiduluuk on lahti ja kambri ukse ees põrandal on prügi. Kell 11:01:24 lükkab SO prügi kokku, siis astub kambrist paar sammu eemale ja jääb vaatama toiduluugi suunas. Kell 11:02:47 tõmbab tunnistaja järsku enda vasaku õla tahapoole ja vaatab alla vasakule (foto nr 10) ning vaatab toiduluugi poole. Kell 11:04:29 astub SO toiduluugist veelgi kaugemale ja žestikuleerib kätega toiduluugi suunas. Kell 11:05:01 astub SO järsku ühe sammu tahapoole ja vaatab enda ette põrandale, žestikuleerides jällegi parema käega. Sündmus lõpeb kell 11:07:27, mil SO läheb ära. Kaudselt kinnitavad sündmust ka tunnistaja TMi
  61. juunil 2021 kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta mäletab, et kõndis talvel mööda kambrist PK209, kus viibis L.R , toiduluuk oli lahti, menetlusalune isik vaatas luugist välja, SO seisis 3-4 meetrit luugist eemalt ja siis L.R karjus tunnistajale, et „mis sa vahid siin“. T Mi kambrist möödumist kinnitab ka sündmuse videosalvestis, millest nähtub, et TM sisenes aatriumisse kell 11:02:09, kes kõndis kambrist mööda.
  62. Kohus ei pea vajalikuks korrata eelnevalt toodud põhjendusi, miks sülitamine ametniku suunas on käsitletav solvanguna, vaid leiab, et need rakenduvad ka selle sündmuse puhul. SO ütluste kohaselt oli see tema jaoks solvav, sest ta kohtles L.R õiglaselt ja püüdis teda aidata. Tema pikaajalise staaži jooksul ei ole keegi varem tema pihta sülitanud. Tunnistaja hinnangul üritas menetlusalune isik oma käitumisega manipuleerida ametnikku nõustuma tema nõudmistega.
  63. SO ametisse nimetamise käskkirjast (tl 33) ja ametijuhendist (tl 34-38) tuleneb, et teda nimetati alates
  64. aprillist 2020 Tallinna Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri ametikohale ja ta täidab avaliku võimu ülesannet, s.o teostab riiklikku järelevalvet. Nagu eespool juba selgitatud on vanglaametniku puhul tegemist avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaga KarS § 275 lg 1 tähenduses. SO ütlustest nähtub, et sülitamine on tingitud just nimelt sellest, et ta täitis oma ülesandeid vanglaametnikuna ehk valvurina, suheldes kinnipeetavaga seoses viimase taotlusega telefonikõneks. L.R käitus analoogselt nii SO kui ka EP suhtes, kui need isikud keeldusid rahuldamast tema taotlust koheselt helistamise võimaldamiseks, seega 11 4-21-1841 tegemist on teatava käitumismustriga. Sülitamisega väljendas L.R ilmselgelt rahulolematust vanglaametnikega, kes ei nõustunud täitma viivitamatult tema soove. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski sülitamisega solvata ametnikku, kes ei rahuldanud tema taotlust helistamiseks.
  65. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu
  66. jaanuaril 2021 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
  68. veebruaril 2021 ajavahemikul 15:13 – 15:22 toimepandud tegu, s.o AZ ja SO solvamist tõendavad kohtu hinnangul järgmised tõendid. AZ andis kohtumenetluses ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et oli sündmus jaanuari ja märtsi vahel, kui ta oli vahetuses SOga ja L.R-i ning SO vahel oli konflikt. See toimus teisel korrusel, kuna tegemist oli lukk-kambriga ehk isoleeritud kambriga. Kui AZ jõudis kohale, siis konflikt juba oli ja ta nägi, kuidas L.R sülitas SO suunas ja tabas viimase vormi. Kas selle sündmuse või mõne teise ajal ütles L.R talle jällegi „sibul“ ja „kao üle Narva piiri“. Ka SO andis ütlusi selle kohta, et pärast jaanuarist toimunud sündmust oli veel üks vahejuhtum, kus L.R oli vaja viia jalutuskäigule. Kui tunnistaja jõudis L.R-i kambri juurde, siis viimane ei allunud korraldusele panna käed selja peale, mis oli ohjeldusmeetmete kasutusstandardi kohaselt nõutav. SO kutsus korrapidaja ja lõpuks ikkagi viidi L.R jalutama. Ka selle sündmuse ajal L.R sülitas vanglaametnike suunas läbi trellide koridori poole, kuid vist keegi ei saanud pihta. Sellega L.R väljendas oma meelsust. Seekord L.R siiski vabandas mõne minuti möödudes oma käitumise pärast. SO ei mäletanud kohtuistungil täpselt, aga ilmselt viibis ka selle sündmuse juures AZ, kellele L.R ütles jälle „sibul“. See võis olla ka
  69. jaanuaril 2021 toimunud sündmuse ajal. Kohus avaldas kohtuvälises menetluses
  70. märtsil 2021 tunnistaja SO antud ütlusi, mille kohaselt selle teo puhul ütles L.R AZle „Sina sibul, mida sina siin paasid, kao üle Narva piiri“. Tunnistaja möönis, et ta võib ajada sündmusi mingil määral omavahel segamini ehk siis on võimalik, et AZ viibis
  71. veebruaril 2021 L.R-i kambri juures.
  72. Tunnistajate ütlusi kinnitab vähemalt osaliselt
  73. aprilli
  74. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 59-66) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone
  75. üksuse teise korruse videokaamera salvestisi. Kuigi salvestisel ei ole heli, siis kohtu hinnangul vastab videosalvestisel kajastatu tunnistajate kirjeldusele sellel päeval toimunust, kinnitades, et sündmuse juures viibisid just SO ja AZ. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videosalvestiselt „06.02.2021 L.R sulitab“, et see algab 06.02.2021 kell 15:09:19 ja on 16 minutit ja 11 sekundit pikk. Salvestiselt nähtub, et teisel korrusel kambri PK2-09 juures on SO, kes suhtleb L.R-iga, nende vahel on trelluks. L.R sätib kambris oma riideid, SO aga kambrist paremal olevaid esemeid. Kell 15:13:46 seisab SO endiselt ukse juures ja kambri juurde liigub ka AZ, kes paneb enda näo ette visiiri. Kell 15:15:01 seisavad SO ja AZ endiselt kambri ukse juures. Kell 15:15:31 tõmbab SO enda vasakut õlga tahapoole ja kõnnib edasi-tagasi. Kell 15:22:58 tuleb kaamera vaatevälja korrapidaja VV, kes hakkab L.R-iga rääkima, siis sulgeb kambri ukse ja ametnikud räägivad omavahel. See on kooskõlas SO ütlustega selle kohta, et L.R ei allunud tema korraldustele ja tuli kutsuda korrapidaja. 12 4-21-1841
  76. Kohus on juba selgitanud, miks ta peab sülitamist vanglaametniku suunas ja isiku nimetamist „sibulaks“ solvavaks ja seda kinnitasid ka ametnikud ise. AZ kinnitas, et SO sai süljega pihta kõhu piirkonda. Kuna SO ise sündmuse detaile kohtus ei mäletanud, kuid kinnitas sülitamise fakti, peab kohus selles osas AZ ütlusi usaldusväärseks. Neid ütlusi kinnitab ka SO ettekanne sündmuse kohta, milles ta kirjeldas enda tabamist süljega (tl 47). L.R-i käitumine oli ilmselgelt seotud ametnike keeldumisega lubada tal liikuda ilma käeraudadeta ehk ametnike tööülesannetega. Tegemist oli vanglaametnikega, kes teostasid avalikku võimu. Kohtu hinnangul on ka see tegu toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski sülitamisega ja sõimamisega solvata ametnikke, kelle käitumisega ta ei olnud rahul. Nagu eespool tuvastatud, tegemist oli 2 kuu jooksul juba
  77. sündmusega, kus L.R solvas ametnikke analoogsel viisil, mistõttu pidi ta vaieldamatult aru saama selle mõjust valvuritele. Sellele viitab ka SO ütlus selle kohta, et sel korral L.R ka vabandas tema ees.
  78. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu
  79. veebruaril 2021 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
  81. märtsil 2021 ajavahemikul 07:54 – 07:59 toimepandud tegu tõendavad kohtu hinnangul samuti eeskätt tunnistajate AZ, TM ja RP ütlused. Tunnistaja AZ selgitas kohtuistungil, et
  82. märtsil toimus hommikune loendus umbes kell 7:53 ja nad alustasid loendust esimesest kambrist teisel korrusel. AZ oli lõpetamas ehk vahetust üle andmas. Temaga koos oli vanemvalvur TM, kes alustas vahetust ja siis oli SK, tavaline valvur. L.R-ile oli määratud käitumisjuhis, et oli vaja käerauad paigaldada. AZ tegi kambriukse lahti ja kohe kinnipeetav ehk L.R väljendas rahulolematust, et ta ei saanud öösel magada. Tema arvates öösel või peale öörahu algust, keegi on käinud tema kambri kõrval koristamas, kolistamas ja see segas tema und. Tunnistaja kinnitas L.R-ile , et õhtul mitte keegi seal koristamas ei käinud. Menetlusalune isik ei olnud aga selle vastusega rahul, kuna ta väidetavasti ei saanud korralikult puhata ja päevaks võetakse talt madrats ära, kuna ta viibib parasjagu kartseris. L.R kinnitas, et ta on magamata ja tunnistaja nägi, et ta on pahur. AZ selgitas enda sõnade kohaselt L.R-ile , et viimane eksib ja nüüd on vaja jätkata hommikuse loendusega, mistõttu tuleb paigaldada käerauad. Selle peale läks L.R endast välja ja sülitas tunnistaja pihta. Sülg tabas visiiri, mis oli tunnistajal ees ja võimalik, et ka vormiriideid. AZ astus eemale ja kinnipeetavaga hakkas suhtlema RP. Olukord kestis veel mõnda aega ehk madratsit ei olnud võimalik ära võtta ja L.R ei võimaldanud kambrisse siseneda. Vahepeal ta sülitas uuesti AZt. AZ ja RP otsustasid siseneda kaitsevarustuses kambrisse. Selleks hetkeks sinna jõudsid juba valvur OK ja üksuse juhi abi RJ. Lõppkokkuvõttes kui valvurid avasid kambriukse, siis L.R kuulas korraldusi, liikus seina äärde. Kambrikaamera oli samuti ära kaetud, seda puhastas OK. Võimalik, et sama sündmuse jooksul ütles menetlusalune isik tunnistajale „sibul“ ja „tibla“ või „tõmba nahhui üle Narva piiri“, see oli tema puhul tavaline. Tunnistaja AZ kinnitas, et nii sülitamine kui L.R-i sõnakasutus olid tema jaoks solvavad ja alandavad.
  83. RP andis
  84. juunil 2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta mäletab kahte sündmust seoses L.R-iga , kuid ei mäleta enam detaile, see võis olla umbes kaks kuud tagasi. Temal endal kinnipeetavaga konflikte ei ole olnud, aga tema teada ei meeldi 13 4-21-1841 menetlusalusele isikule AZ ja TM. L.R on AZt sõimanud „sibulaks“ ja sülitanud tema pihta ning öelnud „kasigu sinna piiri taha tagasi“. L.R ärritub kergesti, hakkab karjuma. RP ei tea, et AZ ise oma käitumisega oleks konflikte põhjustanud.
  85. Samuti kinnitab AZ ütlusi tunnistaja TM, kelle kohtumenetluses
  86. juunil 2021 antud ütluste kohaselt ei mäleta ta sündmuse täpset kuupäeva, kuid see toimus hiliskevadel. Vanglas oli hommikune loendus, kus loenduse ajal läksid vanglaametnikud L.R-i kambri PK2-11 juurde. Enne seda oli ka loenduskella antud, et kinnipeetavad oleksid teadlikud, et on tulemas loendus. Ametnikud avasid välimise ukse ja kutsusid kinnipeetava endale lähemale, et saaks talle paigaldada käerauad. Juba sellel hetkel oli kinnipeetav väga ärritunud, väga pahas tujus, väga halvasti meelestatud ja keeldus tulemast lähemale, et panna käeraudasid peale. Valvur AZ andis uuesti korralduse: „Tule lähemale siia trellukse juurde, me paigaldame sulle käerauad“. Kinnipeetav ärritus ja hakkas rääkima, et ta ei ole öösel magada saanud, et öö otsa on teda häiritud ja tal ei ole lastud magada. AZ ütles uuesti, et tule siia ja me paneme käerauad peale ja uurime põhjust, miks sinu öörahu on rikutud ja mis see probleem oli, uurime seda hiljem. Mille peale L.R hakkas Zt sõimama. Ainuke asi, mida tunnistaja sellest sõimust mäletab, et korduvalt öeldi „sibul“. AZ rääkis temaga rahulikul ja kindlal toonil edasi, mille peale L.R sülitas läbi trellukse ja AZ sai kusagile rinnapiirkonda pihta. Menetlusalune isik oli jätkuvalt ärritatud. Läks natuke aega mööda ja toimus teine sülitamine, mille peale AZ ja RP andsid kinnipeetavale teada, et nad sisenevad kambrisse erivarustuses ja ametnikud sulgesid ukse. Kui AZ ja RP läksid endale varustust selga panema, siis TM lahkus sündmuskohalt juba.
  87. Tunnistajate ütlusi kinnitab vähemalt osaliselt
  88. aprilli
  89. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 59-66) koos lisaga DVD-plaadil, milles on vaadeldud Tallinna Vangla OP-hoone
  90. üksuse teise korruse videokaamera salvestisi. Salvestis „05.03.2021 L.R sulitab“ algab
  91. märtsil 2021 kell 07:53:34 ja kestab 6 minutit ja 41 sekundit. Salvestiselt ei ole näha kambris toimuvat, kuid sellest nähtub, et L.R-i kambri nr PK2-11 ees viibivad AZ, RP ja TM ehk isikud, kes on andnud sündmuse kohta ütlusi.
  92. Kohus on juba selgitanud, miks ta peab sülitamist vanglaametniku pihta ja isiku nimetamist „sibulaks“ solvavaks. Ka sõna „tibla“ on halvustav väljend venelase kohta (vt näiteks slängisõnaraamat: https://portaal.eki.ee/dict/slang) ja on teo kontekstis mõeldud solvanguna. L.R-i käitumine oli ilmselgelt seotud vanglaametniku, s.o AZ tegevusega ehk hommikuse loenduse läbiviimisega ja sellega, et L.R ei olnud rahul enda väidetava probleemi (öine lärm) lahendamisega. Ka selle sündmuse puhul oli AZ puhul tegemist vanglaametnikuga, kes teostas avalikku võimu. Kohtu hinnangul on ka see teg u toime pandud ilmselgelt kavatsetult ehk L.R sooviski sülitamisega ja sõimamisega solvata ametnikku, kelle käitumisega ta ei olnud rahul.
  93. Eeltoodu tõttu vastab L.R-i tegu
  94. jaanuaril 2020 KarS § 275 lg 1 tunnustele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Karistus
  95. KarS § 275 lg 1 (võimuesindaja solvamine) näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab kergendavaid ja 14 4-21-1841 raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  96. Praeguses menetluses tuvastas kohus, et isik solvas umbes kahe kuu jooksul 5 korral vanglaametnikke, kasutades nende suhtes sõimusõnu ja sülitades nende suunas ja nende pihta. Iga kord oli selle põhjuseks tõsiasi, et L.R ei olnud rahul vanglaametnike käitumisega tema probleemide lahendamisel. Kohus peab veenvaks ja usaldusväärseks ametnike ütlusi selle kohta, et nad käitusid vangla sisekorraeeskirja kohaselt ja järgisid kehtestatud nõudeid. Nende eesmärk ei ole olnud kinnipeetavat taga kiusata või diskrimineerida, vastupidi, on nad üritanud L.R-i probleeme lahendada. Kuigi menetlusalune isik ei andnud kohtus ütlusi, nähtus juba tema selgitustest ja märkustest kohtuistungil, et ta ei pea end tegelikult toimunus süüdi. L.R-i karistusregistri väljavõtte (tl 67-72) kohaselt on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust ja mitu kehtivat väärteokaristust, nendest kaks KarS § 275 lg 1 järgi. Menetlusalust isikut on karistatud varem samalaadsete tegude eest rahatrahviga, kuid need ei ole tasutud. Ka teised väärtegude eest määratud trahvid on tasumata. Samuti taotles L.R riigi õigusabi määramist enda raske majandusliku olukorra tõttu ja kohus on selle taotluse ka rahuldanud. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistada isikut uuesti rahatrahviga, mis ilmselgelt ei avalda talle mõju. Seega tuleb L.R karistada arestiga.
  97. Aresti pikkuse kaalumisel võtab kohus arvesse tegude hulka ja iseloomu. Kohtu hinnangul ei ole kergendava asjaoluna võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. L.R on küll kohtus viibides vabandanud nt AZ ees, kuid ka seda pigem ennastõigustavalt, viidates sellele, et talle tehti liiga. Muid karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus märgib, et vastupidiselt kaitsja väidetule ei mõjuta süü suurust vähendavana asjaolu, et L.R viibis suurema osa vangistuse ajast kas kartseris või lukk -kambris (vt väljavõte L.R-i kambrites paiknemistest perioodil 01.01.2021- 01.042021, tl 64). Tunnistajate ütlustest ja vangistusseadusest lähtuvalt võib järeldada, et selle põhjuseks oli eeskätt L.R-i enda käitumine. Kohtule ei ole esitatud sellist järeldust ümberlükkavaid tõendeid.
  98. Eeltoodu tõttu mõistab kohus L.R-ile karistuseks arest 15 päeva. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Kohus märgib, et isikule mõistetud aresti ei olnud praeguses asjas võimalik asendada üldkasuliku tööga, kuna L.R ei avaldanud selleks nõusolekut. Samas leiab kohus, et isegi nõusoleku andmisel näiteks apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Isiku käitumine vanglaametnikega ja talle vanglas kohaldatud distsiplinaarkaristused annavad alust järeldada, et isik allub halvasti distsipliinile ja võimuesindajate korraldustele, mistõttu ei oleks üldkasulik töö edukas. Aresti ärakandmine seevastu annaks menetlusalusele isikule võimaluse näidata, et ta suudab alluda vabaduskaotusliku karistuse tingimustele ehk on teinud enda jaoks vajalikud järeldused. 44.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 välja alusel välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 360 euro ulatuses. KrMS § 180 lg 3

  1. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul 15 4-21-1841 alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 30 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700023930 ja selgitus „L.R , menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. KrMS § 180 lg 3
  2. ja
  3. lause alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu summas 309,12 eurot riigi kanda. Kohus leiab, et võttes arvesse menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, mis on kirjeldatud eespool, on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja võimaldada L.R tasuda menetluskulud ositi (vt riigi õigusabi tasu määrus, tl 153-154). 45.

§ 2

ja § 306 lg 5 alusel parandab kohus kohtuotsuses ilmse ebatäpsuse ja määrab

§ 108p 7, § 2 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel, et asitõendid – 2 DVD-plaati tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kohus selgitab, et resolutiivosa kuulutamisel jäi vastav otsustus kohtuotsuse resolutsioonist ekslikult välja, samas peab kohus lahendama küsimuse sellest, mida teha asitõenditega. Väärteoasjas ei olnud vaidlust DVD-plaatide toimikusse jätmise osas, tegemist on vangla salvestiste koopiatega, mida on asitõendina vaadeldud, s.o tegemist on menetlustoimingu protokolli lisana, mis tavapäraselt jääbki toimikusse. Kohtu hinnangul on võimalik vastav ilmse ebatäpsuse kõrvaldamise määrus teha koos põhistatud kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisega, et vastavasisulist otsustust saaks vajadusel vaidlustada koos kohtuotsusega sama aja jooksul kui tavapäraselt määruskaebemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.