← Eesti

1-20-9483/44

Obsah (9)§ 215§ 121§ 141§ 64§ 68§ 74§ 75§ 218§ 262

Kriminaalasi nr 1-20-9483 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2023, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.08.2023) Kriminaalasja number 1-20-9483 Kohtunik Liivi

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust;

§ 121

lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 141

lg 1 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Arlis Ratassepale liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust võrra, lõplik karistus 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Arlis Ratassepa eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.09.2019.a, s.o 2 päeva ning ärakandmata karistuse suuruseks jäi 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,2,3 alusel määrati, et karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Arlis Ratassepp ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

Arlis Ratasseppa kriminaalhooldus algas 08.06.2021 ja lõppeb 30.03.2024. Käesolev erakorraline ettekanne on esimene ja koostatud põhjusel, et isik on rikkunud korduvalt

§ 75

lg 1 p 2 tulenevat kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Lisaks on isik rikkunud

§ 75

lg 2 p 8 tulenevat kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kuna isiku käitumisest tingitud põhjustel tuli tema sotsiaalprogrammis osalemine katkestada. Läbiviija hinnangul katkestamise põhjus: motiveerimata. Isik väljendas programmi tundide jooksul pidevalt kõvahäälselt, et ta ei taha programmi tunnis olla ning programmis osalemine on mõttetu. Kohtumise jooksul anti talle korduvalt mõista, et sellise suhtumisega grupiprogrammi läbitud ei saa, kuid isik siiski väljendas kõvahäälselt seda, et ta ei taha programmis olla ja aruteludes osaleda. Registreerimiskohustuse mittetäitmised eelnevalt kokkulepitud aegadel 29.06, 04.07, 05.07 ja 14.07.2023.a. Isik ei ole teavitanud kriminaalhooldusametnikku põhjustest, mis on takistanud registreerimiskohustuse täitmisi eelnevalt kokkulepitud aegadel. Ettekandest nähtuvalt on A.Ratasseppal olnud lühiajalisi töösuhteid ning pikemalt töötas ta lepinguga xxxxxxxma Eesti perioodil 25.04-26.06.2023 Jõgeva kaupluses. Ametnikul õnnestus A. Ratasseppaga suhelda telefonitsi 03.07.2023 ning vestluses selgus, et hooldusalusel oli telefon vahepeal tühjaks saanud ning tal polnud ei laadijat ega kohta, kus laadida. Lisaks pidi ta tuttava juures heina niitma ning töösuhe xxxxxxxJõgeva kauplusega on lõpetatud. Järgmise rikkumise puhul selgus vestluses, et hommikune buss olevat käigust maha võetud ning hooldusalune ei saanud Jõgevale. Lepiti kokku, et isik täidab registreerimiskohustuse 05.07.2023. A. Ratassepp ei tulnud uuel kokkulepitud ajal kohale ning ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjustest. Hilisemas vestluses väitis isik, et on Viljandimaal tööl, graafik on tihe, telefonilaadijat jätkuvalt ei ole ning tema telefonikaart olevat sõbra telefonis. Ametnik selgitas, et seoses rikkumistega koostatakse erakorraline ettekanne ning kohus otsustab, mis saab hooldusalusest edasi. Karistusregistri regulaarsetele päringutele tuginedes on kriminaalhooldusametniku hinnangul isiku käitumine jätkuvalt probleemne. A.Ratasseppa on korduvalt (5 juhul) 2023 aastal karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 (4 juhul) ja

§ 262

lg 1 (1 juhul) rikkumiste eest mis viitab sellele, et motivatsioon oma käitumise muutmiseks on olnud vähene ja kõikuv. A.Ratassepp on ära tulnud töölt, ilma, et oleks uus töökoht olemas, on vahetanud elukohti, ning kõigele lisaks ei suuda isik täita kohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Ka isiku kuriteod on enamasti olnud ette planeerimata ja impulsiivsed. Eelnev käitumine näitab, et isiku soov kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita on minimaalne. 2

(4)Kriminaalhooldusametnikuna võttis 07.08.2023 istungist osa Piret Avi. Ametnik kordas ettekandes esitatut, tema sõnul sai ta Arlis Ratassepaga ühendust
  1. juulil, kui tuli info kohtuistungi kohta. A. Ratassepa soov täita kriminaalhoolduse nõudeid on minimaalne. Eeltoodust tulenevalt taotleb kriminaalhooldusametnik jätkuvalt, et karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtuistungil 07.08.2023 selgitas Arlis Ratassepp, et ta teeb juhutöid ning sel ajal elab Viljandis tuttava juures. Kui kohus tegi otsuse, siis talle ei selgitatud, mis nõuded kaasnevad kriminaalhooldusega. Talle ei öeldud kriminaalhoolduses, et kui ta nõudeid ei täida, siis peab vangi minema. Programmis talle meeldis küll käia, aga ta tahtis asukohta vahetada, et saaks Jõgeval käia. Kriminaalhooldaja juures käimist on takistanud probleemid tööga. Ta ei käinud registreerimas, kuna töögraafik on selline, et ta oli Viljandis tööl, tasulised bussid. juures. Ta saab kohtule lubada, et edaspidi täidab ta kõiki kontrollnõudeid ja läheb määratud ajal kriminaalhooldusse. Ta teab, et kui tekib mingi takistus, siis peab ta isiklikult kriminaalhooldajale ütlema, kui ta sinna minna ei saa. Ta on valmis läbima sügisel uuesti Viha juhtimise programmi. A. Ratasseppa kaitsja oli kohtuistungil seisukohal, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata ja anda A. Ratassepale veel võimalus kriminaalhoolduse täitmiseks. A.Ratasseppal on olnud väikseid probleeme, kuid juunist 2021 kuni käesoleva aasta juunini on A. Ratassepp täitnud nõudeid, ta on käinud registreerimas kahe nädala tagant kuni juunini
  2. Muid probleeme ei ole olnud. Erakorraline ettekanne on esimene, mis esitatud. A.Ratassepp sai täna istungil aru, mis kohustused tal on, kuid ta ei suutnud selle aasta juuni lõpust ühildada omavahel töögraafikut ja kriminaalhoolduse nõudeid. Tänase päevaga Arlis Ratassepp teadvustab endale kriminaalhoolduse nõudeid ja seega palub kaitsja anda talle võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Arlis Ratassepp on valmis sügisest uuesti läbima sotsiaalprogrammi. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Süüdimõistetul Arlis Ratasseppal on käesoleval aastal esinenud arvukalt probleeme talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Isik on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, jättes sellest kriminaalhooldajat teavitamata ning on hiljem andnud erinevaid, sageli triviaalseid selgitusi, mis on tulenenud tema enda hooletusest ja oskamatusest ühildada tööl käimist ja kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Samuti rikkus ta kohtuotsusega määratud kohustust läbida sotsiaalprogramm, mille tulemusena programm katkestati. Vangistuse täitmisele pööramine kui raskeim

§ 74

lg 4 sätestatud tagajärg hooldusaluse rikkumistele on kohtu hinnangul põhjendatud juhul, kui karistuse eesmärkide saavutamine ei oleks tõenäoliselt võimalik muul moel ja seega ei oleks kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas. Eelmärgitud negatiivsetest asjaoludest hoolimata ei ole karistuse täitmisele pööramine käesolevalt siiski põhjendatud. 3

(4)Kuigi Arlis Ratassepp on mitmel korral jätnud täitmata registreerimisnõude ja samuti rikkunud temale määratud olulist kohustust, leiab kohus, et Arlis Ratassepp on tänaseks aru saanud kohustuste täitmise vajadusest ja tagajärgedest. Osaliselt on tema rikkumised seotud ka oskamatusega ühildada enda tööelu kontrollnõuete täitmisega. Tegemist on ka esimese erakorralise ettekandega süüdimõistetu kohta. Seega praegusel juhul, arvestades Arlis Ratasseppa kohtuistungil antud selgitusi ning lubadusi edaspidi korrektselt käituda ja sotsiaalprogramm läbida, on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka kriminaalhoolduse jätkamisega. Täiendava kohustuse määramist ei pea kohus vajalikuks, kuna kohtuotsusega on sama kohustus, s.o läbida sotsiaalprogramm, juba pandud ning süüdimõistetu on enda sõnul aru saanud, et tal tuleb sotsiaalprogramm nüüd korrektselt täies mahus läbida. Arlis Ratasseppa poolt kontrollnõuete ja lisakohustuse jätkuva rikkumise korral tuleb juba kindlalt kõne alla ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Menetluskulud A. Ratasseppa karistuse täitmisele pööramise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.08.2023 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kaire Hänilene. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 165,12 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 165,12 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Arlis Ratasseppalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.