1-18-8365/148

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2023 1-18-8365 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Dmitri Noskov (ik 38908312213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Dmitri Noskov Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Noskovi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Dmitri Noskov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati 6 aastat 6 kuud 15 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu 11 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 7 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
9. aprill
10. Karistuse lõpptähtaeg saabub
11. jaanuaril
13. Vangla esitas maakohtule materjalid D. Noskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei toeta seda. Prokuratuur nõustub vangla arvamusega.
14. Kohus tuvastas formaalsed eeldused D. Noskovi vabastamiseks (KarS § 76 lg 2 p 2), samas leidis ta, et materiaalsete aluste hindamisel kogumis tuleb jätta süüdlane vabastamata.
15. Positiivseks luges kohus vestlused kuritegeliku käitumise ja selle põhjustajate ning agressiivse ja vägivaldse käitumise maandamiseks. Vajaduspõhiselt on toimunud vestlused psühholoogiga. D. Noskovil on vabanemisel elu- ja töökoht ning lähedasteks päritoluperekond ja ülalpidamist vajav laps.
16. D. Noskov kannab karistust suures koguses narkootikumide käitlemise eest grupis, kus tema teopanus oli oluline ning amfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks ligikaudu 30 271 inimesele. Kuritegu pandi toime majandusliku kasu eesmärgil. Uute kuritegude soodusteguriks on kriminaalne suhtlusringkond, kuulumine kuritegelikku ühendusse ja grupi mõju. D. Noskovi on karistatud 9 korda, ta kannab
17. vangistust. Varasemaltki on teda süüdi tunnistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on teda karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, asja omavolilise kasutamise ning mitmete vägivaldsete kuritegude eest. D. Noskovi kuritegelik minevik on olnud väga aktiivne. Praegu kannab ta liitkaristust mh kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest.
18. Kohus vabastas
19. a D. Noskovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ta pani katseajal toime uue kuriteo juba vähem kui aasta möödumisel. Ehkki tal oli keelatud muuhulgas omada või tarvitada narkootilisi aineid, pani D. Noskov toime narkootikumidega seotud kuriteo. Uue I astme kuriteo toimepanemine vähem kui aasta pärast vabanemist näitab, et kriminaalhooldus eesmärki ei täitnud.
20. Kõiki vanglas planeeritud sotsialiseerivaid tegevusi ei ole veel läbitud. Lisaks on D. Noskovil kehtivad distsiplinaarkaristused, mis viitab normikuulekuse defitsiidile. Rikkumiste osas avaldas D. Noskov istungil vaid end õigustavaid seisukohti, mis näitab vigade mittetunnistamist.
21. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et D. Noskovi kõrgendatud retsidiivsusriski näitab tema käitumine vanglas, karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed, samuti suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, sh kuriteokaaslastega. Vangla hinnangul on D. Noskovil välja kujunenud kindel subkultuuri viljelev maailmapilt. D. Noskovi iseloomujooned näitavad, et ta võib käituda agressiivselt, ta ei väärtusta ühiskonna norme ja reegleid. D. Noskov viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas. Vaatamata D. Noskovi kohtus antud selgitustele, puudus kohtul veendumus, et isik on oma mõtlemist ja hoiakuid muutnud. MÄÄRUSKAEBUS
22. D. Noskov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt.
23. Määruskaebuse esitaja arvates on ta jäetud ebaõigesti vabastamata ning ta viitab mitmetele kohtulahenditele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on edasine õiguskuulekas käitumine, mida D. Noskov kinnitas kohtuistungil. Ta on motiveeritud täitma kõiki kontrollnõudeid ja elama õiguskuulekalt, käima tööl ja olema lapsele toeks. Kontrollnõuete eiramise korral on võimalik saata ta tagasi vanglasse. Põhjendamatud on maakohtu väited kõrgest retsidiivsusriskist ja kartus, et D. Noskov ei käituks vabaduses õiguskuulekalt.
24. Kohus on jätnud arvestamata, et D. Noskov ei kanna praegust karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ning viimase 5-6 a jooksul ei ole seda ka tõendatud. Kohtul on õigus rakendada käitumiskontrolli ajal suhtlemiskeeld D. Noskovile negatiivset mõju avaldavate isikute suhtes. D. Noskov viibib vangistuses pikka aega ning puudub alus väita, et ta pole muutunud. Üle poole karistusajast on kantud. Vabastamata jätmise põhjendamine minevikusündmustega pole õiglane ega proportsionaalne. Vabanemise korral on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku kohaldada erinevaid kohustusi, mis näitab valmidust läbi viia taasühiskonnastav töö. D. Noskov omakorda on motiveeritud koostööd tegema, et õiguskuulekal teel olla. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus D. Noskovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et D. Noskovi karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks ning põhjendas sedagi, miks ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske maandaks kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3