1-18-6553/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-6553 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Aleksei Zaimintsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Zaimintsev (ik 38002173728) kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Aleksei Zaimintsev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõistetud kandmata 4 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja A. Zaimintsevile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat 4 kuud ja 28 päeva pikkune vangistus. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Zaimintsevile 8 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust. A. Zaimintsevi karistusaeg algas
11. jaanuaril 2019 ja lõppeb
12. juunil
14. Viru Vangla esitas
15. märtsil 2023 Viru Maakohtule materjalid A. Zaimintsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. juuni
18. a määrusega jäeti A. Zaimintsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. A. Zaimintsevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja vangistuses viibib ta esimest korda. Viimase kuriteo pani A. Zaimintsev toime katseajal, pisut vähem kui aasta pärast eelmist kohtuotsust ja tegemist oli taaskord narkokuriteoga. A. Zaimintsevil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses osalenud tööhõives, osaleb anonüümsete narkomaanide tugigrupi töös ja programmis Sütik, omandas riigikeele tasemel B1 ning keevitaja kutse ja läbis sotsiaalprogrammi. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht ja toetavad lähedased. A. Zaimintsev ei mõtle tegude tagajärgedele, tema viimase kuriteo tingisid sõltuvusprobleemid ja majanduslikud raskused, mistõttu on oht uuteks kuritegudeks suur. Maakohus ei ole veendunud, et kriminaalhooldus aitaks tagada tema õiguskuulekust.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Zaimintsevi kaitsja jurist M. MeristoDmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
21. Maakohus jättis A. Zaimintsevi ennetähtaegselt vabastamata, tuginedes üksnes tema varasemale elukäigule ja toime pandud kuritegudele. Seejuures on maakohus valdavalt keskendunud just A. Zaimintsevit positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, kuid seejuures paljasõnaliselt leidnud, et maakohus ei ole A. Zaimintsevi edasises õiguskuulekuses veendunud. Maakohtu määrusest ei selgu, mis peaks motiveerima isikut õiguskuulekalt käituma, kui ennetähtaegne vabastamine on jätkuvalt ennatlik. Seda enam, et karistusaja lõpuni on viis kuud. Vangla iseloomustusest nähtub üheselt, et A. Zaimintsev on tehtust järeldused teinud ja suudab reeglitele alluda ning õiguskuulekalt käituda. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid käsitledes teinud kaalutlusvea, mille käigus on jäetud arvesse võtmata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked positiivsed asjaolud ning ei ole põhjendatud, miks A. Zaimintsevi varasem elukäik ja kuriteo asjaolud kaaluvad üles teda iseloomustavad positiivsed andmed. Vangla ja prokuröri seisukohad ei ole kohtule siduvad. A. Zaimintsevil on individuaalne täitmiskava läbitud. Läbi kriminaalhooldusele allutamise saab maandada temast lähtuvaid riske. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Zaimintsev ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus vastupidiselt määruskaebuses märgitule A. Zaimintsevi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on A. Zaimintsevit iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
24. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega 2 kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-14-10087, p 33).
25. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui A. Zaimintsev on tõepoolest endaga kinnipidamiskohas tööd teinud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk, mis tuleneb otseselt tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudest ja tema isikuga seotud asjaoludest, oleks piisavalt maandatud.
26. Kriminaalkorras on A. Zaimintsevit karistatud neljal korral, millest kaks on arhiveeritud. Viimasel kahel korral on teda karistatud narkokuritegude toime panemise eest. Nimelt tunnistati ta süüdi amfetamiini käitlemises ja seda ajal, mil ta viibis eelmise narkokuriteo toime panemise eest katseajal. Seega ei hoidunud teda tagasi isegi teadmine, et uute kuritegude korral võib karistusena ees oodata juba vangistus. A. Zaimintsev on oma enese käitumisega näidanud, et tema õiguskuulekuse tagab vaid tema ühiskonnast isoleerimine. On ilmne, et kriminaalhooldusele allutamisest ei pruugi A. Zaimintsevi puhul tema õiguskuulekuse tagamiseks piisata, sest kriminaalhooldusel on A. Zaimintsev viibinud, kuid pani sel ajal toime uue samalaadse kuriteo.
27. Kuritegude toime panemist on igal juhul soodustanud narkootikumide tarbimine, sest enda sõnul hakkaski ta narkootikume müüma just seetõttu, et oli tarvitaja ja vajas doose. Kuigi A. Zaimintsev ei ole narkootikume vangistuses viibitud aja jooksul saanud tarvitada, on ilmne, et vanglas ei ole narkootikumid ka kättesaadavad. Vabaduses on aga olukord teine. Talle võidakse küll määrata tarvitamiskeeld, kuid see ei garanteeri täie kindlusega tema kainust. A. Zaimintsev on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, mida kinnitab kaudselt seegi, et isegi vanglasse saabudes andis narkotest positiivse tulemuse THC ja metadooni suhtes. Kuigi A. Zaimintsev on vangistuses osalenud rehabiliteerivates programmides, ei ole välistatud, et vabaduses sarnased probleemid jätkuvad. On aga üheselt mõistetav, et narkootikumid on A. Zaimintsevi puhul igal juhul kuriteoriski suurendavaks asjaoluks. Ka soodustas kuritegude toime panemist A. Zaimintsevi puudulik majandusliku toimetuleku oskus, sest ta valis n-ö kergema vastupanu tee läbi narkootikumide käitlemise. Vabaduses ootavad aga ees suured võlgnevused (41 300 eurot), mis tõstab mõningal määral riski, et majanduslike probleemide ilmnemisel võib ta taaskord tulu teenima hakata kuritegelikul teel.
28. Arvestades kõike eelmärgitut ei saa A. Zaimintsevi poolt sotsiaalprogrammide läbimisele ja rehabiliteerivates tegevusest osalemisele vangistuses ning positiivsetele vabanemisjärgsetele tingimustele omistada liiga suurt tähtsust. Ringkonnakohus ei ole sugugi veendunud, et A. Zaimintsev suudaks narkootikumidest ja kuritegude toime panemisest hoiduda. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib A. Zaimintsevilt seega ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see A. Zaimintsevi puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
29. Viimaks, mis puudutab määruskaebuses väidetut, et A. Zaimintsevi ennetähtaegne vabastamine ei ole ennatlik, sest tema karistusaja lõpuni on viis kuud, siis see ei vasta tõele. A. Zaimintsevil on alles esmakordselt võimalik ennetähtaegselt vabaneda ja tema karistusaeg lõppeb alles juunis
30. 3
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. juuni
33. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4