KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6553 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja Monica MERISTO-DMITRIJEV Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2023 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksei ZAIMINTSEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksei ZAIMINTSEV sünd. 17.02.1980, isikukood 38002173728, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Karistuse kandmise algus 16.01.2019 ja lõpp 11.06.2027 Jätta Aleksei ZAIMINTSEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksei Zaimintsevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Zaimintsev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.10.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 4 kuud 26 päeva alates 16.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vangistuses viibib ta esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks 1 on majandusliku kasu saamise eesmärk ja sõltuvusprobleemid. Kinnipeetav on vangistuses töötanud xxx, xxx ja xxx ning töötab käesoleval hetkel xxx. Kinnipeetav osales vangistuses anonüümsete narkomaanide tugigrupis, omandas keevitaja eriala ja riigikeele B1 taseme ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda 4-toalisesse korterisse aadressil xxx, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik on kinnipeetava ema, kes elab korteris üksinda, on nõus poja korterisse elama asumisega ning on valmis teda ka materiaalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxxna. 14.03.2023 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 41 300 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, õde ja 2 last, kellega on head suhted. Kinnipeetav suhtleb ka kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav tarvitas vabaduses arsti ettekirjutusel metadooni ja soovib narkosõltuvusest vabaneda. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetaval on puudulik probleemide lahendamise oskus ning ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 11.06.
- Katseaja esimeseks 2-ks aastaks tuleb ta allutada käitumiskontrollile, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 9 kuud. Abiprokurör Anu Toluk maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksei Zaimintsev teatas, et vangla on teda muutnud, ta soovib edaspidi elada teistsugust elu ja aidata inimesi. Kinnipeetav märkis, et ta astus SÜTIK programmi ja soovib edaspidi sealseks tugiisikuks saada. Kinnipeetav selgitas, et ta on vanglas tegelenud enesearenguga, et vältida edaspidi uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav lisas, et ta on vanglas suhelnud vaid vanglaametnikega. Kinnipeetav soovib vabaduses oma lastega tegeleda, luua Narvasse MTÜ Toidupank jaotuspunkti ning abistada ukrainlasi. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et tema suhtlusringkonnas olid vanglasse sattumisel küll kriminaalkorras karistatud isikud, kuid käesoleval hetkel ta enam nendega ei suhtle. Kinnipeetav lisas, et ta käib endiselt anonüümsete narkomaanide tugigrupis ja jagab seal oma 2 teadmisi. Kinnipeetav märkis, et elatisnõuded summas 36 225 €. tema võlgnevused moodustavad enamuses Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev märkis, et kinnipeetav on üle poole karistusajast ära istunud, mistõttu tuleb maakohtul hinnata tema retsidiivsusriski. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu, et kinnipeetav on läbinud kõik talle ette nähtud tegevused, mistõttu on tema karistuse eesmärgid täidetud. Kaitsja oli seisukohal, et vaatamata raskele kuriteole on kinnipeetav piisavalt kaua vangistuses viibinud ja teinud õiged järeldused. Kaitsja esitas maakohtule ka kirjaliku kinnituse selles, et kinnipeetav asus alates 25.01.2023 programmi SÜTIK. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt KarS §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle mõistetud 8 aasta 4 kuud 26 päeva pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks reaalselt ära kandnud 4 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on 2 kehtivat karistust ning ta viibib vanglas esimest korda. Sealjuures nähtub viimasest kohtotsusest, et kuritegu on toime pandud katseajal ning tegemist on taaskord narkokuriteoga. Mis veelgi enam – kinnipeetava kuritegu oli pikaajaline ning ta asus uuesti narkootikume vahendama pisut vähem kui aasta pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. Eeltoodut arvesse võttes järeldab maakohus, et tegemist on isikuga, kes ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud ning leiab, et tema puhul ei ole kriminaalhooldus ilmselgelt piisav, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on vangistuses osalenud aktiivselt tööhõives, osaleb anonüümsete narkomaanide tugigrupis ja programmis SÜTIK, omandas riigikeele B1 taseme ja keevitaja kutse ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat eeskujuliku käitumise ning mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives osalemise eest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib elama asuda ema juurde Narvas asuvasse korterisse ning tal on peale ema materiaalse toetuse ka garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Maakohus tunnustab ka siinkohal, et kinnipeetaval on olemas vabaduses kindel elu- ja töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, õde ja 2 last, kellega on head suhted. Maakohus möönab, et eeltoodu näitab, et kinnipeetaval on vabaduses teatav lähedaste toetus. Samas võtab maakohus arvesse, et kinnipeetav suhtleb vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud isikutega, kuigi ta seda maakohtu istungil eitas. Kuivõrd kriminaalhooldaja hinnangul ei mõtle kinnipeetav oma tegude tagajärgedele ning viimane kuritegu oli toime pandud sõltuvusprobleemide ja rahaliste raskuste tõttu, on oht uute narkokuritegude toimepanemiseks suur. Pealegi on üldteada, et narkootikume käitlevate isikute suhted ei pruugi katkeda ka peale pikaajalist vangistuses viibimist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest ta on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Maakohus seesugust riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv 4 uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et Aleksei Zaimintsevi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel käesoleval hetkel veel liialt suur, et teda ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada hea käitumise, taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives osalemise eest vangistuses ning teatavate võimaluste ja lähedaste toetuse eest vabaduses, ent maakohtu hinnangul ei pruugi sellest piisata, et tagada tema edaspidine seadusekuulekas käitumine. Eelkõige näitab tema varasem eluviis, et ta ei suuda ega taha oma käitumises muutusi teha. Niisiis ei teki maakohtul veendumust, et kinnipeetava puhul oleks kriminaalhooldusele allutamine tulemuslikum kui tema vangistuses viibimine. Vastupidiselt kaitsjale leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole praeguseks ajaks veel piisavalt kaua vangistuses viibinud ja talle tuleks tublisti kasuks veelgi enam enesearenguga tegeleda. Vastuseks kaitsja väidetele märgib maakohus, et individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetavale vangistuses veel ette nähtud riigikeele B2 taseme omandamine, sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine ning isikut tõendava dokumendi vormistamine. Seega ei saa väita, et kinnipeetav oleks kõik talle ette nähtud tegevused läbinud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5